30. jaanuar 2017, Tartu kohtumaja, kirjalik menetlus
Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
AS Starman hagi väljamõistmiseks.
Janek
Kõks
vastu
võlgnevuse
680,75 eurot • Hageja: Starman AS (registrikood 10069659, aadress Akadeemia tee 28, Tallinn 12618) • Hageja esindaja: Triin Reinmaa (Creditreform Eesti OÜ, telefon 6826304, e-post [email protected]) • Kostja: Janek Kõks (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX)
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista Janek Kõksilt AS Starmaniga 13.01.2014 sõlmitud telekommunikatsiooniteenuste lepingust nr. XXXXX tulenev võlgnevus 413,36 eurot ja viivised 161,04 eurot, kokku 574,40 eurot (viissada seitsekümmend neli eurot ja 40 eurosenti) AS Starman kasuks.
4.Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
5.Toimetada otsus kätte pooltele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Jätta menetluskulud 84,4% ulatuses Janek Kõksi kanda ja 15,6% ulatuses AS Starman kanda.
7.Määrata tsiviilasjas nr 2-16-115077 AS Starman menetluskulude rahaliseks suuruseks 200 eurot, millest 125 eurot on riigilõiv ning 75 eurot lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses TsMS § 175 lg 1 mõttes.
8.Välja mõista Janek Kõksilt AS Starman kasuks menetluskulud 168,80 eurot (ükssada kuuskümmend kaheksa eurot ja 80 eurosenti).
9.Välja mõista Janek Kõksilt AS Starman kasuks viivis menetluskulult 168,80 eurot alates käesoleva tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Otsuse täiendamine
Tsiviilasi nr 2-16-115077
10.Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab maakohtule apellatsioonitähtaja jooksul soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus või kaja esitamise tähtaja jooksul soovist esitada otsuse peale kaja. (TsMS § 448 lg 41 ja lg 42). Kaja esitamine
11.Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud TsMS § 313 lg 1 kohaselt väljastusteatega 03.01.2017. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.
12.Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Apellatsioonkaebuse esitamine
13.Ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6, § 420 lg 2, § 632 lg 1, § 633 lg 7 ja 8, § 637 lg 21). Selgitus menetlusabi taotlejale
14.Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUDE KIRJELDUS
15.Hageja ja kostja sõlmisid 13.01.2014 lepingu kostjale sideteenuse Lisa L-digiTV kasutamise võimaldamiseks. Lepingu alusel andis hageja kostjale kasutamiseks DigiTV kaardi ja Digiboxi koos nende juurde kuuluvate komplektiosadega.
16.Vastavalt Üldtingimuste p-le 5.2.1. kohustus kostja tasuma liitumise, osutatud teenuste, teostatud tööde ja paigaldatud materjalide eest ning samuti seadme ostuhinna või seadme üüritasu hageja hinnakirja ja esitatud arvete kohaselt. Kostja on arvete tasumisega viivituses: Arve nr A-23217707, summas 29,06, maksetähtajaga 31.05.2014; - tasumata 14,46
Tsiviilasi nr 2-16-115077 Arve nr A-23389981, summas 29,06, maksetähtajaga 30.06.2014; Arve nr A-23637396, summas 34,06, maksetähtajaga 31.07.2014; Arve nr A-23737736, summas 29,06, maksetähtajaga 31.08.2014; Arve nr A-23981369, summas 29,71, maksetähtajaga 30.09.2014;
17.Kostjal on teenuse osutamise ja seadmete üüri eest kokku tasumata 136,35 eurot. Hageja poolt on kostjale koos arvetega edastatud teave võlgnevuse ning võimalike sanktsioonide kohta selle tasumata jätmisel.
18.Üldtingimuste p-i 12.4 järgi lepingu lõppemisel tagastab klient Starmanile kõik kliendi valduses olevad Starmanile kuuluvad seadmed ja kiipkaardid. Seadmete tagastamisel tuli tagastada ka kõik komplektiosad. Seadme või kiipkaardi mittetagastamisel kohustub klient tasuma Starmanile selle maksumuse Starmani poolt esitatava arve alusel vastavuses hinnakirjaga või seadme üürilepinguga. Kostja ei tagastanud hagejale kuuluvaid seadmeid ja kiipkaarti. Kostjal tuleb hüvitada seadmete väärtus, summas 307,90 eurot (10+109+119+10+59,90).
19.Hagiavalduse kohaselt on kostja võlg hageja ees hagiavalduse esitamise päeva seisuga kokku 680,75 eurot, millest 136,35 eurot on sideteenuse lepingust ja üürilepingust tulenev võlgnevus, 307,90 eurot on kahjuhüvitis, 59,82 eurot on leppetrahv ja 176,68 eurot on viivis.
KOHTU SEISUKOHT
20.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
21.Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.
22.Hagiavalduse kohaselt on AS-i Starman ja kostja vahel sõlmitud 13.01.2014 liitumis- ja teenuste osutamise leping nr XXXXX. Lepingu alusel osutas hageja kostjale televisiooni edastamise teenuseid ning üüris kostjale teenuse kasutamiseks vajalikud seadmed. Kostja on jätnud hageja esitatud arved tasumata.
