Xi kaebus Kaitseressursside Ameti 08.05.2023 ettekirjutuse nr 11-12.1/2023/3410 tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks hüvitama sunniraha ja täitemenetluse kulud
Menetlusosalised
Kaebaja – X, volitatud esindaja Olga Väina-Kesler Vastustaja – Kaitseressursside Amet, volitatud esindaja Elis Lõiv
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta asjale juurde järgmised dokumendid: „Halduskohtu määrus 3-24-2931“ ja „Kohtute infosüsteemi andmed“.
Tagastada Xile 21.10.2024 esitatud maksekorraldus (dtl 71-72).
Jätta Xi kaebus rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 18.12.2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega.
1.Kaitseressursside Amet (vastustaja) kohustas 08.05.2023 ettekirjutusega nr 11-12.1/2023/3410 (dtl 13-15) Xit (kaebaja) ilmuma 08.09.2023 terviseseisundi hindamisele. Hindamisele mitte ilmumise korral rakendatakse kaebaja suhtes sunniraha 600 eurot.
3-24-189
2.Vastustaja koostas 26.09.2023 teatise nr 11-18/2023/1224 (dtl 62-63) sunniraha rakendamise kohta summas 600 eurot. Kaebajale anti sunniraha vabatahtlikult tasumiseks aega 10 päeva teate kättesaamisest arvates. Sunniraha tasumata jätmisel edastatakse täitekorraldus kohtutäiturile täitemenetluse algatamiseks.
3.Narva kohtutäitur Tatjana Afanasieva teavitas 13.11.2023 (dtl 6-12) kaebajat, et vastustaja esitas 07.11.2023 täitmisavalduse kaebaja osas 08.05.2023 ettekirjutuse täitmiseks. Kaebajal tuleb täiteasjas nr 197/2023/2718 tasuda 30 päeva jooksul 741 eurot või pärast seda 846 eurot.
4.Sunniraha koos täitekuludega summas 846 eurot kanti kohtutäituri kontole 05.01.2024 (dtl 36-37).
5.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis 12.03.2024 määrusega menetlusse nõuetes tühistada vastustaja 08.05.2023 ettekirjutus ning kohustada vastustajat hüvitama kaebajale sunniraha ja täitemenetluse kulud kokku 846 eurot. Ettekirjutus ei ole õiguspärane ega põhjendatud. Vastustaja tegevus on pahauskne ega ole õiglane. Kaebaja ei teadnud arstlikku komisjoni ilmumise kohustusest, sest ta ei ole kutset kätte saanud. Kaebaja sai ettekirjutuse koos täitmisteatega kätte 20.12.2023 kohtutäituri kaudu e-kirja teel. Vastustaja teadis kaebaja elukoha aadressi, kuid ei ole talle sinna dokumente saatnud. Vastustaja ei ole pidanud vajalikuks saata ettekirjutust kaebajale, vaid suunas selle otse kohtutäiturile täitmiseks. Haldusakt peab olema enne täitmisele saatmist adressaadile kätte toimetatud. Haldusakt hakkab kehtima kättetoimetamisest. Kaebajalt ei saa nõuda tühise haldusakti täitmist ja tühise haldusakti täitmata jätmisega ei saa kaasneda õiguslikke tagajärgi.
Vastustaja palus vastuses jätta kaebus rahuldamata. Põhjendused:
6.1.Kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 15 lg 1 kohaselt toimetatakse dokumendid üldjuhul kätte elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu. KVTS § 15 lg 3 kohaselt loetakse nimetatud viisil saadetud dokument kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel dokumendi kättesaadavaks tegemisest arvates, kui pole tõendatud varasem kättetoimetamine. Ettekirjutus toimetati kaebajale kätte Eesti teabevärava teenuse kaudu 08.06.2023 (dtl 64). KVTS § 15 võimaldab lugeda menetlusdokumendi kätte toimetatuks ka juhul, kui menetlusdokumendi kättetoimetamiseks ette nähtud toimingud on tehtud ja dokument on jõudnud kohta, kus peab kättesaamise riski kandma saaja. See kehtib ka siis, kui dokument saajani tegelikult ei jõuagi. Seega peab kutsealune ise hoolitsema selle eest, et ta tutvub talle elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu ja elektronposti aadressil [email protected] vastustaja saadetud dokumentidega. KVTS § 15 kohaselt ei pea vastustaja tõendama seda, et adressaat on dokumendiga tutvunud. Seega on vastustaja ettekirjutuse nõuekohaselt kaebajale teatavaks teinud.
