D.P. kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju 1000 euro hüvitamise nõudes (läbiotsimine 19.08.2023)
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja: D.P. Vastustaja: Tartu Vangla, esindaja Liisa Paltsar-Jürimäe
RESOLUTSIOON
1.Jäta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud kaebaja kanda. Jätta menetluskulud vastustaja kasuks välja mõistmata.
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
3.Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 02.12.2024. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Andmesubjektil on õigus esitada taotlus avaldamise viisi kohta (vt otsuse punkti 16).
otsuse
Asjaolud ja poolte seisukohad
1.Kaebaja D.P. esitas posti teel Tartu Vanglale mittevaralise kahju 1000 euro hüvitamise taotluse, see saabus vanglasse 11.09.2023 ja registreeriti 14.09.2023 numbriga 1-13/189-1. Nõude aluseks on see, et 19.08.2023 toimus kaebaja lahtiriietumisega läbiotsimine. Kaebaja leidis, et lahtiriietumisega läbiotsimist ei ole õigusaktides ette nähtud, puudus läbiotsimiseks vajalik põhjendatud kahtlus ja läbiotsimise eesmärk oli teda alandada.
2.Vastustaja Tartu Vangla jättis 15.11.2023.a otsusega nr 1-13/189-2 kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Vastustaja kinnitas, et 19.08.2023 toimus kaebaja kambris tema lahtiriietumisega läbiotsimine. Selle põhjuseks oli, et kaebajal lubati jalutuskäigule minnes võtta külmkapist veepudel, kuid kaebaja võttis külmkapist mingi muu eseme ja suundus sellega tagasi kambrisse. Eluosakond oli sel ajal lukustatud. Situatsioon tekitas kahtlusi, sest vanglaametnik ei saanud aru, miks kaebaja soovis valetades pääseda külmkapi juurde.
Läbiotsimise eesmärk oli vältida keelatud esemete liikumist. 19.08.2023 leiti kambris 3020, kus paikneb ka kaebaja, keelatud esemeid. Läbiotsimine ilma lahtiriietumiseta ei võimalda avastada väikesemõõdulisi esemeid, mis võivad olla peidetud riidevoltide või -värvlite vahele või kinnitatud kinnipeetava kehale. Kaebaja käitumine viitas selgelt sellele, et ta soovis midagi varjata. Kohtupraktika põhjal lubavad õigusnormid lahtiriietumisega läbiotsimist. Vastustaja hinnangul oli läbiotsimine õiguspärane. Vastustaja ei ole alandanud kaebaja väärikust. Tõendid ei kinnita, et läbiotsimine oleks olnud kantud muust eesmärgist kui võimalike keelatud esemete avastamine. Kaebajal ei ole kahju tekkinud. Vastustaja kontrollis taotluse lahendamise menetluses eluosakonna turvakaamera salvestist. Sellelt nähtub, et 19.08.2023 kella 15:21 paiku suunduvad E. Eessaar ja A. Nugis kaebaja elukambri juurde. E. Eessaar siseneb kambrisse, A. Nugis jääb seisma kambri uksele. Salvestiselt ei ole näha, mis toimus kambris sees. F. Viin ei viibinud läbiotsimise ajal kaebaja kambri juures. Rinnakaamerate salvestisi ajavahemikust 15.21-15.25, mil toimus kaebaja lahtiriietumisega läbiotsimine, ei ole.
