Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Tiina Pappel, Maili Lokk 17.10.2024, Tartu 3-24-2769 X.X.-i kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses 06.08.2024 jalutuskäigu võimaldamata jätmisega Tartu Halduskohtu 11.10.2024. a määruse resolutsiooni p-d 1, 2 ja 4 X.X.-i määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja X.X.
RESOLUTSIOON
1.Jätta X.X.-i määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 11.10.2024. a määruse resolutsiooni punkt 1 muutmata.
2.Jätta X.X.-i määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 11.10.2024. a määruse resolutsiooni punktid 2 ja 4 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p-i 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasi kaevatav (HKMS §-d 119 lg 1, 88 lg 5 ls 2 ja 235 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X.X. esitas 06.08.2024 Tartu Vanglale taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 600 eurot. Kaebaja põhjendas taotlust sellega, et 06.08.2024 alandasid vanglaametnikud tema väärikust, kuna tahtsid teda viia jalutama jalutusaedikusse, kus puudub võimalus jalutada ning õues oli ka halb ilm ja sadas vihma.
2.Tartu Vangla jättis 07.10.2024. a otsusega nr 1-13/24/471-2 kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Kaebajale pakuti 06.08.2024. a hommikul jalutuskäiku värskes õhus. Kaebaja loobus jalutama minemast, kuna ta pidas S-eluhoone jalutusboksis jalutamist väärikust alandavaks. S-eluhoone jalutusboksides on tagatud võimalus piisaval määral liikuda ning olemas on ka varjualune, mis on ümbritsetud pleksiklaasiga. Varju all on olemas pink, millel kinnipeetav saab istuda. Seega on jalutusaedikus tagatud kaitse halbade ilmastikuolude vastu. Vangla ei ole õigusvastaselt käitunud ega kaebaja väärikust alandanud.
3.X.X. esitas 07.10.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 600 eurot tema väärikust alandava kohtlemise ja diskrimineerimise eest. Kaebaja põhjendas kaebust sellega, et 06.08.2024 oli Tartu linnas tormine ilm ning sadas vihma. Valvur ütles kaebajale hommikul, et ta peab kas kohe õue minema või ei saa ta üldse sel päeval välja jalutama, kuigi jalutuskäik värskes õhus tuleb tagada päeva jooksul. S-eluhoone jalutusaias pole varjualust, et vihmase ja tuulise ilmaga väljas olla. Pärastlõunal oli ilm juba ilus, kuid siis kaebajat välja ei lastud. Kaebajale öeldi, et talle pakuti varasemalt jalutuskäiku, kuid ta keeldus sellest. Kaebaja ei keeldunud jalutuskäigust. Ta ei soovinud tormise ilmaga õue minna. Kaebaja taotles ka enda vabastamist riigilõivu tasumise kohustusest.
4.Tartu Vangla esitas 11.10.2024 kohtule vastusena kohtunõudele kohtueelse menetluse materjalid. Ühtlasi esitas vangla kohtule videosalvestise 06.08.2024. a kaebajale jalutuskäigu pakkumist ja sellest keeldumist puudutavate asjaolude osas. Tartu Vangla palus esitatud videosalvestise ja selle uurimise osas kuulutada kohtumenetlus kinniseks ning kohtule edastatud salvestist kaebajale mitte näidata
5.Tartu Halduskohus tagastas 11.10.2024. a määrusega X.X.-i kaebuse (resolutsiooni p 1); jättis X.X.-i menetlusabi taotluse läbi vaatamata (resolutsiooni p 2); kuulutas menetluse kinniseks osas, mis puudutab Tartu Vangla poolt kohtule esitatud videosalvestist ning piiras kaebaja õigust tutvuda videosalvestisega ja saada sellest koopiaid (resolutsiooni p 4). Määruse põhjendused: 1) HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Käesolevas haldusasjas on vaidluse all üksnes ühel päeval, 06.08.2024, värskes õhus jalutamise võimalusest ilma jäämine. Kohtu hinnangul ei saanud eeltoodu kaebajale intensiivseid kannatusi põhjustada, arvestades ka asjaolu, et kaebajale pakuti võimalust värskes õhus jalutada, mida kaebaja ise kinnitab, kuid tal ei võimaldatud jalutada kaebaja eelistatud ajal ja tingimustel. Samuti ei saa pidada kaebaja õigusi intensiivselt riivavaks seda, kui ta peab tunni aja jooksul viibima värskes õhus tavapärasest kehvemates ilmastikuoludes. Kuigi kaebaja heaolu võis teatud ulatuses langeda, siis ei saanud vangla tegevus tuua kaasa kaebajale ülemääraseid ebamugavusi ja kannatusi. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg-st 1 tulenevalt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist mh väärikuse alandamise korral. Avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine on aga Eesti Vabariigis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lg 1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral. Mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas, kui rikkumise raskus seda õigustab (RKHK 27.06.2017. a otsus asjas nr 3-3-1-9-17, p 13 ning seal viidatud kohtupraktika). Vangistusseaduse (VangS) § 55 lg 2 kohaselt tuleb kinnipeetavale võimaldada jalutuskäik värskes õhus vähemalt üks tund päevas. Eelnimetatud kohustus tähendab, et vangla peab isikule igapäevaselt vastavat võimalust pakkuma, kuid kui kinnipeetav selleks soovi ei avalda, siis talle jalutuskäiku sel päeval ei võimaldata. VangS § 55 lg 2 ei anna kinnipeetavale õigust valida, millises jalutusboksis ning mis ajal ja milliste ilmastikuoludega ta täpselt jalutada soovib. Vangla on õigustatult 07.10.2024. a otsuses nr 1-13/24/471-2 selgitanud, et jalutuskäigu aeg sõltub vangla võimalustest, jalutuskäikude graafikust ning erinevate üksuste ja osakondade planeeritud jalutuskäikude aegadest.
Tartu Vangla esitatud 06.08.2024. a videosalvestiselt nähtub, et kaebaja käitumist iseloomustab valimatu vulgaarsete sõnade kasutamine olukordades, kui tema hinnangul ei ole vanglaametnike selgitused asjakohased. Video kinnitab, et vanglaametnik pakkus kaebajale 06.08.2024. a hommikul jalutuskäiku värskes õhus. Kaebaja keeldus jalutuskäigust, kuna ei olnud rahul S-eluhoone jalutusboksiga, milles jalutamist talle pakuti. Kohtule ei ilmne, et sel põhjusel keeldumine oleks olnud õigustatud. Vangla 07.10.2024. a otsusest nr 1-13/24/471-2 ja vangla haldusteenistuse peaspetsialisti 12.09.2024. a selgitusest nähtuvalt on tegemist jalutusboksiga, milles on piisavalt ruumi liikumiseks, võrreldes nt vangla teiste jalutusboksidega. Samuti nähtub Tartu Vangla esitatud fotodest, et jalutusaedikutes on varjualused, mis võimaldavad kinnipeetaval õues viibida ka kehvade ilmastikuolude korral, nt kui sajab vihma, ning kaebaja on selles osas esitanud kohtule valeväiteid. Seega loobus kaebaja 06.08.2024 ise värskes õhus jalutamise võimalusest, kuigi ta oleks jalutusboksis olevat varjualust arvestades olnud kehvade ilmastikuolude eest kaitstud, vangla ei ole õigusvastaselt käitunud ning kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline. Samuti ei nähtu vanglaametnike käitumises kaebaja alandamisele või diskrimineerimisele iseloomulikke tunnuseid. Eeltoodust tulenevalt tagastab halduskohus X.X.-i kaebuse HKMS § 121 lg 2
p 2 alusel. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 2) Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning halduskohus jätab selle taotluse läbi vaatamata. 3) HKMS § 77 lg-st 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p-ga 1 kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik riigi julgeoleku või avaliku korra tagamiseks, eelkõige riigisaladuse või salastatud välisteabe hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks. Tuginedes HKMS § 79 lg 1 p-le 1 võib kinniseks kuulutatud menetluses menetlusosalise menetlustoimingult, sealhulgas kohtuistungilt või selle osalt eemaldada riigi julgeoleku või avaliku korra tagamiseks, eelkõige riigisaladuse või salastatud välisteabe hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks. HKMS § 79 lg 2 kohaselt on menetlusosalise eemaldamine sama paragrahvi lg-s 1 märgitud alusel võimalik üksnes tingimusel, et huvi saladuse hoidmiseks on ilmselgelt kaalukam menetlusosalise õigusest olla menetlustoimingu juures. Käesolevas asjas tuleb Tartu Vangla 11.10.2024 esitatud videosalvestise osas menetlus asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks kinniseks kuulutada ning piirata esitatud tõendile kaebaja ligipääsu. Avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p 9 kohaselt on teabevaldaja kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks teabe turvasüsteemide, turvaorganisatsiooni või turvameetmete kirjelduse kohta. Kuna videosalvestise vaatlus võimaldaks kaebajal näha Tartu Vangla ametnike vormi külge kinnitatud kaamerate vaateulatust ja vaatenurki, sisaldab vangla esitatud tõend teavet turvasüsteemide kohta, mille kaebajale avalikustamine ei ole põhjendatud. Kaebajale teabele ligipääsu võimaldamine ohustab vangla julgeolekut. Tartu Vangla huvi saladuse hoidmiseks kaalub üles kaebaja huvi videosalvestisega