East Capital Baltics AS kaebus justiitsministri kohustamiseks otsustama järelevalvemenetluse algatamine Tartu Maakohtu registriosakonna üle
RESOLUTSIOON
Jätta kaebus läbi vaatamata.
Edasikaebamise kord
Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.East Capital Baltics AS esitas 27.11.2015 justiitsministeeriumile taotluse järelevalvemenetluse algatamiseks seoses „East Capital“ kaubamärgi omaniku õiguste rikkumise ja eristusvõimetu nimega äriühingute registrisse kandmisega Tartu Maakohtu registriosakonna poolt. Taotluse aluseks oli kohtute seaduse (KS) § 45 lg 3. Taotluse põhjenduste kohaselt on „East Capital“ registreeritud nii Euroopa Ühenduse kui rahvusvahelise kaubamärgina ning kaubamärgi omanikuks on Rootsi Kuningriigis registreeritud ühing East Capital AB. East Capitali kontserni kuulub ka East Capital Baltics AS. Äriregistri teabesüsteemis kontrolli teostades selgus, et 13.07.2015 on registreeritud äriühing nimega East Capital OÜ ja 30.09.2015 äriühing nimega East Capital Fund OÜ, kuid kummalgi juhul ei küsitud selleks kaubamärgi omaniku nõusolekut. Samuti ei ole ärinimed äriseadustiku (ÄS) § 11 lg 2 mõttes eristatavad juba varem registrisse kantud East Capital Baltics AS ärinimest. Kuigi East Capital Baltics AS pöördus nii Tartu Maakohtu registriosakonna, East Capital OÜ kui ka East Capital Fund OÜ poole, ei ole probleem lahenenud. Ärinime kaitse sätted kohalduvad ka registriosakondade teenistujatele ning vastus, et vaidlused tuleb lahendada tsiviilkohtus, ei ole põhjendatud.
2.Justiitsministeerium vastas 30.12.2015 vastuses nr 3-15/8126-2, et Tartu Maakohtu registriosakond on seisukohal, et ärinimed East Capital OÜ ja East Capital Fund OÜ ei ole eksitavalt sarnased ärinimega East Capital Baltics AS. Küll aga ei ole kohtunikuabi kaubamärki puudutavas osas ekslikult seostanud East Capital Baltics AS ja East Capital Fund OÜ tegevusalasid, mistõttu alustab Tartu Maakohtu registriosakond East Capital Fund OÜ osas järelevalvemenetlust ärinime või tegevusala muutmiseks.
3.East Capital Baltics AS esitas 27.01.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles: 1) tuvastada justiitsministeeriumi Tartu Maakohtu registriosakonna suhtes
1(7)
järelevalvemenetluse läbiviimisest keeldumise õigusvastasus või alternatiivselt järelevalvemeetme rakendamata jätmise õigusvastasus; 2) kohustada justiitsministrit otsustama järelevalvemenetluse algatamine Tartu Maakohtu registriosakonna üle.
4.Halduskohus võttis 17.02.2016 määrusega kaebuse menetlusse nõudes kohustada justiitsministrit algatama järelevalvemenetlus Tartu Maakohtu registriosakonna suhtes.