3.Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule kaebuse mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Ümbrikul on postitempel kuupäevaga 12.12.2023 ning kaebus jõudis kohtusse 13.12.2023. Kohus võttis kaebuse menetlusse mittevaralise kahju 1000 euro hüvitamise nõudes alusel, et 19.08.2023 toimus kaebaja lahtiriietumisega läbiotsimine. Kaebaja arvates oli tegemist väärikuse alandamisega. Kaebaja väited on kokkuvõtvalt järgmised. Õigusnormid ei näe ette lahtiriietumisega läbiotsimist. Läbiotsimiseks ei olnud piisavat alust. Viitamine vangla üldistele julgeolekuvajadustele ei ole piisav. Külmkapid on valvekaamerate salvestusalas ja vanglaametnikud oleksid saanud tuvastada tegevuse salvestise abil. Valvurid valisid selle asemel kõige intensiivsema meetme - lahtiriietumisega läbiotsimise. Valvurid teadsid, et kaebaja võttis kapist oma isikliku vorsti, mille tarbimise keelamiseks puudus õiguslik alus. Vangla toit ei vasta nõuetele ja kaebajat näljutatakse. Külmkapist asjade võtmisega ei saa esemed sattuda eluosakonda. Kaebajal tuli läbiotsimise käigus mitu korda kükitada. Puuduvad tõendid, millega põhjendada kahtlust, et kaebaja peitis esemeid pärakusse. Valvur lubas teha läbiotsimise vägisi, kui kaebaja sellest keeldub. Valvurid kommenteerisid toimingut omavahel. Läbiotsimine salvestati valvur Nugise vormikaameraga. Kaebaja nägi, et kaamera salvestustuled põlesid. Kohus selgitas 10.06.2024.a määruses kaebajale, et ei ole arusaadav, miks on kaebaja hinnangul taunitav, et vanglaametnikud kommenteerisid omavahel läbiotsimist. Kohus andis kaebajale võimaluse täpsemalt kirjeldada, milles tema etteheide seisneb - näiteks mida vanglaametnikud tema väitel ütlesid, miks oli see kaebaja hinnangul lubamatu. Kaebaja kohtu küsitud selgitusi ei esitanud.
4.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja jäi kohtueelses menetluses esitatud seisukohtade juurde. Vastustaja lisas, et ta ei ole läbiotsimise teostamise vajadust põhjendanud üldise julgeolekuvajadusega, vaid kaebaja käitumisest ajendatud põhjendatud kahtlusega. Kaebaja väited seoses vanglas pakutava toiduga ei ole asjakohased ja väljuvad kaebuse piiridest. Kohtu seisukoht
5.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse § 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.
Eeltoodud normist tulenevad kahju hüvitamise üldised eeldused: 1) haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalik-õiguslikus suhtes; 2) kaebaja subjektiivse õiguse rikkumine; 3) kahju tekkimine; 4) põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel; 5) esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus. Mittevaralise kahju korral lisandub RVastS § 9 lg 1 alusel avaliku võimu kandja süü. Kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad olema täidetud kõik need tingimused.
6.Kaebaja tugineb vastustaja õigusvastase teona 19.08.2023 toimunud lahtiriietumisega läbiotsimisele. Kohtu hinnangul ei olnud vastustaja tegevus õigusvastane. Kohus põhjendab seda järgnevalt.
7.Vangistusseaduse (VangS) § 68 lg 1 ja 4 alusel on vanglateenistuse ametnikul õigus teostada kinnipeetava läbiotsimist keelatud esemete ja ainete avastamiseks ning läbiotsimise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Määruse „Järelevalve korraldus vanglas“ (edaspidi määrus) § 32 p 3 alusel on kinnipeetava läbiotsimine kohustuslik objekti läbiotsimise ajal, kui kinnipeetav viibib läbiotsimise ajal objektil. Vastustajal oli seega õigus kaebajat läbi otsida olenemata sellest, kas kaebaja kambri läbiotsimine toimus või mitte. See, et toimus kaebaja kambri läbiotsimine (dtl 45), muutis kaebaja läbiotsimise kohustuslikuks.
8.Läbiotsimine on toiming haldusmenetluse seaduse (HMS) § 106 lg 1 tähenduses. Toimingu tegemine on reguleeritud järgmiselt: - toiming peab olema kooskõlas õigusaktidega ning võib piirata õigusi või vabadusi ainult siis, kui selleks on seaduslik alus (HMS § 107 lg 1); - toimingu sooritamise viisi, ulatuse ja aja ning menetlemise korra määrab haldusorgan oma äranägemisel, järgides kaalutlusõiguse piire ja võrdse kohtlemise ning proportsionaalsuse põhimõtteid (HMS § 107 lg 2); - kui toiminguga piiratakse isiku õigusi, on isikul õigus nõuda toimingu kirjalikku põhjendamist. Toimingu põhjendamise nõue tuleb esitada haldusorganile kirjalikult viivitamata pärast toimingust teadasaamist (HMS § 108 lg 1 ja 2).
