Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

I HAGEJA NÕUE JA SEISUKOHAD

2-16-1596 Madridi kokkuleppe protokolli alusel rahvusvahelise kaubamärgina. Kuna kostja ärinimi sisaldub ÄS § 139 lg 1 p 1 järgi kostja põhikirjas, ei saa ärinime muuta põhikirja muutmata ning seetõttu tuleb kohustada kostjat muutma oma põhikirja ning esitama äriregistri pidajale avaldus põhikirja ning ärinime muutmiseks. Hageja palub ÄS § 15 lg-le 1 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 1055 lg-le 1 (koosmõjus VÕS §-ga 1043, § 1045 lg 1 p-dega 5 ja 7 ja § 1046 lg-ga 1 ning konkurentsiseaduse (KonkS) §-dega 50-51) tuginedes keelata kostjal ärinime „East Capital OÜ“ kasutamine, kohustades kostjat valima omale uus ärinimi ning tegema kõik ärinime muutmiseks vajalikud tahteavaldused ja toimingud (sh muutma põhikirja ning esitama äriregistri pidajale põhikirja ja ärinime muutmiseks vajalik avaldus) viivitamatult, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul alates hagi rahuldava kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulud jätta kostja kanda.

II KOSTJA VASTUS JA SEISUKOHAD

III KOHTUISTUNG

IV KOHTU PÕHJENDUSED

2-16-1596 ÄS § 9 lg-te 2 ja 3 järgi. Hageja leiab, et poolte ärinimed erinevad teineteisest ainult hageja ärinimes sisalduva sõna „Baltics“ poolest, mis ei anna ärinimele eristatavust ÄS § 11 lg 2 tähenduses. Kostja arvates ei ole nimi sama mis hagejal. Vastasel juhul ei oleks nime äriregister kinnitanud. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et ärinime registreerimine äriregistris ei tähenda seda, et hageja õigust ärinimele ei ole rikutud. Hageja poolt viidatud Riigikohtu otsuses on leitud, et ärinime selgesti eristatavus ei tähenda üksnes seda, et äriühing ei või tegutseda teise äriühinguga identse nime all. Ärinimi ei ole selgesti eristatav ka juhul, kui see ei ole küll teise registrisse kantud ärinimega samane, kuid on sellega eksitavalt sarnane (RKTKo 3-2-1-157-05 p 12).

2-16-1596 alusel saab toimingut teha üksnes võlgnik ise. (RKTKo 3-2-1-4-06 p 40). Ärinimi sisaldub äriühingu põhikirjas (ÄS § 139 lg 1 p 1). Põhikirja muutmine on osanike pädevuses (ÄS § 168 lg 1 p 1). ÄS § 175 lg 2 sätestab, et põhikirja muutmise otsus jõustub vastava kande tegemisel äriregistrisse. Äriregistrile esitatavale avaldusele peab lisama osanike otsuse põhikirja muutmise kohta, osanike koosoleku protokolli või hääletusprotokolli ja põhikirja uue teksti. Eeltoodust tulenevalt tuleb kohustada kostjat muutma oma põhikirja ja esitama ärinime muutmise avaldus äriregistri pidajale 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Hagihind TsMS § 123 kohaselt tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Hageja nõuab ainuõiguse rikkumise keelamist. Tegemist on mittevaralise nõudega TsMS § 132 lg 1 järgi ning mittevaralise nõude puhul on hagihinnaks 3500 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid (TsMS § 174 lg 1). Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud 3666 eurot käibemaksuta sh tasutud riigilõiv 300 eurot, lepingulise esindaja kulud 2860 eurot (22*130) ning kohtuistungiga seotud menetluskulud on 506 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale osutatud õigusabi 22 tundi, tunnitasuga 130 eurot tund. Hageja kinnitab, et kõik menetluskulude nimekirjas märgitud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 176 lg 5). Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata TsMS § 175 lg 1 alusel esindamisele kulunud aega, kuid ka ühe tööühiku hinda, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (RKTKm 3-2-1-39-16 p 13). Kohus leiab, et hageja esindaja tunnihind 130 eurot käibemaksuta ei ole põhjendatud. Tegemist ei ole keskmisest keerukama ja mahuka asjaga, vaidlus ei olnud komplitseeritud ning menetlus ei kestnud pikka aega. Olenemata sellest, et esindaja on kõrgelt kvalifitseeritud õigusteenuse osutaja (vandeadvokaat), ei näe kohus põhjust, mis õigustaks kõrgemat tunnitasu hinda, kui 120 eurot käibemaksuta. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hagiavalduse koostamisele kulunud ajaks kokku 12 tundi ning kahel korral hagiavalduse täiendamisele, lõplikule vormistusele ja kohtule esitamisele kulunud ajaks 1,5 tundi. Lisaks on hageja esindaja kulutanud seisukoha täiendamisele, lõplikule vormistusele ja kohtule esitamisele 1, 25 tundi. Kohtu hinnangul peaks üldjuhul asjaoludega tutvumisele kuluv aeg, menetlusdokumentide vormistus ja kohtule esitamine olema hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument. Seega tuleb menetluskulude väljamõistmisel eelkõige arvestada, missuguses ulatuses oli osutatud õigusabi seotud menetlusosalise kohtus esindamisega, so. kohtule menetlusdokumentide koostamisega ja kohtuistungitel osalemisega. Kohus leiab, arvestades hageja esindaja poolt koostatud menetlusdokumente, nende mahtu, vaidlusalust õiguslikku küsimust ja asja mahukust, et hageja õigusabile kulunud aeg on põhjendatud osaliselt, so. 15, 25 tundi (18-2, 75).

