Kohtuasja number
3-22-919
Otsuse kuupäev
26.9.2024
Kohtunik
Ülle Polluks
Kohtuasi
M. M kaebus Viru Vangla 28. jaanuari 2022. a käskkirja nr 6-3/70-1 ja 9. veebruari 2022. a käskkirja nr 6-3/1101 ning 20. juuni 2022. a vaideotsuse nr 6-12/66-2 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – M. M Vastustaja – Viru Vangla
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 28.10.2024 halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1, § 67 lg 4 teine lause).Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida. Vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
3-22-919 Käskkirjaga määrati kokku 22 karistust, millest igaühe pikkuseks oli 5 ööpäeva kartserit (110 ööpäeva).
3-22-919 käskkirja nr 3-21/1-2/257 alusel kohaldati kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid tingituna 24.08.2021 koostatud ettekandest nr 3-21-6366 (millest nähtuvalt kaebaja keeldus allumast valvurite korraldustele, osutades algselt passiivset vastupanu, kuid valvuri sekkumisel hakkas valvuri suunas vehkima ja löögiliigutusi tegema, tabades valvurit vasaku põlve piirkonda), kuivõrd kaebaja tegevuse pinnalt võis ta osutuda jätkuvalt ohtlikuks vangla julgeolekule või toime panna raskeid õigusrikkumisi. VangS § 69 lg 2 p 5 alusel otsustati kaebaja suhtes kohaldada ohjeldusmeetmetena käeraudu kuni asjaolude äralangemiseni. Kõnealuse käskkirja alusel kohaldati täiendavate julgeolekuabinõudena käeraudu kuni 27.04.2022. Vastustaja juhib tähelepanu sellele, et käeraudu ei kohaldatud kaebaja suhtes pidevalt, vaid vastavalt käskkirjale enne ametnike poolt kambrisse sisenemist ja kaebaja saatmisel ning käskkirjas väljatoodud põhjustel. Arvestades eeltoodut on vangla tegevus olnud õiguspärane nii VangS § 69 tähenduses kui ka eelnimetatud EIK otsuse mõttes. Tõsiseltvõetavaks ei saa pidada kaebaja väiteid sellest, et ta allub alati korraldustele rahumeelselt. Nähtuvalt 24.08.2021 ettekandest nr 3-21-6366 ei vasta kaebaja seesugune väide tõele, kuivõrd nn rahumeelse korraldusele allumatuse asemel otsustas ta vanglaametnikku rünnata. Täiendavalt märgib vastustaja, et ka nn korraldustele rahumeelse allumatuse puhul on süstemaatilised rikkumised käsitletavad rasketena. Nimelt on Riigikohus leidnud, et korralduse süstemaatilist täitmata jätmist saab pidada raskeks rikkumiseks, kuigi korralduste täitmata jätmine oli rahulik. Kaebaja väidab, et ta ei tohi üksikvangistuses viibida seoses enda psüühilise seisundiga. Vastustaja märgib, et kaebaja ei ole oma 10.02.2022 vaides nr 6-12/66-1 (ega ka 21.01.2022 vaides nr 6-12/34-1 ja 06.02.2022 vaides nr 6-12/56-1, mille seisukohtadega ta palus arvestada) tuginenud sellele, et tema psüühiline seisund takistaks tema suhtes distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamist kohaldada. Kaebaja on vaid ühe lausega märkinud oma 21.01.2022 vaides nr 6-12/34-1, et ta ei ole võimeline terviseseisundist tulenevalt võimeline liikuma toeta kambriukse juurest akna juurde raudus kätega. Siiski märgib vastustaja, et inspektor-kontaktisiku Rait Kivi selgituste kohaselt ei ole vastavalt vangiregistrile kinnipeetavale M. M määratud alates 2017. aastast ühtegi tervisetõendit, mis vabastaks ta kartseris karistuse kandmisest. Kaebaja ei ole käesolevas asjas heitnud ette mingi kindla ajaperioodi osas üksikvangistuse küsimust, vaid üldsõnaliselt väljendanud enda rahulolematust üksikvangistuse ning kartseris viibimise suhtes. Seoses kaebaja viibimisega üksikvangistuses ajavahemikus 2021–2022 juhib vastustaja tähelepanu sellele, et antud küsimust on kohus juba varasemalt lahendanud ning leidnud, et kaebaja üksikvangistuses viibimise tingimused olid õiguspärased ning vastustaja tegevuses puudus õigusvastasus (vt 3-21-1313). Kuigi nimetatud lahendis oli põhifookus kartseris viibimisel, on kõnealune lahend asjakohane ka käesoleval juhul, kuivõrd üksikvangistuse mõjusid on hinnatud nimetatud ajavahemikus tervikuna, arvestades ka perioodi, mil kaebaja ei viibinud kartseris. Ühtlasi on ka kohus seda vastavas lahendis märkinud (p 11.3) öeldes, et „kohtule ei nähtu ka, et vangla oleks ebakohaselt jätnud kartserikaristuste täitmisele pööramisel ja kartserist pauside tegemisel arvestamata asjaolu, et kartserist väljas olles viibis kaebaja ikka täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise tõttu üksikvangistuses.“ Täiendavalt on inspektor-kontaktisik R. Kivi toonud välja, et ajavahemikus 27.07.2021–01.11.2022 on läbi viidud sotsiaalprogramm, kus osalesid kaplanid, kontaktisikud, sotsiaaltöötaja, psühholoogid ja Viru Vangla II üksuse juht. Programmi raames
3-22-919 väljastati kambrisse leevendusmeetmetena puslesid, raamatuid, töövihikuid, Rubiku kuubik ja IQ mäng. Lisaks lubati grupitööruumis igapäevaselt teha 30 minutit jooga harjutusi ja kasutada velotrenažööri.
