Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Tiina Pappel, Maili Lokk 08.11.2024, Tartu 3-24-2928 X.X.-i kaebus Tartu Vangla kohustamiseks tagada talle igapäevane tööhõive ning mittevaralise kahju hüvitamiseks Tartu Halduskohtu 25.10.2024. a määrus X.X.-i määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja – X.X.
Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Ülejäänud osas ei ole määrus edasi kaevatav (HKMS § 119 lg 1 ja § 252 lg 7).
olustiku säilimine. Kuna esialgse õiguskaitse taotlusega seonduvalt ei toimu vanglas vaidemenetlust ning kaebuse tagastamise tõttu ei ole ka kohtumenetluses vastavat kaebust, ei ole esialgse õiguskaitse taotlus lubatav. Seega jätab kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata. Kohus märgib täiendavalt, et isegi kui kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus oleks lubatav, siis jääks tema taotlus rahuldamata. Vangla on kaebajale õigesti selgitanud, et kuigi kaebaja on Tartu Vangla 26.03.2024. a käskkirjaga nr 63/24/71 määratud osalise koormusega vangla majandusabitöölise ametikohale, siis ei tähenda see seda, et vangla peab tagama kaebajale igapäevase tööhõive. Kinnipeetaval ei ole subjektiivset õigust nõuda enda tööle määramist või valida, millise sagedusega ja millist tööd teha, nõuda tööd kindlal tegevusalal, majanduslikult tulutoovat tööd jne. Vanglateenistus kindlustab isiku tööga üksnes võimaluse korral (VangS § 38 lg 1). Ka eelnimetatud käskkirja kohaselt rakendatakse kaebaja tööle vastavalt vanglateenistuse äranägemisele ja vangla vajadusele. 3.5.Kaebaja on esitanud ka riigi õigusabi taotluse, mille kohus käesoleva määrusega lahendab. RÕS § 6 lg 1 järgi võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja kehv majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja otsustamist. Kaebaja on koostanud kohtule piisavalt arusaadava kaebuse, millest nähtuvad kaebaja taotlused ning põhjendused. Kaebaja on ka varasemalt suutnud iseseisvalt halduskohtumenetluses arvukalt kaebusi ja muid menetlusdokumente esitada (haldusasjad nr 3-24-2495, 3-24-2037, 3-24-1582, 3-24-1462, 3-24-1448, 3-23-2273 jne). Eeltooduga on tõendatud, et kaebaja on iseseisvalt võimeline halduskohtumenetluses osalema ning ta ei vaja advokaadi abi. Halduskohtumenetluses selgitab vajalikud asjaolud, seadusesätted ja asjakohase kohtupraktika kohus välja enda initsiatiivil ning kaebaja õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5). Eeltoodust tulenevalt jätab kohus X.X.-i taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.