Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla kohustamiseks tagada talle igapäevane tööhõive ning mittevaralise kahju hüvitamiseks
RESOLUTSIOON
1.Tagastada Nikolai Lilitškini kaebus.
2.Jätta Nikolai Lilitškini taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
3.Jätta Nikolai Lilitškini esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
4.Jätta Nikolai Lilitškini taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 252 lg 7 ja § 204 lg 1, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8).
1.Nikolai Lilitškin (kaebaja) esitas 4. septembril 2024 Tartu Vanglale avalduse, milles tõi välja, et inspektor-kontaktisik rikub Tartu Vangla 26. märtsi 2024. a käskkirja nr 6-3/24/71. Inspektor-kontaktisik andis valvuritele korralduse kaebajat tööle mitte lubada, kuigi kaebaja suhtes on välja antud kehtiv tööle määramise käskkiri. Kaebaja leiab, et vangla on kohustatud tagama talle igapäevaselt võimaluse tööhõives osaleda.
2.Tartu Vangla jättis 15. oktoobri 2024. a vastusega nr 6-24/24/3853-2 kaebaja taotluse rahuldamata. Kinnipeetava tööhõivesse määramine toimub vastavalt vangla äranägemisele ning kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus endale tööd nõuda. Kaebaja on suunatud eluosakonna koristustöödele ning teda rakendatakse tööle vanglateenistuse äranägemisel ja vajadusel.
3.Kaebaja esitas 22. oktoobril 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tegevuse peale. Kaebaja palub tuvastada vangla tegevuse õigusvastasus, kohustada vanglat täitma Tartu Vangla 26. märtsi 2024. a käskkirja nr 6-3/24/71 ning mõista vanglalt tema kasuks välja
3-24-2928 rahaline kompensatsioon väärikust alandava kohtlemise eest. Kaebaja taotleb esialgse õiguskaitse kohaldamist. Kaebaja määrati 26. märtsi 2024. a käskkirjaga nr 6-3/24/71 tööle. Vanglaametnikud on kohustatud eelnimetatud käskkirja täitma, kuid nad ei tee seda, vaid ei võimalda kaebajal töötada juba alates 2023. a. Kaebaja kirjeldab täiendavalt ka muid vangla õigusvastaseid tegevusi (kaebajale ei võimaldata sportimist, programme, õpet ega arengut; kaebajalt võeti isiklikud esemed ära; ta on esitanud vanglale mitmeid vaideid, kuid vangla ei võta neid õigusvastaselt menetlusse; vangla diskrimineerib teda, alandab tema väärikust jne). Kaebaja taotleb riigilõivu tasumisest vabastamist ja riigi õigusabi. Kohus tõlkis kaebuse eesti keelde.
4.Tartu Vangla esitas 25. oktoobril 2024 kohtule vastuse kohtunõudele, milles teatab, et kaebaja ei ole esitanud vaiet Tartu Vangla 15. oktoobri 2024. a vastuse nr 6-24/24/3853-2 peale. Samuti ei ole kaebaja esitanud vanglale kahju hüvitamise taotlust, mis seonduks tema tööle mitterakendamise ja Tartu Vangla 26. märtsi 2024. a käskkirja nr 6-3/24/71 täitmata jätmisega.
KOHTU SEISUKOHT
5.HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kohus tõlgendab HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt esitatud kaebust ning lähtub selle lahendamisel kaebaja tegelikust tahtest. Kohus saab kaebusest ja sellele lisatud dokumentidest aru, et kaebaja pöördus kohtusse, kuna ei ole rahul talle vanglas võimaldatavate töötamise võimalustega. Kuna kaebaja palub kohustada vanglat täitma Tartu Vangla 26. märtsi 2024. a käskkirja nr 6-3/24/71, siis mõistab kohus, et kaebaja nõuab HKMS § 37 lg 2 p 2 alusel vangla kohustamist tagada talle igapäevane tööhõive. Kohus saab aru, et kaebaja soovib sama nõude rahuldamist ka esialgse õiguskaitse korras (HKMS § 251 lg 1 p 3). Samuti nõuab kaebaja HKMS § 37 lg 2 p 4 alusel vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist seoses töötamise võimaluste tagamata jätmisega. Kohustamis- ja hüvitamisnõude raames hindab kohus ka vangla tegevuse õiguspärasust, mistõttu ei ole eraldiseisvalt HKMS § 37 lg 2 p-s 6 sätestatud tuvastamisnõude esitamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Kaebaja viitab ka vangla muule õigusvastasele tegevusele, kuid kohus saab aru, et kaebaja kirjeldab üleüldiselt haldusorgani varasemat õigusvastast tegevust ilmestamaks vaidlusaluse vangla tegevuse raskusastet.
