Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Otsuse tegemise aeg ja koht 24.03.2025, Tallinn Tsiviilasja number
2-23-138399
Tsiviilasi
Aktiva Finance Group OÜ hagi U. K. (K.) vastu võlgnevuse nõudes Hagihind 3 917,20 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), esindajad lepinguline esindaja S. R. Kostja U. K. (isikukood XXX; tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista U. K.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks Placet Group OÜ ja U. K. vahel 07.05.2022 sõlmitud krediidikontolepingust nr KK3806677 ja 09.05.2022 sõlmitud krediidikontolepingu nr KK3806677 muutmise kokkuleppest tulenev põhivõlgnevus summas 1 492,7 eurot, sissenõudmiskulud summas 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 13.05.2023 kuni 20.12.2024 eest summas 290,55 eurot ning alates 21.12.2024 viivis põhivõlgnevuselt (1 492,7 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse täitmiseni.
3.Jätta hagi rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ nõudes mõista U. K.lt välja põhivõlgnevus 1 492,7 eurot ületavas osas, intress summas 174,50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 290,55 eurot ületavas osas ning alates 21.12.2024 viivis põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määrast suuremas määras.
4.Jätta Aktiva Finance Group OÜ menetluskulud 58% ulatuses U. K. kanda ja 42% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ enda kanda.
Jätta U. K. menetluskulud 42% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda ja 58% ulatuses U. K. enda kanda.
6.Määrata U. K.le hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 0 eurot. 1
7.Välja mõista U. K.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud summas 414,7 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal hagejale tasuda käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
8.Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamatule täitmisele.
9.Toimetada tagaseljaotsus U. K.le avalikult kätte. Lahend loetakse kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise avalduse) 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6). Asjaolud
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 25.09.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse U. K.lt (kostja) 2 400,43 euro saamiseks. Kohus tegi 27.09.2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus andis 23.09.2024 määrusega nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Tartu Maakohus saatis 31.10.2024 määrusega Aktiva Finance Group OÜ hagi U. K. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks kohtualluvuse alusel Harju Maakohtule.
2.Hageja esitas kohtule hagiavalduse 29.10.2024 (täpsustatud 20.12.2024). Hagi aluseks on Placet Group OÜ ja kostja vahel 07.05.2022 sõlmitud krediidikontolepingust nr KK3806677 ja 09.05.2022 sõlmitud krediidikontolepingu nr KK3806677 muutmise kokkuleppest tulenev võlgnevus.
3.Hagis palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 1845,67 eurot, intress 174,50 eurot, sissenõudmiskulud 50,00 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 1108,76 eurot ning viivis alates 30.10.2024 kuni põhinõude summas 1 845,67 eurot täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 40% aastas. 2
Hagi kohaselt võttis esialgne võlausaldaja kostja krediidivõimelisuse hindamisel arvesse kostja poolt esitatud teavet ning kontrollis avalikke andmebaase. Laenuandja sai Maksu- ja Tolliameti päringust teada, et kostja igakuine keskmine sissetulek oli 2893,66 eurot. Lepingu sõlmimisel eel hinnati kostja krediidivõimekust kasutades kliendi poolt esitatud andmeid kulude ning kohustuste kohta: väljaminekud 813,67 eurot. Lisaks arvestati majapidamiskuludeks 400 eurot. Hagi kohaselt arvestas laenuandja kostja kulud ning taotleva laenu osamakse (80,00 eurot) tuludest maha ning sai teada, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 1599,99 eurot (2893,66-813,67-400-80). Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja järeldada kostja võimet täita lepingus toodud summas osamaksega laenulepingut. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma. 20.12.2024 menetlusdokumendis tõi hageja välja, et käesoleval juhul sai kostja krediiti 2000 eurot. Vastavalt krediidi kasutamise väljavõttele on kostja kokku kasutanud krediiti 2135,53 eurot ning tagasimakseid on tehtud 642,83 eurot. Eeltoodust tulenevalt, juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet (millega hageja ei nõustu), siis tuleb kostjal tagastada lepingute alusel saadud summa 1 492,70 eurot (2135,53- 642,83). Hageja lisas ümberarvestatud graafiku juhuks kui kohus peaks leidma, et ülesütlemine ei ole kehtiv. Vastavalt lepingule oli tegemist tähtajatu lepinguga, kus laen tuli tagastada 2% krediidist, minimaalselt 20 eurot. Hageja arvestas ümberarvestuse tegemisel, et krediit võeti koheselt täie ulatusega kasutusele ning tagasimakse tähtaeg 1 aasta s.o 12 kuud möödus 12.05.2023, ehk võlgnevus on täies ulatuses muutunud sissenõutavaks. Lõpptähtaja saabumisel ei ole ümberarvestust vaja esitada. Seega juhul kui kohus leiab, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtteid, tuleb kostjalt välja mõista põhiosa jääk 1 492,70 eurot ja viivis lepingu lõpptähtajale järgnevast päevast s.o 13.05.2023. a kuni kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, mis käesoleva 20.12.2024 hetke seisuga on sissenõutavaks muutunud 290,55 eurot ning edasiulatuvalt viivist alates 21.12.2024 kuni põhisumma täieliku tasumiseni.
