D.P. kaebus Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – D.P. Vastustaja – Tartu Vangla, esindaja Liisa PaltsarJürimäe
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 31.10.2024 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
D.P. apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta D.P. apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 31.10.2024 otsus haldusasjas nr 3-23-2856 muutmata.
2.Apellatsioonimenetluse kulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
3.Asendada avaldatavas otsuses D.P. nimi initsiaalidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 10.11.2025. Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.D.P. esitas Tartu Vanglale mittevaralise kahju 1000 eurot hüvitamise taotluse. Nõude aluseks oli 19.08.2023 toimunud lahti riietumisega läbiotsimine. D.P. leidis, et lahti
3-23-2856 riietumisega läbiotsimist ei ole õigusaktides ette nähtud, puudus läbiotsimiseks vajalik põhjendatud kahtlus ja läbiotsimise eesmärk oli teda alandada.
2.Tartu Vangla jättis 15.11.2023 otsusega nr 1-13/189-2 kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Läbiotsimise tingis asjaolu, et kaebajal lubati jalutuskäigule minnes võtta külmkapist veepudel, kuid kaebaja võttis külmkapist mingi muu eseme ja suundus sellega tagasi kambrisse. Eluosakond oli sel ajal lukustatud. Situatsioon tekitas kahtlusi, sest vanglaametnik ei saanud aru, miks kaebaja soovis valetades pääseda külmkapi juurde. Läbiotsimise eesmärk oli vältida keelatud esemete liikumist. Läbiotsimine ilma lahti riietumiseta ei võimalda avastada väikesemõõdulisi esemeid, mis võivad olla peidetud riidevoltide või -värvlite vahele või kinnitatud kinnipeetava kehale. Kohtupraktika põhjal lubavad õigusnormid lahti riietumisega läbiotsimist. Läbiotsimine oli õiguspärane. Vangla ei alandanud kaebaja väärikust. Eluosakonna turvakaamera salvestiselt nähtub, et 19.08.2023 kella 15.21 paiku suunduvad E. Eessaar ja A. Nugis kaebaja elukambri juurde. E. Eessaar siseneb kambrisse, A. Nugis jääb seisma kambri uksele. Salvestiselt ei ole näha, mis toimus kambris sees. F. Viin ei viibinud läbiotsimise ajal kaebaja kambri juures. Rinnakaamerate salvestisi ajavahemikust 15.21– 15.25, mil toimus kaebaja lahtiriietumisega läbiotsimine, ei ole.
3.D.P. esitas 12.12.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Õigusnormid ei näe ette lahti riietumisega läbiotsimist. Viitamine vangla üldistele julgeolekuvajadustele ei ole läbiotsimiseks piisav. Külmkapid on valvekaamerate salvestusalas ja vanglaametnikud oleksid saanud tuvastada tegevuse salvestise abil. Valvurid valisid selle asemel kõige intensiivsema meetme ehk lahti riietumisega läbiotsimise. Valvurid teadsid, et kaebaja võttis kapist oma isikliku vorsti, mille tarbimise keelamiseks puudus õiguslik alus. Vangla toit ei vasta nõuetele ja kaebajat näljutatakse. Külmkapist asjade võtmisega ei saa esemed sattuda eluosakonda. Kaebajal tuli läbiotsimise käigus mitu korda kükitada. Puuduvad tõendid, millega põhjendada kahtlust, et kaebaja peitis esemeid pärakusse. Valvur lubas teha läbiotsimise vägisi, kui kaebaja sellest keeldub. Valvurid kommenteerisid toimingut omavahel. Läbiotsimine salvestati valvur A. Nugise vormikaameraga. Kaebaja nägi, et kaamera salvestustuled põlesid.
4.Tartu Vangla palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja jäi kohtueelses menetluses esitatud seisukohtade juurde. Vastustaja ei ole läbiotsimise teostamise vajadust põhjendanud üldise julgeolekuvajadusega, vaid kaebaja käitumisest ajendatud põhjendatud kahtlusega. Kaebaja väited seoses vanglas pakutava toiduga ei ole asjakohased ja väljuvad kaebuse piiridest.