3-22-919 kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. VangS § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav julgeoleku tagamiseks vanglas kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Vanglaametniku korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui korraldus vastab tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge (nt Riigikohtu 29.09.2015 otsus nr 3-3-2-1-15, p 17) või, kui esineb mõni VangS § 37 lg-s 2 sätestatud alustest (nt Riigikohtu 22.01.2015 otsus nr 3-3-1-53-14, p 15). Vaidlusaluste käskkirjadega nr 6-3/70-1 ja 6-3/110-1 on kaebaja süüdi tunnistatud kokku 22+36 so 58 (vaideotsuse ekslikult märgitud 48) rikkumises. Käskkirjade kohaselt seisnesid kinnipeetava rikkumised selles, et kinnipeetav ei allunud hommikuste ja õhtuste loenduse ajal vanglaametnike erinevatele korraldustele (panna riidesse; panna kaela nimesilt; liikuda akna juurde; teha sein puhtaks). Ametnike korraldused olid seaduslikud. Enamus kaebaja 21.01.2022. a vaides nr V-22/M59 ja kaebuses esitatud väited on asjakohatud, kuivõrd keskenduvad ainult kaebaja arusaamale tema suhtes (süstemaatilisele) käeraudade kohaldamise õigusvastasusest. VangS § 69 lg 2 p 5 alusel otsustati kaebaja suhtes kohaldada ohjeldusmeetmetena käeraudu kuni asjaolude äralangemiseni. Kõnealuse käskkirja alusel kohaldati täiendavate julgeolekuabinõudena käeraudu kuni 27.04.2022. Vastustaja on juhtinud tähelepanu sellele, et käeraudu ei kohaldatud kaebaja suhtes pidevalt, vaid vastavalt käskkirjale enne ametnike poolt kambrisse sisenemist ja kaebaja saatmisel ning käskkirjas väljatoodud põhjustel. Arvestades eeltoodut on vastustaja tegevus olnud õiguspärane nii VangS § 69 tähenduses kui ka eelnimetatud EIK otsuse mõttes. Kaebaja suhtes kohaldati varasemalt ja samaaegselt täiendavaid julgeolekuabinõusid 16.07.2021 käskkirja 3-21/1-2/202 alusel kuni 28.10.2022. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja suhtes pole kasutatud süstemaatiliselt käeraudu. Käesoleval juhul oli käeraudade kasutamine põhjendatud, vajalik ja õiguspärane. Nimelt on 24.08.2021 koostatud ettekanne nr 3-21-6366, millest nähtuvalt kaebaja keeldus allumast valvurite korraldustele, osutades algselt passiivset vastupanu, kuid valvuri sekkumisel hakkas valvuri suunas vehkima ja löögiliigutusi tegema, tabades valvurit vasaku põlve piirkonda. 24.08.2021 käskkirja nr 3-21/1-2/257 alusel kohaldati kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid tingituna eelnimetatud ettekandes nähtuvast sündmusest, kuivõrd kaebaja tegevuse pinnalt võis ta osutuda jätkuvalt ohtlikuks vangla julgeolekule või toime panna raskeid õigusrikkumisi. Tõsiseltvõetavaks ei saa pidada kaebaja väiteid sellest, et ta allub alati korraldustele rahumeelselt. Nähtuvalt 24.08.2021 ettekandest nr 3-21-6366 ei vasta kaebaja seesugune väide tõele, kuivõrd nn rahumeelse korraldusele allumatuse asemel otsustas ta vanglaametnikku rünnata. Riigikohus on leidnud, et korralduse süstemaatilist täitmata jätmist saab pidada raskeks rikkumiseks, kuigi korralduste täitmata jätmine oli rahulik. Seega korraldustele rahumeelse allumatuse puhul on süstemaatilised rikkumised käsitletavad rasketena. Kaebaja pole rahul talle määratud kartserikaristuste määraga.
3-22-919 distsiplinaarkaristust, millest enamus on talle määratud korraldusele allumatuse eest. Samalaadsete rikkumiste eest on kinnipeetavale viimati karistuseks määratud kolmeks ööpäevaks kartserisse paigutamine. Varasemate karistuste määramine kinnipeetava käitumisele mõju ei ole avaldanud. Vastustaja on leidnud, et seega on eesmärgipärane määrata kinnipeetavale varasemast rangem karistus. Proportsionaalne karistus toimepandud rikkumiste eest oleks kartserisse paigutamine ning viiepäevane kartserikaristus on lähedal miinimumile võimalikust karistuse määrast ja ei ole toimepandud rikkumisi arvestades ebaproportsionaalne. Ka kohtu hinnangul pole viie ööpäevane kartseris viibimine ebaproportsionaalne, arvestades rikkumise raskust ja seda, et kaebajal oli rikkumise toimepanemise ajal mitu so 320 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vangla on vaideotsuses seisukohal, et viiepäevane kartserikaristus ei ole asjaolusid arvestades vanglateenistuse ametniku korralduse täitmata jätmise eest kindlasti ülemäärane karistus. Kaebajale ette heidetud distsiplinaarsüütegude kirjeldused vastavad seega distsiplinaar-süütegude koosseisudele. Järelikult esines alus kaebajat distsiplinaarkorras karistada.
3-22-919 (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.