9.Õiguslik alus kaebaja läbiotsimiseks oli VangS § 68 lg 1 ja määruse § 32 p 3. Läbiotsimise viisi sai vastustaja määrata oma äranägemisel. Õige ei ole kaebaja arusaam, et määruse § 31 lg 5 näeb ette lõpliku loetelu läbiotsimise viisidest, mis on lubatavad (säte ütleb, et läbiotsimise tõhustamiseks võib kasutada metallidetektorit, riideid ja keha pealispinda läbivalgustavat seadet ning muid tehnilisi vahendeid või sellekohase väljaõppe saanud teenistuskoera). Säte ei reguleeri läbiotsimise teostamist, vaid võimalikke vahendeid selle tõhustamiseks. Kohtupraktikas aktsepteeritakse läbivalt seda, et lahtiriietumisega läbiotsimine on lubatav läbiotsimise viis. S.h leidis Riigikohus 17.10.2012.a otsuses nr 3-3-1-32-12, et alasti läbiotsimine on kooskõlas VangS §ga 68 (seisukohta on korratud 18.05.2021.a otsuses asjas 3-19-549 p 19). Ka õiguskantsler pidas 07.06.2023.a seisukohas nr 7-4/230551/2303077 kinnipeetava lahtiriietumisega läbiotsimist võimalikuks, kui see põhineb konkreetsel ohuhinnangul, näiteks on seotud kinnipeetava käitumisega.
10.Kohtu hinnangul määras vastustaja proportsionaalselt ja põhjendatult läbiotsimise viisiks lahtiriietumisega läbiotsimise. Kaebaja andis selleks põhjust oma käitumisega. Kaebaja esitas tõendina vastustaja 16.08.2023.a käskkirja nr 6-1/516 (dtl 9). Selle alusel olid kaebaja eluosakonna kambrid lukustatud. Kaebaja kinnitas kaebuses, et juhtumi toimumise ajal olid eluosakonna E-9 kambrid lukustatud ning see hõlmas külmkapi kasutamise keeldu. Kaebaja peab lukustamist alusetuks, kuid see ei ole käesolevas kohtuasjas vaidluse esemeks. Kohtuasja dokumentide põhjal tulid valvurid kaebajale inimlikult vastu ja lubasid tal jalutuskäigule minnes võta külmkapist veepudeli. Kaebaja võttis külmkapist mingi muu asja ja ei läinud jalutuskäigule, vaid läks tagasi oma kambrisse. Vastustaja ei põhjendanud läbiotsimise viisi vangla üldise julgeolekuvajadusega, vaid kaebaja konkreetse tegevusega, mis tekitas kahtluse, et kaebaja valduses võib olla või kaebaja võib edasi toimetada keelatud esemeid. Kohus nõustub vastustaja põhjendustega selle kohta, et keelatud esemed võivad olla mõõtmetelt väikesed ning selliseid esemeid ei saa avastada teisiti kui lahtiriietumisega läbiotsimise teel.
11.Eeltooduga ühtivad järgmised asjas tõendina esitatud vanglaametnike seletused. E. Eessaar 19.09, 29.09 ja 15.11.2023 (dtl 34-37). Ta teostas 19.08.2023 jalutuskäike eluosakonnas E-9, kus viibis ka kaebaja. Jalutuskäigud toimusid elukambrite kaupa, sest eluosakond oli lukustatud. Kaebaja avaldas soovi minna jalutama ja võtta külmkapist kaasa oma veepudel. Kaebaja võttis veepudeli asemel külmkapist midagi muud ning suundus tagasi oma elukambrisse. Ta ei näinud täpsemalt, mida kaebaja külmkapist võttis. Situatsioon tekitas temas kahtlusi, sest ta ei saanud aru, miks kaebaja soovis valetades pääseda külmkapi juurde. Läbiotsimise ajal oli tualettruumi uks avatud, kaebaja paiknes tualettruumis sees. A. Nugis julgestas teda kambriukse juures. Kambriukse juures seistes ei ole võimalik tualettruumi sisse näha. Kehakaamerast peaks saama vaadata salvestust, mida A. Nugise kehakaamera näitab. A. Nugis 01.10.2023 (dtl 33). Läbiotsimine tehti nii, et kaebaja oli WC-s kaamerate alt ära. Ainult tema rinnakaamera oli sisse lülitatud, ta oli ukse peal. Täielik läbiotsimine tehti, kuna kambrit otsiti läbi. Ta ei saa veenduda, et kinnipeetav ei võta kambrist keelatud esemeid kaasa ja pärast sinna tagasi ei vii peale kambri läbiotsimist. F. Viin 28.09.2023 (dtl 41). E. Eessaar andis talle teada, et oli intsident, kus kaebaja valetas, võttis jalutuskäigule mineku asemel külmikust omale esemeid ning liikus nendega kambrisse. Sellel hetkel sai vastu võetud otsus teostada kambris läbiotsimine (kuna elusektor oli antud hetkel suletud) ning samuti kaebaja täielik läbiotsimine, vältimaks keelatud esemete liikumist. Läbiotsimist ei teostatud kaamerate all, sektsiooni kaameratest ei ole kindlasti näha. Ta oli täieliku läbiotsimise hetkel kambrist väljas.