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5.East Capital Baltics AS kaebuses esitatud seisukohad on järgmised. Justiitsministeeriumi 30.12.2015 kirjast ei ole üheselt selge, kas ja millises ulatuses kaebaja taotlus rahuldati. Kui justiitsminister järelevalvet teostas, siis on 30.12.2015 kirjas esitatud seisukohad õiguslikult põhjendamatud ja motiveerimata ning sellest nähtuvad kaalumisvead. Kaebuse eesmärgiks on tagada järelevalvemenetluse kaudu registriosakonna kehtiva praktika õigusvastasuse tuvastamine ning õigusaktide nõuete järgimine registriosakonna poolt. Registriosakonna praktika omab kaebaja subjektiivsetele õigustele vahetut mõju. Arvestades Riigikohtu 13.10.2010 kohtuotsuses nr 3-3-1-44-10 esitatut on kaebajal kaebeõigus, sest kaebaja on puudutatud isikuks, kellel on õigus nõuda, et järelevalveorgan otsustaks järelevalvemenetluse algatamise või järelevalvemeetme rakendamise küsimuse kaalutlusvigadeta. KS § 45 lg-st 3 ning justiitsministri 10.04.2003 määruse nr 28 „Esimese ja teise astme kohtu kohtudirektori ning kohtuosakondade üle teostatava järelevalve kord“ (Kord) § 4 lg-st 1 saab järeldada, et järelevalve teostamise faktiline koosseis on täidetud, kui eksisteerib teave selle kohta, et registriosakonna tegevus ei vasta seaduslikkuse ja otstarbekuse nõuetele. See tingimus on täidetud, sest registripidaja pole uute äriühingute registrisse kandmisel järginud ÄS § 11 lg-t 2 ega § 12 lg-t 3. Justiitsministeerium möönab 30.12.2015 kirjast nähtuvalt järelevalvepädevust nende toimingute analüüsi osas, mille tulemusena saab uute äriühingute registrisse kandmisel lugeda registripidaja poolt täidetuks ÄS § 11 lg-s 2 ning § 12 lg-s 3 sätestatud nõuded. Registriosakonna otsused on ärinime eristatavust puudutavas osas vastuolus Riigikohtu praktikaga ning kuigi justiitsministeeriumi järelevalvepädevus on piiratud, hõlmab see järelevalvet ärinime eristatavuse tuvastamise metoodika üle. See hõlmab ka tuvastamist, kas registriosakond on otsuste langetamisel ühe allikana kohtupraktikale tuginenud ning kas praktika on sellest tulenevalt Riigikohtu praktikaga kooskõlas. Ärinime kontrolli formaalne metoodika ei taga kaubamärgi kaitset, sest äriühingu asutamisel deklareeritud põhitegevusala alusel ei ole võimalik järeldada, et ettevõtja tegutseb tegevusaladel, mille suhtes kaubamärk kaitstud ei ole. Kaebaja järeldusi kinnitab justiitsministri 19.12.2012 määruse nr 60 „Kohtu registriosakonna kodukorra“ (KRK) § 59. Kaebajal on õigus nõuda, et järelevalveorgan tegutseks tema õigushüve (omand, elu, tervis) kaitseks, sest registriosakonna seaduslikkuse ja otstarbekuse nõuetele mittevastav tegevus omab välismõju (mh kaebaja kaubamärgiõiguste rikkumine). Lisaks subjektiivsete õiguste rikkumisele toob registriosakonna praktika kaasa vajaduse algatada korduvalt sarnastel asjaoludel tsiviilkorras menetlus oma kaubamärgiga seotud õiguste kaitseks, mis tekitab aja- ja õigusabikulu ning võimalikku mainekahju. Mainekahju risk laieneb lisaks kaebajale teistele East Capitali grupi ettevõtetele. Kirjeldatud subjektiivsete õiguste rikkumine ning tulevikus säiliv subjektiivsete õiguste rikkumise oht on tingitud registriosakonna õigusvastasest praktikast ärinimede registreerimisel ning praktika korrigeerimiseks näeb KS § 45 lg 3 ette justiitsministri järelevalve.