6.2.Sunniraha määramine oli õiguspärane, sest kaebaja ei ilmunud terviseseisundi hindamisele ega põhjendanud selle tegemata jätmist. Sunniraha rakendamise teatis toimetati kaebajale kätte KVTS § 15 lg 3 kohaselt 27.10.2023 (dtl 65). Seega pidi kaebaja hiljemalt 06.11.2023 tasuma sunniraha 600 eurot. Kaebaja ei teinud seda, mistõttu edastati täitmisavaldus kohtutäiturile.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Kaebaja vaidlustab nii vastustaja 08.05.2023 ettekirjutust kui ka rakendatud sunnivahendit.
2(6)
3-24-189
8.Esmalt märgib kohus, et vaidlusaluse ettekirjutusega kohustati kaebajat ilmuma terviseseisundi hindamisele 08.09.2023, mitte 21.04.2023, nagu on kaebuses korduvalt märgitud. 21.04.2023 kohustati kaebajat ilmuma terviseseisundi hindamisele 28.02.2023 ettekirjutusega1. Seda ettekirjutust ei ole kaebaja vaidlustanud. Seepärast kohus praeguses asjas 28.02.2023 ettekirjutust ei käsitle.
9.Kaebaja leiab, et vastustaja 08.05.2023 ettekirjutus on tühine, sest seda ei ole talle kätte toimetatud.
10.KVTS § 1 lg 2 järgi kohaldatakse selles seaduses ettenähtud haldusmenetlusele haldusmenetluse seaduse (HMS) sätteid, arvestades selle seaduse erisusi. HMS § 63 lg 2 järgi on haldusakt tühine, kui: 1) sellest ei selgu haldusakti andnud haldusorgan; 2) sellest ei selgu haldusakti adressaat; 3) seda ei ole andnud pädev haldusorgan; 4) see kohustab toime panema õigusrikkumise; 5) sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita. Sama paragrahvi lg 1 järgi on tühine haldusakt kehtetu algusest peale.
11.Praegusel juhul ei ole kaebaja tuginenud ühelegi HMS § 63 lg-s 2 toodud alusele, mis võimaldaks väita, et tegemist on tühise haldusaktiga. Ka kohtule ei ole ükski tühisuse alustest äratuntav. Haldusakti kätte toimetamata jätmine ei muuda haldusakti tühiseks, vaid mõjutab haldusakti kehtima hakkamist. HMS § 61 lg 1 järgi kehtib haldusakt adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates, kui haldusaktis ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamist. Seega ei hakka haldusakt enne selle kätte toimetamist kehtima, tegemist on hõljuvalt kehtetu haldusaktiga, mis muutub kehtivaks kättetoimetamisel. Kuna HMS § 60 lg 1 järgi loob õiguslikke tagajärgi ja on täitmiseks kohustuslik ainult kehtiv haldusakt, siis ei too mittekehtiv haldusakt adressaadile kaasa mingeid kohustusi. See ei tähenda aga, et tegemist oleks tühise haldusaktiga. Tühine haldusakt, nagu kohus eespool viitas, on kehtetu algusest peale ega saa kehtivaks muutuda. Seevastu kätte toimetamata haldusakt on kehtetu seni, kuni see kätte toimetatakse. Kätte toimetatud haldusakt on täitmiseks kohustuslik (HMS § 60 lg-d 1 ja 2). Seega on ebaõige kaebaja seisukoht, et vaidlusalune ettekirjutus on tühine. Kohus ei saa kaebust selles osas rahuldada (HKMS § 41 lg 4).