4.Kostjale on hagiavaldus koos lisadega ja Harju Maakohtu 08.01.2025 kohtumäärus asja menetlusse võtmise kohta avalikult kätte toimetatud 08.01.2025 väljaandes Ametlikud Teadeanded avaldatud kohtuteatega, mille kohaselt menetlusdokumendid loetakse avalikult kätte toimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadeanded ilmumise päevast. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Kohtu põhjendused
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
7.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS 3
§ 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid Placet Group OÜ ja kostja 07.05.2022 krediidikontolepingu nr KK3806677 ja 09.05.2022 krediidikontolepingu nr KK3806677 muutmise kokkuleppe. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja sõlmis lepingu seonduvalt oma majandus- ja kutsetegevusega. Kohtu hinnangul vastab käesolevas asjas hagi aluseks olev leping tarbijakrediidilepingu tunnustele VÕS § 402 lg 1 mõistes ning sellele kohalduvad VÕS 22. peatüki 2. jaos olevad tarbijakrediidilepingu erisätted, sh VÕS §-st 404 tulenev vorminõue ning krediidiandjale pandud täiendavad kohustused tarbijale teavet anda (VÕS § 404 lg 2 p 2 ja § 4031 lg 1 p 7 ja 9) ja vastutustundliku laenamise põhimõtet järgida (VÕS § 4034 lg 1) ning VÕS §-des 4062 ja 408 sätestatud täiendavad tühisuse alused. Kohtul on kohustus kontrollida lepingu kehtivust omal algatusel olenemata vastaspoole vastuväidetest.
8.Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb 05.04.1993 direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes. Direktiiv võeti Eesti õigusesse üle VÕS §-dega 402–421. Euroopa Kohtu praktikast lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata (EKo 17.05.2018, C-147/16 ja EKo 21.12.2016, C-154/15). Samuti on kohtul kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (EKo 05.03.2020, C-679/18). Seega peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, sest nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi 93/13 mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 6 võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg-d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma VÕS § 403 4 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4. KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kehtiva VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja ehk hageja. Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ei ole nõutaval viisil järgitud. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta on hageja selgitanud, et kostja krediidivõimelisuse hindamisel kontrolliti kostja poolt laenutaotlusel esitatud teavet ja tehti päringuid avalikesse andmebaasidesse. Tuvastati, et kostja igakuise sissetuleku suurus oli 2893,66 eurot ning kostjal puudusid maksehäired. Kohtu hinnangul ei saa tarbija esitatud sissetulekute ja kohustuste kohta esitatud teabe kontrolliks lugeda piisavaks vaid avalike andmebaaside ning registrite kontrollimist. Krediidiandja peaks kostjalt nõudma vähemalt pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta (vt. Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-204
106661, p 55 ja seal viidatud varasem praktika). Hagis väljatoodu pinnalt ei ole jõuda järeldusele, et lepingu sõlmimisel tuvastati nii kostja sissetulekute kui ka kohustuste suurus. Kohtule esitatud andmetest nähtuvalt käesoleval juhul krediidiandja kostjalt pangakonto väljavõtet ei nõudnud. Asjas ei ole tuginetud ka sellele, et krediidiandja oleks kostjalt nõudnud mingeid täiendavaid dokumente krediidivõimelisuse kohta või vähemalt teinud ettepaneku neid esitada. Ainuüksi Maksu- ja Tolliametile ja maksehäireregistritesse päringute tegemisest ei piisa, sest nimetatud päringute tegemine ei kinnita, millised olid krediidisaaja reaalsed sissetulekud ja kohustused. Eeltoodust tulenevalt on krediidiandja jätnud sisuliselt kostja krediidivõimelisuse tuvastamata. Kohtu hinnangul ei saa kohustuste kontrollimisel lugeda piisavaks laenutaotleja esitatud laenutaotlusel esitatud andmetest ning lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada vähemalt tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (KAVS § 49 lg 1 p 17). Kõike eeltoodut arvesse võttes asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ega veendunud piisava hoolega tarbija krediidivõimelisuses.