6.Justiitsministeeriumi 16.03.2016 vastuses palutakse jätta kaebus osaliselt läbi vaatamata või tervikuna rahuldamata. Kaubamärgiomaniku õiguste rikkumisega seonduvas osas esineb alus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel, sest kaubamärgi „East Capital“ omanikuks on Rootsi Kuningriigi äriühing East Capital AB, mitte kaebaja. 2(7)
Kui kohus siiski jätkab kaubamärgiõiguse rikkumise osas menetlust, tuleb kaebus jätta täielikult rahuldamata, sest kaebaja nõue on tervikuna alusetu. Kaebajal puudub õigus nõuda registriosakonna üle järelevalvemenetluse algatamise otsustamist, kuivõrd haldusjärelevalve raames ei ole võimalik kaitsta kaebaja subjektiivseid õigusi ning vastustajal puudub järelevalvepädevus kaebuses registriosakonnale etteheidetava tegevuse üle. Kaebaja õigus vastustajalt järelevalve teostamist nõuda saab tuleneda vaid justiitsministri teostatava järelevalve regulatsioonist ning seega ei ole küsimus, kas registriosakonna praktika omab vahetut mõju kaebaja subjektiivsetele õigustele või mitte, asjakohane. Riigikohtu lahenditest nr 3-3-1-44-10, 3-3-1-29-13 ja 3-3-1-42-14 tuleneb, et isik saab järelevalvemenetluse algatamise või järelevalvemeetme rakendamise otsustamist nõuda vaid juhul, kui on olemas järelevalvet sätestav õigusnorm (pädevusnorm) ja see norm kaitseb isiku subjektiivseid õigusi. Justiitsministri järelevalve registriosakonna üle ei ole mitte eraõigusliku subjekti üle teostatav riiklik järelevalve, vaid avalikes huvides ühe haldusorgani poolt teise haldusorgani üle teostatav kontroll Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) § 751 lg 1 tähenduses. Nimetatud haldusjärelevalve eesmärgiks on täitevvõimu tegevuse seaduslikkuse ja teatud juhtudel otstarbekuse haldusesisene kontroll, mitte isikute subjektiivsete õiguste kaitse (VVS § 751 lg 3). Kaebaja subjektiivsete õiguste kaitse-eesmärki ei ole võimalik tuletada ka KS § 45 lg-st 3 ega järelevalve korrast (§ 4 lg 1, § 7 lg 1). Eelviidatust ega ühestki muust normist ei tulene justiitsministri pädevust registripidaja kandeotsuste muutmiseks või tühistamiseks ega kandeotsuste sisu osas ettekirjutuse tegemiseks. Korras toodud võimalikud haldusjärelevalve meetmed (ettekirjutused ja ettepanekud) ei ole ilmselgelt suunatud isikute subjektiivsete õiguste kaitseks, vaid registriosakonna töökorralduse parandamisele, olles selgelt preventiivse toimega ja avalikes huvides. Õigust erahuvi kaitseks registrimenetlusse sekkuda ei anna ka järelevalve korra § 7 lg 1, millega määratakse kindlaks järelevalve piirid. Kui jaatada kaebaja subjektiivset õigust nõuda haldusesisese järelevalve otsustamist, muudaks see järelevalveorgani sisuliselt eraõiguslike subjektide vaheliste vaidluste kohtuvälise lahendamise asutuseks ning kahjustaks seeläbi oluliselt võimude lahusust ja tasakaalu. Seega ei saa justiitsministri järelevalve registriosakonna üle kaitsta kaebaja subjektiivseid õigusi, millest tulenevalt ei ole kaebajal ka õigust järelevalvemenetluse algatamise otsustamist ega menetluse läbiviimist nõuda. Vastustaja kohustamiseks järelevalvemenetluse algatamise otsustamiseks ei ole alust ka põhjusel, et vastustajal puudub järelevalvepädevus kaebuses registriosakonnale etteheidetava tegevuse üle. Vaidlus on ärinime kontrolli kohustuse täitmises (ärinime eristatavuse ning ärinimes kasutatava kaubamärgi aspektist). On tuvastatud, et registripidaja tegi enne äriühingute registrisse kandmist RIK-ile korrektsed nimepäringud (vt KRK § 173 lg-d 1 ja 3), mis andis vastuseks mh ka kaebaja äriühingu ja kaubamärgi „East Capital“. Registriosakonna selgituste kohaselt hindas registripidaja ärinimede seadusele vastavust