12.Kaebaja palus ettekirjutuse tühistada. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 3 lg 1 järgi võib isik nõuda haldusakti kehtetuks tunnistamist üksnes selles ulatuses, milles rikutakse tema õigusi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kohtule jääb kaebusest arusaamatuks, kuidas vastustaja ettekirjutus kaebaja õigusi rikub. Kaebaja ei vaidle vastu asjaolule, et tal on Eesti kodanikuna2 Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 124 lg 1 järgi kohustus osa võtta riigikaitsest. Kaebaja on KVTS § 2 p 1 ja lg 2 järgi kaitseväekohustuslane, kes on kohustatud osalema riigikaitses (KVTS § 2 lg 1). Seni ei ole kaebaja osas tuvastatud kaitseväekohustusest püsivalt vabastamise alust.
13.HMS § 54 järgi on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Praegusel juhul ei nähtu kohtule, et vaidlusalune ettekirjutus ei vastaks viidatud õiguspärasuse eeldustele. Ka kaebaja ei ole viidanud ühelegi alusele, mis annaks põhjust tuvastada haldusakti õigusvastasust. Võimalikud vead haldusakti kättetoimetamisel ei mõjuta haldusakti õiguspärasust, vaid kehtima hakkamist. HKMS § 158 lg 2 teise lause kohaselt hindab kohus haldusakti õiguspärasust haldusakti andmise aja seisuga. Haldusakti kättetoimetamine järgneb haldusakti andmisele, seetõttu ei saa olla tegemist asjaoluga, millega saab juba haldusakti andmisel arvestada. Seega ei muuda vead haldusakti
Vt kohtu poolt asjale juurde võetud dokument „Halduskohtu määrus 3-24-2931“. Vt kohtu poolt asjale juurde võetud dokument „Kohtute infosüsteemi andmed“.
3(6)
3-24-189
kättetoimetamisel haldusakti õigusvastaseks ja puudub alus vaidlusalust ettekirjutust tühistada. Kaebus jääb selles osas rahuldamata.
14.Kaebaja taotles vastustaja kohustamist hüvitama talle täitemenetluses tasutud sunniraha ja täitekulud kokku 846 eurot. Nimetatud nõuet saab sisuliselt pidada hüvitamisnõudeks HKMS § 37 lg 2 p 4 tähenduses.
15.RVastS § 7 lg 1 järgi võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.
16.Kahju hüvitise väljamõistmiseks peavad olema täidetud kõik viidatud sättes loetletud tingimused. Kui kasvõi üks tingimustest on täitmata, tuleb hüvitamiskaebus jätta rahuldamata.
17.Asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 2 lg 1 järgi rakendatakse sunnivahendit, kui haldusorgani ettekirjutus jäetakse hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täitmata. ATSS § 8 lg 1 järgi on lubatud sunnivahendit rakendada, kui adressaadile on tehtud teatavaks ettekirjutus, mis kehtib, ning seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud.
18.Pooled ei vaidle asjaolu üle, et vastustaja pani 08.05.2023 ettekirjutusega kaebajale kohustuse ilmuda 08.09.2023 terviseseisundi hindamisele (ATSS § 4 lg 1), kuid kaebaja jättis talle pandud kohustuse täitmata – ta ei ilmunud terviseseisundi hindamisele ega põhjendanud vastustajale selle kohustuse täitmata jätmist.
19.Kaebaja põhjendas kaebuses ettekirjutuse täitmata jätmist sellega, et talle ei ole ettekirjutust kätte toimetatud, mistõttu ei olnud ta teadlik terviseseisundi hindamisele ilmumise kohustusest.
20.KVTS § 15 lg 1 järgi toimetatakse selle seaduse alusel kaitseväekohustuslase kohta tehtud otsused ja muud dokumendid kaitseväekohustuslasele üldjuhul kätte elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu ja saadetakse elektronposti aadressil [email protected]. Sama paragrahvi lg 2 järgi võib lisaks sama paragrahvi lg-s 1 sätestatule dokumendi kätte toimetada lihtkirjaga, väljastusteatega tähtkirjaga või muul HMS-is ettenähtud viisil. Sama paragrahvi lg 3 järgi loetakse sama paragrahvi lg-s 1 sätestatud viisil saadetud dokument kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel dokumendi kättesaadavaks tegemisest arvates, kui pole tõendatud dokumendi varasem kättetoimetamine. Sama paragrahvi lg 4 järgi võib kaitseväekohustuslane taotleda dokumentide kättetoimetamist muul elektronposti aadressil või sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud viisil, esitades selleks vajalikud kontaktandmed. Sellisel juhul loetakse dokument kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel dokumendi saatmisest arvates, kui pole tõendatud dokumendi varasem kättetoimetamine.