9.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub seda tingimust, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab üldjuhul tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Nimetatud tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt sama paragrahvi kolmandale ja neljandale lõikele või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Asjas ei ole tuginetud asjaoludele, et kostja oleks tahtlikult jätnud esitamata krediidiandja küsitud teabe või esitanud võltsitud andmeid. Nii rikkus krediidiandja VÕS § 4034 lg-t 6. Eeltoodust tulenevalt on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks VÕS § 403 4 lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast, ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 4034 lg 7 III lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Samuti tuleb sel juhul tarbija tehtud maksed, milles pole arvestatud intressimäära muutumisega ja mistõttu on olnud need suuremad, käsitada osalise ennetähtaegse tagasimaksena VÕS § 411 tähenduses.
10.Kohus palus hagejal esitada oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega (VÕS § 403 4 lg 7) ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud. 20.12.2024 menetlusdokumendis esitas hageja ümberarvestuse ning tõi välja, et juhul kui kohus leiab, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtteid, tuleb kostjalt välja mõista põhiosa jääk 1 492,70 eurot ja viivis lepingu lõpptähtajale järgnevast päevast s.o 13.05.2023. a kuni kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, mis käesoleva 20.12.2024 hetke seisuga on sissenõutavaks muutunud 290,55 eurot ning edasiulatuvalt viivist alates 21.12.2024 kuni põhisumma täieliku tasumiseni.
11.Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et krediidiandja ei järginud kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. 5
Kostja kasutas krediiti summas 2 135,53 eurot ning tegi lepingu katteks tagasimakseid summas 642,83 eurot. Kohtu hinnangul on hageja õigustatud nõudma kostjalt põhivõlgnevust summas 1 492,70 eurot. Kohus mõistab nimetatud summa kostjalt välja.
12.Kohus selgitab, et VÕS § 4034 lg-st 7 tulenevalt ei võlgne kostja laenuandjale muid laenulepinguga seotud tasusid (nt lepingutasu), kuid kostja ei vabane nt makseviivitusest tekkinud viivise tasumise kohustusest.
13.VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Riigikohus on (RKTKo 24.11.2023, 2-21-13098, p 33) leidnud, et viivist saab nõuda ka vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral, st viivist ei peetud VÕS § 403 4 lõige 7 kohaseks tasuks, mida tarbija ei võlgne. Kuid kui viivisemäär on seotud lepingujärgse intressimääraga ning viimane asendub vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral seadusjärgse intressimääraga, muutub sellest tulenevalt ka viivisemäär (sel juhul on viivisemäär samuti seadusjärgne intressimäär). Kuivõrd kohus on käesolevas asjas jõudnud seisukohale, et rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, on põhjendatud viivise väljamõistmine VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 20.12.2024 menetlusdokumendis on hageja palunud vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral mõista kostjalt välja viivis alates 13.05.2023. a kuni võlgnevuse kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja tõi välja, et perioodil 13.05.2023 kuni 20.12.2024 on sissenõutavaks muutunud viivise summa 290,55 eurot ning edasiulatuvalt nõuab hageja viivist alates 21.12.2024 kuni põhisumma täieliku tasumiseni. Kuivõrd kohus on käesolevas asjas jõudnud seisukohale, et rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, on põhjendatud viivise väljamõistmine VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates lepingu lõppemisest kuni kohustuse täitmiseni. Kohus leiab, et põhjendatud on kostjalt välja viivis perioodi 13.05.2023 kuni 20.12.2024 eest summas 290,55 eurot ning alates 21.12.2024 viivis põhivõlgnevuselt (1 492,7 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse täitmiseni. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määrast suuremas määras.
14.Hagi kohaselt on hageja nõudeks sissenõudmiskulud summas 50 eurot. Hagis väljatoodu kohaselt on laenuandja ja hageja kohtuvälises menetluses korduvalt saatnud kostjale maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele kostja võlgnevust ei likvideerinud. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ei välista hüvitise nõudmist sissenõudmiskulude eest, sest tegemist ei ole krediidiga seotud tasu(de)ga, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise tagamiseks. Hagis toodud asjaolude kohaselt kasutas kostja krediiti summas 2 135,53 eurot ning tegi lepingu katteks tagasimakseid summas 642,83 eurot. Kostja kohustus kohustus lepingust tulenevad kohustused täitma vastavalt lepingus kokku lepitule, kuid kostjalt ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et võlgnevuse osas meeldetuletuskirjade saatmine oli põhjendatud ning seega on põhjendatud rahuldada hageja 6
sissenõudmiskulude nõue.
15.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 1 492,7 eurot, sissenõudmiskulud summas 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 290,55 eurot ning alates 21.12.2024 viivise põhivõlgnevuselt (1 492,7 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse täitmiseni. Hagi jääb rahuldamata hageja nõudes mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 1 492,7 ületavas osas, intress summas 174,50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 290,55 eurot ületavas osas ning alates 21.12.2024 viivis põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määrast suuremas määras.