ja leidis, et ärinimed East Capital OÜ ja East Capital Fund OÜ on selgesti eristatavad teistest varem äriregistrisse kantud ärinimedest. Samuti ei tuvastatud ärinime vastuolu ÄS § 12 lg 3 nõuetega. Samas möönis registriosakond, et East Capital Fund OÜ puhul jäeti avalduses märgitud põhitegevusala ekslikult seostamata põhjusel, et klassifikaatorite sõnastused ei kattunud. Registriosakond lubas alustada järelevalvemenetlust East Capital Fund OÜ ärinime või registrisse kantud tegevusala muutmiseks. Asjaolu, et kaebaja ei nõustu registripidaja hinnanguga, ei anna justiitsministrile alust registripidaja otsustusse haldusjärelevalve korras sekkuda. Kohtunikuabi hindab ärinimede eristatavust, sh kaitstavatest kaubamärkidest, äriühingu registrisse kandmise või kandmata jätmise otsustamisel ning selle otsustuse tegemisel on ta sõltumatu (KS § 114 lg 2). Vastustajal ei ole õigust sekkuda ka registripidaja otsustusse kandeotsuse tegemisel ÄS § 12 lg 3 nõuetele vastavuse kontrollimisel ja tegevusalade seostamisel. Seega ei ole tegemist olukorraga, kus saab väita, et oleks eksitud imperatiivse normi vastu (Korra § 7 lg 1). Seega puudub vastustajal ärinimede ja kaubamärkide eristatavuse küsimustes järelevalvepädevus. Kaebajal on võimalik oma õigusi kaitsta tsiviilkohtumenetluses tema õigusi rikkuva äriühingu 3(7)
vastu esitatava hagiga. Registriosakonna 22.02.2016 määrusest nähtuvalt on registriosakond East Capital Fund OÜ-d ebaõigest kandest teavitanud ja andnud kahel korral tähtaja ärinime, põhikirja või tegevusala muutmiseks. East Capital Fund OÜ esitas 09.03.2016 registripidajale kandeavalduse äriühingu tegevusala muutmiseks. Registriosakonna metoodika, mille kohaselt ärinime eristatavust kaubamärgist nõutakse vaid kandeavalduses märgitud tegevusalade ja kaitstava kaubamärgi tegevusala kattumisel, tuleneb ÄS § 12 lg-st 3 ning kaebaja väited metoodika ebaõigsuse kohta on ilmselgelt põhjendamatud. Kuivõrd kaebajal ei olnud subjektiivset õigust nõuda vastustajalt järelevalve algatamist ega algatamise otsustamist, ei olnud vastustajal alust käsitada kaebaja 27.11.2015 taotlust mitte taotlusena haldusakti andmiseks või toimingu tegemiseks, vaid märgukirjana. Justiitsministeeriumi 30.12.2015 vastus vastab märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS) § 5 nõuetele.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Kohus jätab East Capital Baltics AS-i kaebuse tervikuna läbi vaatamata.
8.HKMS § 151 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad HKMS § 121 lg-s 2 sätestatud asjaolud. HKMS § 121 lg 2 p 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. HKMS § 44 lg 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks.
9.Kaebaja taotleb justiitsministri (justiitsministeeriumi) kohustamist otsustada järelevalvemenetluse algatamine Tartu Maakohtu registriosakonna üle, seades enda eesmärgiks registriosakonna õigusvastase praktika muutmise, sest väidetava õigusvastase tegevusega on varem rikutud ning tõenäoliselt rikutakse ka tulevikus kaebaja subjektiivseid õigusi. Konkreetsemalt on kohtumenetluses vaidluse all see, kas äriühinguid East Capital OÜ ning East Capital Fund OÜ registreerides on registriosakond rikkunud ÄS § 11 lg-t 2 ja § 12 lg-t 3 ning kas ja kuidas on justiitsministeeriumil võimalik järelevalvemenetluse raames registriosakonna sellisesse tegevusse sekkuda. Kaebaja leiab, et eespool nimetatud äriühinguid poleks pidanud registreerima, sest äriühingute ärinimed ei ole tema ärinimest piisavalt eristatavad, mida kinnitab ka Riigikohtu praktika (nt otsus 3-2-1-157-05), ning nende ärinimede registreerimisega on rikutud kaubamärgi „East Capital“ omaniku õigusi.