21.Vastustaja esitatud tõendist (dtl 64) nähtub, et 08.05.2023 ettekirjutus tehti kaebajale elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu teatavaks samal päeval, seega tuleb ettekirjutus lugeda kaebajale kättetoimetatuks 08.06.2023 (KVTS § 15 lg-d 1 ja 3). Vastustaja on järginud ettekirjutuse kättetoimetamisel KVTS § 15 lg-s 1 ette nähtud korda ja ettekirjutus tuleb lugeda kaebajale kättetoimetatuks olenemata sellest, kas ta ka tegelikult selle aja jooksul ettekirjutusega tutvus. Kaebaja enda risk on see, kui ta ei loe [email protected] aadressile saadetud e-kirju või ei ole suunanud sellele aadressile saadetavaid e-kirju ümber e-posti aadressile, mida ta sagedamini kasutab. Seadus ei kohusta vastustajat kontrollima, kas ja
4(6)
3-24-189
millal on kutsealune tegelikult ettekirjutuse kätte saanud. Seadus võimaldab vastustajal kasutada kättetoimetamise fiktsiooni, et vältida kutsealuste võimalust kaitseväeteenistuse kohustusest kõrvale hoida. Kaebaja peab kutsealusena (KVTS § 2 lg 3) olema teadlik põhiseaduslikust kohustusest osaleda riigikaitses ja sellega seotud kohustusest võtta osa kaitseväeteenistusest. Selleks peab isik olema riigile kättesaadav ja võtma vastu riigi saadetavad dokumendid, sh kutse terviseseisundi ilmumisele. KVTS § 15 lg-st 2 nähtuvalt on teised HMS-is ette nähtud kättetoimetamise viisid sekundaarsed, mida vastustaja võib, kuid ei pea kasutama ja vastustajale ei saa nende viiside kasutamata jätmist ette heita.
22.Kuna ettekirjutus tuleb lugeda kaebajale kättetoimetatuks 08.06.2023, siis oli tal võimalik 08.09.2023 terviseseisundi hindamisele ilmuda või teavitada vastustajat selle kohustuse täitmise takistustest. Kaebaja oma kohustusi ei täitnud. Järelikult esines vastustajal alus rakendada kaebaja suhtes sunniraha. Puudusid sunniraha rakendamist välistavad asjaolud (ATSS § 2 lg-d 3 ja 4, § 8 lg 3).
23.ATSS § 3 lg 3 järgi kasutatakse kohustuse täitmise tagamiseks leebeimat sunnivahendit ja -määra, mis eelduste kohaselt on tõhusaimad. Haldusorgan peab valima sunnivahendi, mis isikut võimalikult vähe kahjustades sunnib teda täitma talle ettekirjutusega pandud kohustust.
24.Kaebaja ei ole rakendatud sunniraha suurust (600 eurot) vaidlustanud ja ka kohtu hinnangul ei ole tegemist ilmselgelt ebaproportsionaalse sunnivahendiga. Tallinna Halduskohtu 01.11.2023 määrusest asjas nr 3-24-2931 nähtub, et kaebajat on kutsutud terviseseisundi hindamisele korduvalt, enne vaidlusaluse ettekirjutuse tegemist veel 4 ettekirjutusega (27.04.2022, 11.07.2022, 26.10.2022, 28.02.2023). 08.05.2023 ettekirjutus oli vähemalt viies sellekohane kutse, mille kaebaja täitmata jättis. Arvestades kaitseväeteenistuse läbimise olulisust riigikaitse seisukohalt, kaebajale PS § 124 lg-ga 1 pandud kohustust ja kaebaja poolset kohustuse korduvat rikkumist, võib pidada kaebaja suhtes rakendatud sunniraha proportsionaalseks. 27.04.2022 ettekirjutuse täitmata jätmise eest määrati kaebajale täitmiseks sunniraha 100 eurot ja 26.10.2022 ettekirjutuse täitmata jätmise eest määrati kaebajale täitmiseks sunniraha 300 eurot. Eeltoodu näitab, et väiksemas summas määratud sunnirahad ei ole suunanud kaebajat oma kohustust täitma. Seetõttu võis määrata kaebajale uue sunniraha ja see võis olla suuremas summas kui varasemad (ATSS § 2 lg 2, § 3 lg 3). KVTS § 226 lg 2 järgi on sunniraha ülemmäär 640 eurot. Kaebaja suhtes rakendatud sunniraha ei ületanud seda ülemmäära.