23.Hageja nõuab kostjalt 680,75 euro väljamõistmist, mis koosneb leppetrahvist summas 59,82 eurot, tasumata teenustest summas 136,35 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisest summas 176,68 eurot ning kahjuhüvitisest summas 307,90 eurot.
24.Kohus leiab, et hageja põhinõue on ainult osaliselt õiguslikult põhjendatud. Hageja põhinõue hõlmab tagastamata seadmeid ja kiipkaarti jääkmaksumusega 307,90 eurot, võlahaldustasu summas 5 eurot, võla tõttu teenuse piiramise tasu 25,89 eurot ning ZUUMtv kaardi rendi tasu ja ZUUMtv kuutasu kokku 105,46 eurot.
25.Hageja põhinõue, sh tagastamata seadmete jääkmaksumus ja kuutasu, so kokku 413,36 eurot (105,46+307,90 eurot) osas, on muutunud sissenõutavaks. Hagejal on õigus nõuda selle täitmist. Selles osas tuleb hagi rahuldada.
26.Kohus leiab, et hageja leppetrahvi nõue summas 59,82 eurot, võlahaldustasu nõue 5 eurot ja võla tõttu teenuse piiramise tasu nõue 25,89 eurot ei ole õiguslikult põhjendatud. Need nõuded tuleb jätta rahuldamata. Hageja viivise nõue 176,68 eurot on ainult osaliselt õiguslikult põhjendatud.
27.Hageja võlahaldustasu nõue tuleneb lepingu üldtingimuste p-dest 10.3 ja 9.6, mille kohaselt on hagejal õigus nõuda kliendilt kliendi poolt teenuse osutamise eest esitatud arvete tähtajaks tasumata jätmise korral igakordsel rikkumisel hinnakirjas sätestatud võlahaldustasu. Hinnakirja järgi on võlahaldustasu 5 eurot. Hageja rakendas võlahaldustasu ühel korral (arve nr A23637396). Hageja võla tõttu teenuse piiramise tasu nõue tuleneb lepingu üldtingimuste p-dest 5.2.1, 7.1.4.1 ja 9.9 ning hageja hinnakirjast. Hinnakirja järgi on võla tõttu teenuse piiramise tasu 12 eurot. Lepingu üldtingimuste p 5.2.1. järgi kohustub klient tasuma osutatud teenuste eest vastavalt hinnakirjale ning esitatud arvetele. Lepingu üldtingimuste p 7.1.4.1 kohaselt võib
Tsiviilasi nr 2-16-115077 hageja piirata teenuse osutamist, kui klient on hilinenud teenuse eest tasumisega üle 14 päeva. Lepingu üldtingimuste p 9.9 kohaselt on Starman AS-l õigus piirata kliendile teenuse osutamist, kui klient pahatahtlikult või põhjendamatute pretensioonide esitamisega püüab hoiduda arvete tähtaegsest tasumisest.
28.Nimetatud sätted näevad sisuliselt ette teenuste eest tähtaegselt tasumata jätmise korral leppetrahvi tasumise kohustuse. Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Leppetrahvi eesmärk on lihtsustada kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist ning motiveerida võlgnikku kohustust korrektselt täitma.
29.TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele tuginenud, peab kohus omal algatusel kontrollima tehingu tühisuse aluseid, sh tüüptingimuste tühisust (vt nt Riigikohtu
30.oktoobri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1- 106-13, p 24). Ka Euroopa Kohus on leidnud, et kohus peab tarbijalepingu puhul omal algatusel kontrollima tüüptingimuste kehtivust (vt Euroopa Kohtu 14. juuni 2012. a otsus C- 618/10 Banco Español de Crédito SA versus Joaquín Calderón Camino). Kohtul on seega kohustus kontrollida tehingu tühisuse aluseid sõltumata sellest, kas kostja on tehingu tühisusele tuginenud või mitte, sh tagaseljaotsuse tegemisel.
30.Hagi kohaselt tuleneb leppetrahvi maksmise kohustus ja lepingujärgne viivise määr 0,05% päevas lepingu üldtingimustest, st tegemist on võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 tähenduses tüüptingimustega. Samuti on tüüptingimustega sätestatud võlahaldustasu ning võla tõttu teenuse piiramise tasu kohaldamine. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. VÕS § 42 lg 3 p 5 näeb ette, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Ebamõistlikult kõrge leppetrahvi ja viivise sätestamine tüüptingimustes toob seega VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel kaasa vastavate tüüptingimuste tühisuse. Viivist on sel juhul võimalik nõuda vaid seaduses sätestatud ulatuses (vt Riigikohtu 14. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24).