5.Tartu Halduskohus jättis 31.10.2024 otsusega kaebuse rahuldamata. Kaebaja läbiotsimine ei olnud õigusvastane. Vangistusseaduse (VangS) § 68 lg-te 1 ja 4 alusel on vanglateenistuse ametnikul õigus teostada kinnipeetava läbiotsimist keelatud esemete ja ainete avastamiseks ning läbiotsimise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Määruse „Järelevalve korraldus vanglas“ § 32 p 3 alusel on kinnipeetava läbiotsimine kohustuslik objekti läbiotsimise ajal, kui kinnipeetav viibib läbiotsimise ajal objektil. Vastustajal oli seega õigus kaebajat läbi otsida olenemata sellest, kas kaebaja kambri läbiotsimine toimus või mitte. See, et toimus kaebaja kambri läbiotsimine, muutis kaebaja läbiotsimise kohustuslikuks. Läbiotsimise viisi sai vastustaja määrata oma äranägemisel. Õige ei ole kaebaja arusaam, et määruse § 31 lg 5 näeb ette lõpliku loetelu läbiotsimise viisidest, mis on lubatavad. Kohtupraktikas aktsepteeritakse läbivalt seda, et lahti riietumisega 2(5)
3-23-2856 läbiotsimine on lubatav läbiotsimise viis. Näiteks leidis Riigikohus 17.10.2012 otsuses nr 33-1-32-12, et alasti läbiotsimine on kooskõlas VangS §-ga 68 (seisukohta on korratud 18.05.2021 otsuses asjas nr 3-19-549, p 19). Vastustaja määras proportsionaalselt ja põhjendatult läbiotsimise viisiks lahti riietumisega läbiotsimise. Kaebaja andis selleks põhjust oma käitumisega. Toimunu on tõendatud valvurite E. Eessaare, A. Nugise ja F. Viini seletustega. Kohtule esitatud valvekaamera salvestiste põhjal ei saa väita, et vastustaja oleks saanud ilma kaebajat lahti riietumisega läbi otsimata kindlaks teha, kas külmkapi kasutamise kaudu võis kaebaja võtta oma valdusesse keelatud esemeid. Kaebaja väidete ja A. Nugise seletuse põhjal töötas läbiotsimise ajal A. Nugise rinnakaamera. Vastustaja kinnitas, et vaidluse all oleva juhtumi kohta ei ole olemas (säilinud) valvurite rinnakaamerate salvestisi. Puuduvad ka muud salvestised, millelt oleks nähtav kaebaja läbiotsimine. Kambris (s.h WC-s) ei ole kaameraid. Osakonna valvekaamera salvestiselt ei nähtu kambri sisemus või kaebaja läbiotsimine ning sellelt nähtub, et A. Nugis läbiotsimise ajal kambrisse ei sisenenud. Kaebaja läbiotsimist ei muuda õigusvastaseks see, et vanglaametnikud hoiatasid kaebajat, et kui ta korraldusele ei allu, siis kasutatakse tema suhtes jõudu. VangS § 71 lg 2 alusel on vanglateenistuse ametnikul õigus kasutada teenistusülesannete täitmisel füüsilist jõudu. Sellest teavitamine on asjakohane ja mõistlik. Samuti ei muuda läbiotsimist õigusvastaseks kaebaja üldsõnaline väide, et valvurid kommenteerisid läbiotsimist. Vanglaametnikud võivad läbiotsimise ajal omavahel suhelda läbiotsimise käigu kohta tähelepanekute tegemiseks, omavahelise tööjaotuse korraldamiseks vms. Kaebaja ei ole täpsustanud, milles kommenteerimine seisnes. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
6.D.P. palub apellatsioonkaebuses Tartu Halduskohtu 31.10.2024 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja jääb halduskohtus avaldatud seisukohtade juurde, esitades halduskohtu otsusele järgmised vastuväited. Halduskohtu otsus on vastuolus rahvusvahelise õiguse ning Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) lahenditega. Kohtupraktika, millele halduskohus tugines, pole enam asjakohane. EIK on hilisemas praktikas täpsustanud lahti riietumisega läbiotsimise lubatavuse aluseid. Vastustaja pole esile toonud ühtegi põhjendatud kahtlust, mis võis läbiotsimist õigustada. Samuti pole vastustaja selgitanud, mille põhjal tekkis põhjendatud kahtlus, et kaebaja võis külmkapi juures käimise tõttu peita midagi enda pärakusse. Eluosakond oli lukustatud ning kaebajal ei olnud võimalik kellelegi midagi edasi anda. Kaebaja vabastamiseni oli jäänud vaid kaks päeva. Kaebajat karistati alandava läbiotsimisega, sest ta jättis eelnevalt valvurite korralduse täitmata. Ükski õigusnorm ei luba kasutada läbiotsimist karistusliku meetmena. Läbiotsimise kohustuslikkus ei tähenda, et läbi tuleb viia lahti riietumisega läbiotsimine. Määrus ei näe sellist läbiotsimise viisi ette. Alasti läbiotsimine riivab sedavõrd intensiivselt isiku põhiõigusi, et selle toimumine peab olema õigusaktides täpselt reguleeritud. Minister ei ole kasutanud seadusest tulenevat volitust kehtestada läbiotsimise läbiviimise kord. Läbiotsimise korda ei saa kehtestada vangla direktor oma käskkirjaga. Seejuures puudub valvuritel igal juhul õigus nõuda kinnipeetavalt korraga kõigi riiete eemaldamist. Osa kehast peab jääma alati kaetuks. Kaebajal kästi võtta täiesti alasti. Tegemist on Tartu Vangla järjepideva praktikaga. Vastustaja pole selgitanud, miks oli kehtestatud toiduainete tarvitamise keeld kogu eluosakonnale. Toidu ja joogivee tarbimisele seatud piirangud ei olnud proportsionaalsed. Seda pole halduskohus hinnanud. 3(5)
3-23-2856 Vastustaja on õigusvastaselt kustutanud/hävitanud rinnakaamera salvestise. Vastustaja teadis, et seda läheb tõendina vaja. Rinnakaameraga salvestati valvurite ähvardused ja kommentaarid. Asjaolusid arvestades saab järeldada, et vangla kustutas salvestise tahtlikult. Sarnane sündmus, mis toimus teise kinnipeetava suhtes, on läbivaatamisel EIK-s (haldusasi nr 3-23-1029). Seal viidi lahti riietumisega läbiotsimine läbi vägivalla abil. Kaebaja oli sellest sündmusest teadlik ning tunnetas ka enda läbiotsimise käigus ohtu, sest ähvardajaks oli sama valvur.