25.ATSS § 3 lg 2 järgi ei käsitata sunnivahendi rakendamist karistusena. Tegemist on mõjutusvahendiga kohustamaks kaebajat talle pandud kohustusi täitma. 08.05.2023 ettekirjutus sisaldas hoiatust sunniraha rakendamise ja selle suuruse kohta (ATSS § 7 lg-d 1 ja 5), järelikult oli kaebajal võimalik ettekirjutuse täitmata jätmisega kaasneva tagajärjega arvestada. Ettekirjutuse täitmiseks jäeti piisav aeg (ettekirjutus toimetati kätte 08.06.2023 ja terviseseisundi hindamine toimus 08.09.2023) (ATSS § 7 lg 3). Seega oli kaebajal võimalik talle pandud kohustusega arvestada ja vajadusel korraldada oma asjad selliselt, et tal oleks võimalik tähtaegselt terviseseisundi hindamisele ilmuda.
26.Vastustaja on teavitanud kaebajat täitekorraldusest (dtl 62) ehk sunniraha sissenõudmise alustamisest. Kaebajale anti võimalus tasuda sunniraha vabatahtlikult 10 päeva jooksul teate kättesaamisest arvates. Teatis toimetati kaebajale kätte Eesti teabevärava teenuse kaudu 27.10.2023 (dtl 65). Seega oli kaebajal võimalik tasuda sunniraha vabatahtlikult kuni 06.11.2023 ja vältida sellega täitemenetlusega kaasnevaid kulusid. Kuna kaebaja ei tasunud sunniraha vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul ega taotlenud ka selle tähtaja pikendamist, oli vastustajal õigus pöörduda 07.11.2023 täituri poole sunniraha sissenõudmiseks täitemenetluse korras, st täitemenetluse alustamine oli tingitud kaebajast endast tulenevatel põhjustel.
5(6)
3-24-189
27.Kohus leiab eeltoodud põhjendustel, et vastustaja poolt kaebaja suhtes sunnivahendi rakendamine ja selle sissenõudmine täitemenetluses oli õiguspärane. Kuna puudub vastustaja õigusvastane tegevus, puudub alus hüvitamiskaebust rahuldada.
28.Kaebus jääb terves ulatuses rahuldamata.
29.Kohus tagastab kaebajale 21.10.2024 esitatud pangakontoväljavõtte (dtl 71-72), millelt nähtub kohtutäitur Tatjana Afanasieva poolt 06.03.2024 kaebaja kontolt sunniraha 725,05 eurot kinnipidamine. Selgituses viidatakse sunnirahale asjas nr 197/2024/247. Praeguses asjas vaidlustatakse ettekirjutust, mille osas algatati täitemenetlus asjas nr 197/2023/2718. Seega ei ole tegemist sama täiteasjaga. Tegemist peab olema teise ettekirjutuse alusel nõutud sunnirahaga. Tallinna Halduskohtu 01.11.2024 määrusest asjas nr 3-24-2931 nähtub, et vastustaja on teinud korduvalt kaebajale ettekirjutusi koos sunniraha hoiatusega ja mitmed sunnirahad on ka sisse nõutud. Seega on kaebaja esitatud tõendi näol tegemist teise ettekirjutuse alusel sisse nõutud sunnirahaga. Selle sunniraha sissenõudmine ei ole praeguse vaidluse esemeks, seetõttu tuleb kaebaja 21.10.2024 esitatud tõend talle tagastada.
30.Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole esitanud tema menetluskulusid tõendavaid dokumente ega taotlenud nende väljamõistmist kaebajalt, seepärast tuleb vastustaja võimalikud menetluskulud jätta tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.