2-16-1596 Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud ka ajakulu 4 tundi ettevalmistuseks kohtuistungiks. Kostja vastuväited ja seisukohad ei olnud mahukad ega õiguslikult keerukad, nagu ka terve tsiviilasi, mis oleks tinginud niivõrd suure ajakulu ettevalmistuseks. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks ettevalmistuseks kohtuistungiks on 2 tundi. Kokkuvõttes leiab kohus, et ajakulu õigusabile on põhjendatud 17, 25 tunni ulatuses, mis teeb õigusabi kuludeks 2070 eurot (17, 25*120). Kohtuistungiga seotud menetluskulud on 506 eurot (65+32, 50 +18,50+390). Riigikohus on selgitanud, et hüvitatavaks menetluskuluks võib olla otsene sõidukulu, s.o transpordikulu, milleks on nt bussipileti või autokütuse maksumus. TsMS §-d 174 ja 175 ega 144 p 1 ei võimalda aga mõista menetlusosaliselt välja hüvitist teise menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest. TsMS § 217 lg 6 kohaselt on esindaja käitumine ja teadmine võrdsustatud menetlusosalise käitumise ja teadmisega. Kuivõrd TsMS § 144 p 2 järgi ei ole menetluskuluks menetlusosalise sõidu ajakulu, ei ole seda ka esindaja kohtuistungile sõitmise ajakulu. Esindaja sõidule kulunud aja hüvitamist ei ole võimalik nõuda teiselt poolelt ka advokatuuriseaduse ega poole ja tema esindaja sõlmitud kliendilepingu alusel. Advokatuuriseadus ega kliendileping ei reguleeri menetluskulude teiselt poolelt väljamõistmist (RKTKm 3-2-1-64-13 p 13). Eeltoodu alusel leiab kohus, et istungiga seotud hageja esindaja kulud on põhjendatud osaliselt, so. kohtuistungil osalemise eest 60 eurot (0,50h x tunnitasu 120 eurot), tutvumine kohtuistungi protokolliga ja kliendile istungist ülevaate andmise eest 30 eurot (0,25h x tunnitasu 120 eurot) ja lepingulise esindaja sõidukulu (bussipiletid) 18, 50 eurot kokku 108, 50 eurot. Hageja esindaja kohtuistungile sõitmise ajakulu 390 euro hüvitamist ei ole võimalik nõuda teiselt poolelt ja selles osas jääb taotlus rahuldamata. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse kohtule esitanud. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus menetluskulude taotluse osaliselt ja mõistab välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud 2478, 50 eurot, sh. riigilõiv 300 eurot ja lepingulise esindaja kulud 2178, 50 eurot (2070+108, 50) käibemaksuta ning viivise väljamõistetud menetluskuludelt.

Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.