tutvuda. Videosalvestise kokkuvõtlik kirjeldus nähtub vangla 11.10.2024. a vastusest kohtunõudele ja käesolevast määrusest ning kaebajal on sel viisil võimalik videosalvestise sisuga tutvuda. Ka Riigikohtu halduskolleegium on selgitanud, et tagamaks HKMS § 79 lg-s 1 sätestatud juhtudel saladuse hoidmine väljaspool kohtuistungeid jms, ei ole tarvis menetlusosalist üheltki toimingult eemaldada, vaid kohtul on võimalik jätta HKMS § 88 lg 2 alusel luba toimikuga tutvumiseks ja ärakirjade saamiseks andmata (RKHK 15.05.2014. a määrus asjas nr 3-3-1-36-14, p 8). Praegusel juhul on saladuse hoidmine võimalik tagada HKMS § 88 lg 2 alusel HKMS § 88 lg-s 1 sätestatud toimikuga tutvumise õiguse piiramise kaudu.
Eeltoodust tulenevalt kuulutab halduskohus haldusasja menetluse Tartu Vangla 11.10.2024 esitatud videosalvestise osas kinniseks ning keelab kaebajal eelnimetatud tõendiga tutvuda ja saada sellest koopiaid.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6.X.X. esitas 15.10.2024 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles ta märgib, et jalutusaed ei ole 16,5 m2 ja seal on kaks aeda koos, mille pildi vangla saatis. Mina olin aias 2x2 m2. Kui vihma sajab, ei ole kogu varjualune kaetud, vaid vihma sajab sisse. Lisaks keelduti mulle videot näitamast, ma ei tea millised lõigud videost on välja lõigatud. See video ei ole salastatud, et me ei tohi näha. Halduskohtus ei saa kinnipeetavad ennast kaitsta, kuna meile ei tehta dokumente nähtavaks ja me ei tea, kas saadetakse õigeid dokumente ja videoid ning kohus ei küsi meie käest selgitusi, vaid tagastab kaebuse. Samamoodi ei anta meile kunagi riigi õigusabi. Haldusasjas nr 3-23-2479 võeti asi sellepärast menetlusse, et seal oli mul esindaja, aga kui enda lepingulist esindajat pole, siis menetlusse ei võeta ja riigi õigusabi ei anta kunagi ja tagastatakse kaebus, mis on halduskohtus kujunenud muster. Määruskaebuse esitaja soovis halduskohtu 11.10.2024. a määruse tühistamist ja asja halduskohtule menetlemiseks tagasi saatmist.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Tartu Halduskohus tagastas 11.10.2024. a määruse resolutsiooni p 1 kohaselt kaebaja kaebuse HKS § 121 lg 2 p 2 1 alusel, mille kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. alusel, sest keelamiskaebuse eeldused ei ole täidetud. Halduskohtu hinnangul soovis kaebaja Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist seoses tema väärikuse alandamisega põhjusel, et vangla ei võimaldanud talle 06.08.2024 jalutuskäiku. Kaebaja ei soovinud oma sõnul jalutada hommikul tormise ja vihmase ilmaga, vaid pärastlõunal, kui ilm oli ilusam. Halduskohus sedastas, et ühe jalutuskäigu ära jäämine ei saanud kaebajale intensiivseid kannatusi põhjustada, arvestades ka asjaolu, et kaebajale pakuti võimalust värskes õhus jalutada, kuid ta ise keeldus sellest. Samuti ei saa pidada kaebaja õigusi intensiivselt riivavaks seda, kui kinnipeetav peab tunni aja jooksul viibima värskes õhus tavapärasest kehvemates ilmastikuoludes. VangS § 55 lg 2 ei anna kinnipeetavale õigust valida, millises jalutusboksis ning mis ajal ja milliste ilmastikuoludega ta täpselt jalutada soovib. Ka kohtule saadetud videosalvestis kinnitab, et vanglaametnik pakkus kaebajale 06.08.2024. a hommikul jalutuskäiku värskes õhus, kuid kaebaja keeldus jalutuskäigust, sest talle ei meeldinud S-eluhoone jalutusboks, milles jalutamist talle pakuti. Videosalvestisest nähtuvalt ei olnud kehv ilm (vihm ja tormituul) tegelikult kaebaja poolt väidetud jalutuskäigust keeldumise aluseks. Ka ringkonnakohtule ei nähtu, et üksnes jalutusboksi suurusest tingitud keeldumine oleks olnud õigustatud. Vastustaja 07.10.2024. a otsusest nr 1-13/24/471-2 ja vangla haldusteenistuse peaspetsialisti 12.09.2024. a selgitusest nähtuvalt on tegemist jalutusboksiga, milles on piisavalt ruumi liikumiseks. Samuti nähtub Tartu Vangla esitatud fotodest, et jalutusaedikutes on varjualused, millel on pleksiklaasist seinad ja peal katus. Varjualuste olemasolu võimaldab kinnipeetaval iseenesest õues viibida ka kehvade ilmastikuolude korral. Ringkonnakohus nõustub seetõttu hüvitamiskaebuse tagastamise osas halduskohtu põhjendustega ja pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Ükski määruskaebuses esitatud väidetest ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks.