10.Riigikohus on leidnud, et isikul puudub subjektiivne õigus nõuda järelevalvemenetluse algatamist või konkreetse meetme rakendamist kolmanda isiku suhtes, kui pädevus- ja volitusnorm näevad järelevalveorganile ette kaalutlusõiguse nii järelevalvemenetluse algatamiseks kui ka järelevalvemeetme rakendamiseks. Puudutatud isik (isik, kelle õigusi võib kolmanda isiku õigusvastane tegevus rikkuda) võib aga nõuda, et järelevalveorgan otsustaks järelevalvemenetluse algatamise või järelevalvemeetme rakendamise üle kaalutlusvigadeta, kui järelevalvet sätestav õigusnorm kaitseb ka tema õigushüve (vt 13.10.2010 otsus asjas nr 3-3-144-10, p 15; 23.10.2013 määrus asjas nr 3-3-1-29-13, p 17; 22.10.2014 otsus nr 3-3-1-42-14, p 12, 23.03.2016 otsus nr 3-3-1-85-15, p 13). Selleks et kontrollida, kas järelevalveorgani tegevuses esines kaalutlusviga, tuleb kohtul tuvastada, kas õigusnormi, mis sätestab kaalutlusõiguse, faktiline koosseis on täidetud. Kui selle õigusnormi faktiline koosseis on täitmata, ei pea järelevalveorgan järelevalvemenetluse algatamist või meetme rakendamist üldse kaaluma. Kui selle õigusnormi faktiline koosseis on täidetud, tuleb analüüsida, kas isik on õigustatud selleks, et järelevalveorgan tegutseks tema õigushüve (nt omand, elu ja tervis) kaitseks. Kui eelmainitud tingimused on täidetud, on kassaatoril õigus nõuda, et järelevalveorgan langetaks otsuse järelevalvemenetluse alustamise ja konkreetse järelevalvemeetme rakendamise kohta kaalutlusvigadeta (Riigikohtu otsuse 3-3-1-44-10 p 15).
4(7)
Viidatud Riigikohtu lahendites kajastatud vaidlused on olnud seotud riikliku järelevalvemenetluse läbiviimisega eraõiguslike äriühingute suhtes. Kuigi praeguses asjas on vaidlus hoopis justiitsministeeriumi poolt Tartu Maakohtu registriosakonna suhtes teostatava järelevalve üle, on eespool toodud Riigikohtu selgitused kaebeõiguse olemasolu kohta rakendatavad ka käesolevas asjas.
11.KS § 45 lg 3 sätestab, et kinnistusosakonna ja registriosakonna tegevusvaldkonnas teostavad järelevalvet kohtudirektor ja valdkonna eest vastutav minister. Kohtudirektori üle teostab järelevalvet valdkonna eest vastutav minister. Valdkonna eest vastutav minister võib nõuda nimetatud osakondade töötajatelt ja kohtu kohtudirektorilt seletusi, kontrollida asjaajamist, eelarve täitmist ja koguda muud vajalikku teavet. Järelevalve korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister. Korra § 4 reguleerib justiitsministeeriumi poolt teostatavat järelevalvet. See paragrahv sätestab, et Justiitsministeeriumi teostatava järelevalve eesmärk on tagada kohtu allüksuste ja kohtudirektori tegevuse seaduslikkus ja otstarbekus (lg 1); Justiitsministeeriumi ülesanne on pidevalt kontrollida kohtu allüksuste ja kohtudirektori tegevust arvutivõrgu kaudu või kohapeal järelevalvetoiminguid tehes (lg 2) ja järelevalvet teostavad Justiitsministeeriumi justiitshalduspoliitika osakonna ametnikud, kes võivad järelevalvesse kaasata Justiitsministeeriumi teiste struktuuriüksuste ametnikke. Kohtu allüksuse järelevalvesse võib justiitsminister kaasata selle kohtu esindajaid ja teiste kohtute asjaomaste allüksuste teenistujaid ning muude ametkondade spetsialiste (lg 3). Korra § 7 kannab pealkirja „Kinnistusosakonna ja registriosakonna kohapealse järelevalve kontrolliobjektid“ ning selle lõige 1 sätestab, et kinnistusosakonnas ja registriosakonnas kontrollitakse osakonna töökorraldust. Järelevalve korras ei kontrollita registriotsuste ega kinnistamis- ja kandeotsuste sisu, välja arvatud juhul, kui otsust tehes on eksitud imperatiivse õigusnormi vastu. Normid, mille täitmise üle järelevalve teostamist soovitakse, on ÄS § 11 lg 2 ja § 12 lg 3 koosmõjus ÄS §-ga 52. ÄS § 11 lg 2 sätestab, et äriühingu ärinimi peab olema selgesti eristatav teistest Eestis äriregistrisse kantud ärinimedest. ÄS § 12 lg 3 kohaselt ei tohi ärinimes kasutada Eestis kaubamärgina kaitstavat sõnalist, tähelist või numbrilist tähist või nende kombinatsiooni ilma kaubamärgi omaniku notariaalselt kinnitatud nõusolekuta, välja arvatud juhul, kui ettevõtja tegutseb tegevusaladel, mille suhtes kaubamärk ei ole kaitstud. ÄS § 52 näeb ette, et registripidaja kontrollib ärinime vastavust seaduse nõuetele. Kui ärinimi ei vasta seaduse nõuetele, teeb registripidaja ettepaneku valida uus ärinimi registripidaja määratud tähtaja jooksul.