31.Leppetrahvi ja viivise peamine eesmärk on lihtsustada kohustuse rikkumisest tekkinud kahju arvestamist ning hüvitamist. Nii leppetrahvi kui ka viivise teisene funktsioon on motiveerida võlgnikku oma kohustusi nõuetekohaselt täitma. Leppetrahvi ega viivise eesmärgiks ei ole teenida võlausaldajale tulu võlgniku makseraskustelt. Seega on tüüptingimustes sätestatud leppetrahvi ja viivise nõue ebamõistlikult kõrge ning VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel tühine juhul, 5 kui tüüptingimuse kasutajale kohustuse rikkumisest eeldatavalt tekkiv kahju on ebaproportsionaalselt väike, võrreldes leppetrahvi ja viivise nõude summaga, ning ka väiksem leppetrahv ja viivise määr oleksid piisavad motiveerimaks mõistlikku võlgnikku kohustust korrektselt täitma.
32.Kohtu hinnangul tuleb olukorras, kus tüüptingimustes on nähtud sisuliselt ühe ja sama rikkumise eest ette erinevad leppetrahvid ja viivised, need VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi tüüptingimuste kehtivuse hindamisel liita. Vastasel juhul oleks tüüptingimuse kasutajal võimalik seaduses sätestatud keelust mööda hiilida, jagades iseenesest ebamõistlikult suure leppetrahvi osadeks. Praegusel juhul on hageja tüüptingimustes ette nähtud sisuliselt ühe rikkumise – maksetega viivitamise – eest ette leppetrahvi 59,82 eurot, võlahaldustasu 5 eurot, võla tõttu teenuse piiramise tasu 25,89 eurot. Seega tuli tüüptingimuste kohaselt teenustasu maksmisega viivitamisel 14 päeva võrra tasuda leppetrahvi ja muu kahjuna kokku 90,71 eurot, arvestades teenuste kuutasu 24,98 eurot (tl 38).
33.Hageja ei ole välja toonud, milles seisneb ja kui suur on tema tegelik kahju kostja lepingurikkumise tõttu. Kohtu hinnangul teenuse eest maksmisega viivitamisel on leppetrahvi
Tsiviilasi nr 2-16-115077 summa ebamõistlikult suur, kuivõrd see ületab teenuse eest maksta tulevat summat. Hageja ettenähtav kahju hõlmab eelkõige saamata jäänud tulu ehk kasu, mida hageja oleks tõenäoliselt saanud, kui kostja oleks võlgnevuse õigel ajal tasunud. Samas tuleb arvestada ka võlausaldaja kohustust võimalusel kahju tekkimist vältida. Seega ei saa hageja kahju olla suurem, kui kulu, mida hageja peaks tegema, et kaasata endale kostja võlgnetava summa ulatuses täiendavat kapitali. Võttes arvesse üldtuntud asjaolu, et hageja on suure omakapitali ja käibega äriühing, saab eeldada, et ta oleks võimeline saama kostja võlgnetava summa katteks laenu ilmselt tunduvalt odavamalt, võrreldes kostjalt nõutava leppetrahvi summaga. Kohtu hinnangul mõjutaks mõistlikku inimest võimalusel oma kohustusi õigel ajal täitma ka oluliselt väiksema sanktsioon kui kahekordselt teenuse eest maksta tuleva tasu suurus. Seega on leppetrahvi suurust ette nägevad sätted VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 kohaselt tühised. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus leppetrahvi nõuded rahuldamata.
34.Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja saadud teenuse tasud summas 105,46 eurot ja seadmete tagastamata jätmise eest kahjuhüvitise summas 307,90 eurot, kokku 413,36 eurot.
35.VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Poolte vahel sõlmitud üldtingimuste punkt 10.1 kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt maksetega viivitamise eest viivist 0,05% päevas iga viivitatud päeva eest. Kuivõrd hageja on viivise arvestusel lähtunud viimase arve sissenõutavaks muutumisest, kohaldab ka kohus antud kuupäeva. Seega on viivise arvestus järgmine: Tasumise tähtaeg Tasumata summa Hilinenud päevi kokku 30.09.2014 413,36 01.10.2014161,04 eurot 18.11.2016- 780 päeva
36.Eeltoodu alusel kuulub kostjalt põhinõudena hageja kasuks väljamõistmisele 413,36 (444,2530,89) eurot ja viivis summas 161,04 eurot. Menetluskulud
37.Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 163 lg-st 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
38.Kuna kohus rahuldas hageja nõude 84,4% ulatuses, jätab kohus hageja menetluskulud 84,4% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda.
39.Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 2 järgi. Hageja on enda menetluskuluks, mille hüvitamist ta kostjalt taotleb, märkinud tasutud riigilõivu 125 eurot ja õigusabikulu 170 eurot. Kohus, arvestades, et kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud määratud ajaks kohtule, leiab, et hageja põhjendatud ja vajalikud kulud õigusabile ei saa olla suuremad kui 75 eurot. Kokku moodustavad hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 200 eurot, millest kostjal tuleb menetluskulude jaotust arvestades hüvitada 84,4% ehk 168,80 eurot. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel tuleb kostjal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/
Tsiviilasi nr 2-16-115077 kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.