6.Kohtu hinnangul kuulub kaebus tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, mille kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
6.1.HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Kaebaja kohustamis- ja hüvitamisnõude lahendamiseks on kohustuslik kohtueelne menetlus ette nähtud vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-tes 5 ja 8. Kaebaja esitas 4. septembril 2024 vanglale taotluse, milles palus talle võimaldada igapäevast tööhõives osalemist. Tartu Vangla jättis 15. oktoobri 2024. a vastusega nr 6-24/24/3853-2 kaebaja taotluse rahuldamata. Kaebaja ei ole aga esitanud eelnimetatud vastuse peale vanglale vaiet. Samuti ei ole kaebaja esitanud vanglale kahju hüvitamise taotlust, mis seonduks Tartu Vangla 26. märtsi 2024. a käskkirja nr 6-3/24/71 täitmata ja kaebaja tööle rakendamata jätmisega. Seega ei ole kaebaja kohustuslikku kohtueelset menetlust nõuetekohaselt läbinud.
3-24-2928
6.2.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Nikolai Lilitškini kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
7.Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada sisuliselt kaebaja taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.
8.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg-st 2 lähtudes on esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatud ka vaidemenetluse ajal. Esialgse õiguskaitse funktsioon on tagada põhivaidluse tulemuse efektiivsus ning taotluse eesmärgiks peab olema vaide- või kohtumenetluse ajal õigusliku olustiku säilimine. Kuna esialgse õiguskaitse taotlusega seonduvalt ei toimu vanglas vaidemenetlust ning kaebuse tagastamise tõttu ei ole ka kohtumenetluses vastavat kaebust, ei ole esialgse õiguskaitse taotlus lubatav. Seega jätab kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata. Kohus märgib täiendavalt, et isegi kui kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus oleks lubatav, siis jääks tema taotlus rahuldamata. Vangla on kaebajale õigesti selgitanud, et kuigi kaebaja on Tartu Vangla 26. märtsi 2024. a käskkirjaga nr 6-3/24/71 määratud osalise koormusega vangla majandusabitöölise ametikohale, siis ei tähenda see seda, et vangla peab tagama kaebajale igapäevase tööhõive. Kinnipeetaval ei ole subjektiivset õigust nõuda enda tööle määramist või valida, millise sagedusega ja millist tööd teha, nõuda tööd kindlal tegevusalal, majanduslikult tulutoovat tööd jne. Vanglateenistus kindlustab isiku tööga üksnes võimaluse korral (VangS § 38 lg 1). Ka eelnimetatud käskkirja kohaselt rakendatakse kaebaja tööle vastavalt vanglateenistuse äranägemisele ja vangla vajadusele.
9.Kaebaja on esitanud ka riigi õigusabi taotluse, mille kohus käesoleva määrusega lahendab. RÕS § 6 lg 1 järgi võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja kehv majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja otsustamist.
9.1.Kaebaja on koostanud kohtule piisavalt arusaadava kaebuse, millest nähtuvad kaebaja taotlused ning põhjendused. Kaebaja on ka varasemalt suutnud iseseisvalt halduskohtumenetluses arvukalt kaebusi ja muid menetlusdokumente esitada (haldusasjad nr 3-24-2495, 3-24-2037, 3-24-1582, 3-24-1462, 3-24-1448, 3-23-2273 jne). Eeltooduga on tõendatud, et kaebaja on iseseisvalt võimeline halduskohtumenetluses osalema ning ta ei vaja advokaadi abi. Halduskohtumenetluses selgitab vajalikud asjaolud, seadusesätted ja asjakohase kohtupraktika kohus välja enda initsiatiivil ning kaebaja õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5).
9.2.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Nikolai Lilitškini taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.
3-24-2928 (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.