12.Kohus leiab, et kaebajal ei ole praegustel asjaoludel õigust nõuda järelevalvemenetluse algatamist ega algatamise otsustamist ei ÄS § 11 lg 2 ega ka § 12 lg 3 järgimist puudutavas osas.
13.Vaidlust ei saa olla selles, et registripidaja on ärinimede East Capital OÜ ja East Capital Fund OÜ eristatavuse kontrollimiseks nõutavad imperatiivsed toimingud sooritanud – registripidaja tegi nimekorraldajale nimepäringud vastavalt KRK §-le 173 ning nimekorraldaja vastas KRK §-de 58 ja 59 kohaselt, millised samad või sarnased ärinimed on juba äriregistrisse kantud ning millised kaubamärgid sisalduvad järelepäritavates ärinimedes (tl 45-46). Nimepäringute vastuste seas oli ka kaebaja ärinimi ning kaubamärk „East Capital“. Seega oli registripidaja kogunud kohustuslikud algandmed, mille põhjal otsustada, kas ärinimed on varasemalt registreeritud äriühingute omadest piisavalt eristatavad ning kas ärinimes sisalduva kaubamärgi kauba- või teenuseklass kattub registreerimist taotlevate äriühingute tegevusaladega.
14.Ärinime eristatavuse (ÄS § 11 lg 2) küsimuses on kaebaja seisukoht, et äriühingute East Capital OÜ ja East Capital Fund OÜ registreerimine on vastuolus Riigikohtu praktikaga. Kaebaja arvates saab justiitsministeerium järelevalve korras kontrollida, kas registriosakonnas 5(7)
tuginetakse otsuste langetamisel Riigikohtu praktikale ning kas registriosakonna praktika on sellest tulenevalt kooskõlas Riigikohtu praktikaga. Kohus ei nõustu kaebajaga. Seisukoht, kas üks ärinimi on või ei ole teisega sarnane, on diskretsiooniotsus (vt Tallinna Ringkonnakohtu 15.01.2016 määrus tsiviilasjas nr 2-15-19538, p 7). Kaebaja viidatud Riigikohtu seisukoht asjas nr 3-2-1-157-05, et selle konkreetse juhtumi asjaolude kohaselt ei olnud ärinimes kasutatav täiendsõna „Baltic“ ärinime eristatavuse tagamiseks piisav, ei tähenda automaatselt, et kaebaja ärinimi East Capital Baltics AS ei võiks täiendsõna „Baltics“ kaudu olla piisavalt eristatav ärinimedest East Capital OÜ ja East Capital Fund OÜ. See, kuidas registripidaja ärinime eristatavuse hindamisel Riigikohtu praktikat kohaldab, on õiguse rakendamise küsimus, millesse järelevalve korras sekkuda ei saa. Kaebaja sooviks on sisuliselt, et justiitsministeerium kontrolliks registriotsuste sisu ärinimede piisava eristatavuse seisukohast. Kuna Riigikohtu praktika väidetavat mittearvestamist ei saa pidada „eksimiseks imperatiivse õigusnormi vastu“ Korra § 7 lg 1 mõttes, siis ei ole justiitsministeeriumil pädevust selle küsimuse üle järelevalvet teostada. Justiitsministeeriumil on küll üldine järelevalvepädevus registriosakonna suhtes, kuid Korra § 7 lg-s 1 on järelevalvemenetluse kontrolliobjekte selgelt piiratud. Kui järelevalveorganil puudub pädevus teostada järelevalvet registriosakonna selle konkreetse otsuse üle, mille üle kaebaja on järelevalve teostamist soovinud, siis ei saa ega pea justiitsministeerium järelevalvemenetluse algatamist üldse kaaluma (vt Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-44-10, p 15). Kui aga järelevalvemenetluse algatamist kaaluma ei pea, ei ole kaebajal õigust nõuda järelevalvemenetluse algatamise otsustamist kaalutlusvigadeta ning veel vähem on tal õigust nõude järelevalvemenetluse algatamist (st justiitsministeeriumil ei ole järelevalvemenetluse algatamise kohustust). Järelikult puudub kaebajal praeguses asjas registriosakonna poolt ÄS § 11 lg 2 järgimise suhtes järelevalvemenetluse algatamise või algatamise otsustamise nõudmiseks kaebeõigus.