7.Tartu Vangla palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastustaja nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ning jääb varasemate seisukohtade juurde.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
9.Asjaolu, et lahti riietumisega läbiotsimine on Eestis õiguslikult lubatav, on kohtud jaatanud korduvalt. Põhjalik analüüs sisaldub nt Riigikohtu 19.06.2025 otsuses nr 3-22-1384, kus Riigikohus on muu hulgas arvestanud ka EIK lahenditega. Kuna Riigikohtu lahendid on avalikult kättesaadavad, ei hakka ringkonnakohus eelnimetatud analüüsi siinkohal taasesitama, vaid keskendub küsimusele, kas kaebaja lahti riietumisega läbiotsimine toimus õiguspäraselt.
10.Riigikohus rõhutas 19.06.2025 otsuse nr 3-22-1384 p-s 27, et kinnipeetava süstemaatilised lahti riietumisega läbiotsimised, mis ei tugine konkreetsele ohule, s.t ei tulene kinnipeetava käitumisest või erandlikust ohuolukorrast vanglas, on ülemäärased kontrollimeetmed ja kujutavad endast inimväärikust alandavat kohtlemist. Kinnipeetavate lahti riietumisega läbiotsimine on õiguspärane üksnes juhul, kui see põhineb üksikjuhu riskihinnangul. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja puhul põhines lahti riietumisega läbiotsimine konkreetsel riskihinnangul ning läbi viidud toimingut pole alust pidada ebaproportsionaalseks. Kaebaja käitumine, kus ta palus luba võtta jalutuskäigule minekuks külmkapist kaasa veepudeli, kuid võttis külmkapist mingi muu eseme ja suundus sellega tagasi kambrisse, mitte ei läinud jalutuskäigule, võis tekitada vanglateenistujates põhjendatud kahtluse, et kaebaja tegevus võib olla sunnatud vangla ohutuse kahjustamisele (nt keelatud esemete omamine, edasiandmine). Vanglateenistujad ei pidanud ohuallikaks vorsti, mille kaebaja külmikust võttis. Kaebaja tegevusele antud ohuhinnang põhines asjaolul, et valvurid ei teadnud, mida kaebaja võis külmiku juures käies kaasa võtta ning kambrisse viia. Ese võis olla piisavalt väike, et peita seda riiete alla. Õigusvastaseks ei saa pidada kaebajale antud korraldust kükitada. See ei ole võrdsustatav kehaõõnsuste läbiotsimisega. Riigikohtu eelviidatud lahendis on muu hulgas märgitud, et lahti riietumisega läbiotsimise puhul tuleb kinnipeetaval võimaldada lahti riietuda järk-järgult nii, et inimene ei oleks läbiotsimisel täiesti alasti. Kuigi kaebaja puhul seda põhimõtet ei järgitud, pole ringkonnakohtu hinnangul praegusel juhul põhjust pidada kaebaja läbiotsimist inimväärikust alandavaks. Toiming viidi läbi diskreetselt ning see kestis lühiajaliselt.
11.Kaebaja on esile toonud, et teda ähvardati. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et valvuri selgitusi selle kohta, mis järgneb seadusliku korralduse mittetäitmisele, pole alust pidada vägivallaga ähvardamiseks. Kaebaja väited, et valvurid kommenteerisid läbiotsimist, on jäänud üldsõnaliseks, mistõttu ei ole kohtul võimalik hinnata, kas valvurite vestlus võis kaebaja inimväärikust alandada. 4(5)
3-23-2856
12.Kaebaja läbiotsimist ei muuda õigusvastaseks asjaolu, et valvurite rinnakaamerad ei töötanud. Toimunu on piisavalt tõendatud eluosakonna turvakaamerate salvestistega.
13.Kaebaja seisukohad, et eluosakonna lukustamine ja toiduainete tarvitamise keeld olid õigusvastased, pole praeguses vaidluses asjassepuutuvad, sest kohtu menetluses on üksnes mittevaralise kahju hüvitise nõue seoses 19.08.2023 toimunud läbiotsimisega.
14.Ringkonnakohus peab kaebaja isikuandmete kaitseks vajalikuks asendada kohtuotsuse avaldamisel kaebaja nimi initsiaalidega (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.