16.TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. TsMS § 317 lg 12 kohaselt võib olenemata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, maksekäsu kiirmenetluse üleminekul hagimenetluseks käesoleva seadustiku § 486 lõike 1 punktis 2 sätestatu kohaselt kohtu määruse alusel toimetada hagiavalduse kätte avalikult, kui makseettepaneku koostanud kohus on makseettepanekut võlgnikule kätte toimetades täitnud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud avaliku kättetoimetamise eeldused. Käesolevas tsiviilasjas ei õnnestunud Pärnu Maakohtul maksekäsu kiirmenetluse raames kostjale makseettepanekut kätte toimetada. Hagiavalduses on märgitud kostja elukohaks XXX. Rahvastikuregistris on kostja kehtivaks elukoha aadressiks samuti märgitud eelnimetatud aadress. Kohtul ei ole õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. Maksekäsu kiirmenetluses tuvastatud info kohaselt kinnitas võlgniku lapse ema teises menetluses, et võlgnik elab Soomes. Korteriühistu esindaja kinnitas 18.09.2024, et võlgnik ei ela aadressil XXX. Seisuga 20.09.2024 ei omanud võlgnik Soome rahvastikuregistri andmetel registreeritud aadressi Soomes. Kohtul ei ole õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada ka e-posti teel. Kuivõrd kohtul ei ole vaatamata mõistlikele pingutustele ja tehtud päringutele õnnestunud kostja elu- ja viibimiskohta välja selgitada, ei ole kohtule kostja tegelik elu- ja/või viibimiskoht jätkuvalt teada ning kohtu hinnangul on põhjendatud toimetada kostjale käesolev kohtuotsus kätte avalikult. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
17.TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hagiavalduse ca 58 % ulatuses. Hageja esitas hagis nõude välja mõista kostjalt kokku 3 178,93 eurot (põhinõue 1 845,67 eurot + intress 174,5 eurot + sissenõudmiskulud 50 eurot + sissenõutavaks muutunud viivis 1 108,76 eurot). Kohus rahuldab hageja nõude summas 1 833,25 eurot (põhinõue 1 492,7 eurot + sissenõudmiskulud 50 eurot + sissenõutavaks muutunud viivis 290,55 eurot). Kohus jätab TsMS § 163 lg 1 alusel hageja menetluskuludest 58% kostja kanda ja 42% ulatuses hageja enda kanda; kostja menetluskulud jäävad 42% ulatuses hageja kanda ja 58% ulatuses kostja enda kanda. 7
18.Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
19.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostjal menetluskulusid tekkinud. Kohus määrab kostjale hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 0 eurot. Puuduvad menetluskulud, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista.
20.Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks riigilõiv summas 455 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning õigusabikulud 507 eurot (käibemaksuta). Hageja menetluskuluks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv. Kohus leiab, et riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga. Asja materjalidest nähtuvalt on muuhulgas hageja menetluskuludeks maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot. TsMS § 4842 kohaselt määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Kohus leiab, et põhjendatuks ja vajalikuks tuleb pidada maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Asja materjalidest nähtuvalt on lisaks eeltoodule hageja menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 507 eurot (käibemaksuta). Hagejale on õigusabiteenust osutatud hinnaga 169 eurot/tunnis kokku 3 tundi. Kohus leiab, et arvestades käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja õiguslikku keerukust, ei saa põhjendatuks pidada hagejale õigusabi osutamisel rakendatud lepingulise esindaja tunnitasumäära 169 eurot (käibemaksuta). Kohus leiab, et hagejale õigusabi osutamisel rakendatud põhjendatud ja vajalikuks tunnitasumääraks tuleb lugeda 120 eurot (käibemaksuta). Kohus arvestas seejuures, et käesolev tsiviilasi ei ole õiguslikult keerukas. Kohus leiab, et võttes arvesse käesoleva tsiviilasja sisu, mahtu ja keerukust ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud ühtegi istungit ega sisulist vaidlust, on põhjendatud õigusabikulu 240 eurot (käibemaksuta). Kohtu hinnangul tuleb põhjendatuks ja vajalikuks lugeda hageja lepingulise esindaja menetlustoiminguid mahus 2 tundi, mis esindajal on kulunud täiendavate alusdokumentidega tutvumiseks ja nende analüüsimiseks, hagiavalduse ettevalmistamiseks ja koostamiseks, lisade kogumiseks ja komplekteerimiseks ning dokumentide esitamiseks kohtule. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 715 eurot (riigilõiv 455 eurot +maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot + õigusabikulud 240 eurot). Kuivõrd kohus jätab 58% hageja menetluskuludest kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulud summas 414,7 eurot (715 x 58%). Ülejäänud osas jäävad hageja menetluskulud hageja enda kanda.
21.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni 8
täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt välja menetluskuludelt viivise alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
22.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik
9
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.