15.Puutuvalt ÄS § 12 lg 3 järgimise üle järelevalve teostamisse nõustub kohus vastustajaga, et kuna kaubamärk „East Capital“ ei kuulu kaebajale, ei teki talle selle väidetavast rikkumisest ka kaebeõigust. Kaubamärgi „East Capital“ omanikuks on Rootsi Kuningriigi äriühing East Capital AB (tl 10). Kaubamärgiseaduse (KaMS) § 4 lg 1 järgi on kaubamärgi õiguskaitse kaubamärgile ainuõigust omava isiku (edaspidi kaubamärgiomanik) õiguste tunnustamine ja kaitse õiguslike vahenditega. Vastustaja on õigesti märkinud, et Euroopa kaubamärkide andmebaasist ei nähtu kaubamärgi üleminekut kaebajale (KaMS § 18). Kuna ÄS § 12 lg 3 eesmärk on kaitsta kaubamärgiomaniku õigusi, siis ei saa kaebaja kui kaubamärgiomanikuks mitteolev isik praegusel juhul nõuda järelevalvemenetluse algatamist ega algatamise otsustamist ÄS § 12 lg 3 järgimise kontrollimiseks ja tagamiseks. Järelikult puudub kaebajal kaebeõigus ka ÄS § 12 lg-t 3 puudutavas osas.
16.Kaebust võib mõista ka nii, et kaebaja peab registriosakonna tegevust vale metoodika kasutamise tõttu üleüldiselt õigusvastaseks ning ta soovib registriosakonna üle järelevalve teostamist tuleviku huvides. Kui registriosakonna väidetavad rikkumised korduksid, peaks kaebaja enda õiguste kaitsmisele ressursse kulutama (vt kaebuse p 2.13 ja 2.15). Kohtu hinnangul ei ole kaebajal kaebeõigust ka niivõrd abstraktse kohustamisnõude esitamiseks. Põhjendusest, et registriosakond võib tulevikus äriregistrisse registreerida äriühinguid, mille ärinimi on kaebaja hinnangul tema omaga liialt sarnane, ning et rikkumise kõrvaldamiseks peab kaebaja pöörduma kohtusse, ei saa tuletada kaebeõigust. Kaebeõiguse tekkimiseks peab esinema konkreetne isiku õigusi riivav olukord. Kui registriosakond registreerib tulevikus kaebaja ärinimega sarnaste ärinimedega äriühinguid, saabki kaebaja tulevikus enda õiguste kaitseks maakohtusse pöörduda (ÄS § 15). Kohtule nähtub kohtute infosüsteemist, et kaebaja on tegelikult ka East Capital OÜ vastu oma ärinime kaitseks hagi 6(7)
esitanud (tsiviilasi nr 2-16-1596). Samuti on võimalik tulevikus justiitsministeeriumilt taotleda järelevalve algatamise otsustamist ning järelevalvemeetme rakendamist registriosakonna suhtes, kui konkreetse juhtumi asjaolusid arvestades on justiitsministeeriumil olemas vastav pädevus ning volitused. Kohus märgib, et ärinime sisulise eristatavuse üle järelevalve teostamise pädevust ei ole justiitsministeeriumil ilmselt ka tulevikus (eeldusel, et pädevusnormid jäävad samaks). Samuti ei puuduta tulevikus aset leidvad „East Capital“ kaubamärgi omaniku õiguste rikkumised kaebaja õigusi.
17.HKMS § 104 lg 5 p 3 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus jätab kaebuse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 151 lg 1 punkti 2 või 3 või lg 2 alusel. Kuna kohus jätab kaebuse läbi vaatamata HKMS § 151 lg 2 p 1 alusel, siis tasutud riigilõivu ei tagastata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Monika Laatsit
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.