7.1.Kuna halduskohus tagastas esitatud hüvitamiskaebuse, siis puudus kohtul vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel ning
halduskohus võis jätta vastava menetlusabi taotluse läbi vaatamata. Seega puudub alus tühistada halduskohtu 11.10.2024. a määrust ka resolutsiooni p 2 osas.
7.2.Tartu Halduskohus piiras sama määruse resolutsiooni p-ga 4 ka kaebaja õigust tutvuda Tartu Vangla poolt 11.10.2024 halduskohtule esitatud tõendiga, so videosalvestisega. Ka eeltoodu peale esitatud kaebaja määruskaebuse rahuldamiseks puudub ringkonnakohtu hinnangul alus. Ringkonnakohus nõustub ka selles osas halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Kaebaja väitel soovib ta videosalvestisega tutvuda, kuna ta ei tea, millised lõigud videost on välja lõigatud. Tartu Vangla poolt halduskohtule esitatud videosalvestisest nähtuva kirjeldus on toodud vangla 11.10.2024. a vastuses ja ka vaidlustatavas halduskohtu määruses. Vangla seisukoht on kaebajale ka kätte toimetatud. Kuna kaebaja ise osales 06.08.2024. a hommikul tema kambris toimunud intsidendis, on ta ilmselgelt ise ka seal toimunust ja räägitust teadlik. Ringkonnakohtule ei nähtu samuti, et halduskohtule esitatud videosalvestist oleks kuidagi töödeldud – selles on järjest fikseeritud kõik, mis 06.08.2024. a hommikul toimus, alates ukse avamisest ja valvuri sisenemisest kambrisse kuni kaebaja kambri ukse sulgemiseni põhjusel, et ta keeldus minemast jalutama S-eluhoone jalutusboksi. Arvestades seda, et videosalvestise vaatlus võimaldaks kaebajal näha Tartu Vangla ametnike vormi külge kinnitatud kaamerate vaateulatust ja vaatenurki, sisaldab vangla esitatud tõend teavet turvasüsteemide kohta, mille kaebajale avalikustamine ei ole põhjendatud, piiras halduskohus põhjendatult HKMS § 88 lg 2 ja § 79 lg 1 p 1 alusel selles osas kaebaja õigust tõendiga tutvuda. Ringkonnakohus selgitab, et kohtupraktikas on juba varem kinnistunud seisukoht, et vangla ja kinnipeetava vahelistes vaidlustes esitatud videosalvestiste osas on kolmandatele isikutele, sh ka kaebajaks olevale kinnipeetavale keelatud videosalvestisega tutvuda ükskõik millises vormis, s.t keelatud on olla kohtuistungil salvestise uurimise juures, tutvuda vastavas osas istungiprotokolliga ja helisalvestise endaga ning saada sellest koopiaid (TrtRKm 30.04.2021, 3-20-2109; 26.01.2021, 3-20-556; 19.02.2020, 3-19-2282; 06.04.2016, 3-15-1780; 24.03.2016, 3-1450481).
7.3.Kaebaja väited talle riigi õigusabi andmata jätmise kohta ei ole asjakohased, sest esitatud kaebusest ei nähtu, et kaebaja oleks käesolevas asjas selgelt taotlenud talle riigi kulul advokaadi andmist.
8.Kõike eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 11.10.2024. a määruse resolutsiooni p-d 1, 2 ja 4 muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.