12.Kaebaja väidete ja A. Nugise seletuse põhjal töötas läbiotsimise ajal A. Nugise rinnakaamera. Vastustaja kinnitas, et vaidluse all oleva juhtumi kohta ei ole olemas (säilinud) valvurite rinnakaamerate salvestisi (dtl 38-40). Puuduvad ka muud salvestised, millelt oleks nähtav kaebaja läbiotsimine. Kambris (s.h WC-s) ei ole kaameraid (dtl 43). Osakonna valvekaamera salvestiselt ei nähtu kambri sisemus või kaebaja läbiotsimine ning sellelt nähtub, et A. Nugis läbiotsimise ajal kambrisse ei sisenenud (vt 27.09.2024.a määruse punkti 3). Kohtu hinnangul ei ole seda arvestades vaja põhjalikumalt käsitleda salvestistega seonduvat.
Olles näinud valvekaamera salvestist, ei nõustu kohus sellega, et eluosakonna valvekaamerate salvestiste põhjal oleks vastustaja saanud ilma kaebajat lahtiriietumisega läbi otsimata kindlaks teha, kas külmkapi kasutamise kaudu võis kaebaja võtta oma valdusesse keelatud esemeid.
13.Kaebaja läbiotsimist ei muuda õigusvastaseks see, et vanglaametnikud hoiatasid kaebajat, et kui ta korraldusele ei allu, siis kasutatakse tema suhtes jõudu. VangS § 71 lg 2 alusel on vanglateenistuse ametnikul õigus kasutada teenistusülesannete täitmisel füüsilist jõudu. Sellest teavitamine on asjakohane ja mõistlik. Kohtule ei ole äratuntav, miks peaks hoiatuse tegemine olema vastustajale etteheidetav. Samuti ei muuda läbiotsimist õigusvastaseks kaebaja üldsõnaline väide, et valvurid kommenteerisid läbiotsimist. Vanglaametnikud võivad läbiotsimise ajal omavahel suhelda läbiotsimise käigu kohta tähelepanekute tegemiseks, omavahelise tööjaotuse korraldamiseks vms. Kohus andis kaebajale võimaluse oma etteheiteid täpsemalt kirjeldada, kaebaja seda ei teinud. Kaebaja läbiotsimise õiguspärasuse hindamisel ei puutu asjasse, milline oli vanglas kinnipeetavatele antav toit.
14.Kokkuvõttes leiab kohus, et vastustaja tegevus ei olnud õigusvastane. Toimingu tegemiseks oli seaduslik alus ning toiming oli kohtuasja asjaoludel kohane, vajalik ja proportsionaalne. Sel juhul ei ole kaebuse rahuldamine võimalik. Muude kahju hüvitamise eelduste käsitlemine enam vajalik ei ole. Samuti ei ole vaja kujundada seisukohta, kas RVastS § 9 lg 1 tähenduses oleks tegemist olnud väärikuse alandamise või eraelu puutumatuse rikkumisega. Kohus jätab kaebuse rahuldamata. Menetluskulud. Selgitused
15.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel on menetluskulude kandmine kaebaja kohustus. Vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud ning kohus jätab HKMS § 109 lg 1 alusel menetluskulud välja mõistmata.
16.HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise elektroonilises Riigi Teatajas. Andmesubjektil on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui isik seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. Avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.