Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Tiina Pappel, Maili Lokk 29.05.2023, Tartu 3-22-919 M.M. kaebus Viru Vangla 22.12.2021. a käskkirja nr 63/1153-1, 17.01.2022. a käskkirja nr 6-3/32-1, 28.01.2022. a käskkirja nr 6-3/70-1 ja 09.02.2022. a käskkirja nr 63/110-1 ning 20.06.2022. a vaideotsuse nr 6-12/66-2 tühistamiseks M.M. määruskaebus Tartu Halduskohtu 06.04.2023. a määruse resolutsiooni p 1 peale Kirjalik menetlus Kaebaja - M.M. Vastustaja - Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Jätta M.M. määruskaebus Tartu Halduskohtu 06.04.2023. a määruse resolutsiooni punkti 1 peale rahuldamata.
2.Asendada avaldatavas määruses kaebaja nimi initsiaalidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.M.M. esitas 20.04.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla vastu, milles märkis, et on vaidemenetluses vaidlustanud Viru Vangla käskkirju ning Viru Vangla lahendas 23.02.2022. a vaideotsusega vaided 22.12.2021. a käskkirja ja 17.01.2022. a käskkirja peale, kuid on jätnud tähtaegselt lahendamata vaided teiste käskkirjade peale. Kuna kaebuse esitamise tähtaeg oli 23.02.2022. a vaideotsuse osas 27.03.2022, kuid kaebus esitati alles 20.04.2022, palus kaebaja kaebetähtaja ennistamist (seoses Covid-19 haigestumisega).
2.Viru Vangla vastas halduskohtu kohtunõudele 06.12.2022. Vangla arvates ei ole kaebus käskkirjade nr 6-3/1153-1 ja nr 6-3/32-1 vaidlustamise osas tähtaegne ja möödalastud kaebetähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kaebaja esitas 21.01.2022 vaide käskkirja nr 6-3/1153-1 ja käskkirja nr 6-3/32-1 peale, 06.02.2022 esitas kaebaja vaide käskkirja nr 6-3/70-1 ja 10.02.2022 vaide 09.02.2022. a käskkirja nr 6-3/110-1 peale. Viru Vangla 23.02.2022. a vaideotsusega
nr 6-12/34-3 jäeti rahuldamata kaebaja 24.01.2022. a vaie nr 6-12/34-1 täies ulatuses. Viru Vangla 20.06.2022. a vaideotsusega nr 6-12/66-2 jäeti rahuldamata kaebaja 06.02.2022. a vaie nr 6-12/56-1 ning 10.02.2022. a vaie nr 6-12/66-1. Kaebaja sai Viru Vangla 23.02.2022. a vaideotsuse nr 6-12/34-3 kätte 25.02.2022 ning alates sellele järgnevast kuupäevast oli tal 30 päeva jooksul aega esitada kaebus kohtule. Tähtaeg kohtusse pöördumiseks oli seega hiljemalt 27.03.2022, kuid kaebaja pöördus kohtusse alles 20.04.2022. Vangla kontrollis kaebaja tervisekaardi väljavõtet ning sellest nähtub, et 20.03.2022 haigestus ta Covid-19 viirusesse. Kaebaja tunnistati arsti poolt terveks 30.03.2022 ning ta lubati isolatsioonist välja. Ka isolatsioonis viibimise ajal võimaldati kinnipeetavatele, sh kaebajale, kirjavahetuse pidamine. Vangla kontrollis andmeid kaebaja kirjavahetuse kohta ajavahemikul 02.03.2022–20.04.2022 ning tuvastas, et nimetatud ajaperioodil pidas kaebaja aktiivselt kirjavahetust ning saatis ka ise arvukalt kirju välja. Ajavahemikus 20.03.2022–30.03.2022, kui kaebaja enda väidete kohaselt polnud võimeline kohtule kaebust esitama, saatis ta välja 6 kirja, m.h erinevatele kohtutele. Vangla leidis, et äärmisel juhul oleks mõistetav, kui kaebaja esitab kaebuse hiljemalt 3-4 päeva pärast tema terveks tunnistamist, kuid käesoleval juhul viivitas kaebaja kaebuse esitamisega rohkem kui 3 nädalat, mis on tema teadlik valik.
3.Kaebaja esitas halduskohtule kaebuses esinenud puuduste kõrvaldamise avalduse, milles teatas, et seoses Covid-19 haigestumisega esines tal ka palavik, väsimus ja peavalu ning 30.03.2022 ei ole ükski arst teda terveks kinnitanud. Kaebajal oli veel 05.04.2022 meditsiinitöötaja mõõtnud kõrge palaviku, esines väsimus ja nõrkus. Seega oli kaebaja haige ja pöördus kohtusse kohe, kui tervis võimaldas.
4.Tartu Halduskohus jättis 06.04.2023. a määrusega kaebaja taotluse kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata Viru Vangla 22.12.2021. a käskkirja nr 6-3/1153-1 ja 17.01.2022. a käskkirja nr 6-3/32 vaidlustamise osas ning lõpetas selles osas haldusasjas menetluse (resolutsiooni p 1) ja võttis ülejäänud osas tühistamiskaebuse menetlusse. Halduskohus märkis, et puudub vaidlus selle üle, et tühistamiskaebus käskkirjade nr 6-3/1153-1 ja nr 6-3/32-1 peale on esitatud pärast kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist HKMS § 47 lg-s 2 sätestatud kaebetähtaega rikkudes. Nimelt tuleneb haldusasja materjalidest, et kaebaja vaidlustas käskkirjad nr 6-3/1153-1 ja nr 6-3/32-1 vaidemenetluses. Viru Vangla 23.02.2022. a vaideotsuse nr 6-12/34-3 sai kaebaja kätte 25.02.2022. Käskkirjade nr 6-3/1153-1 ja nr 6-3/32-1 osas hakkas tühistamiskaebuse esitamise tähtaeg seega kulgema alates 26.02.2022 ja lõppes 28.03.2022 (27.03.2022 oli pühapäev). Kaebaja andis tühistamiskaebuse aga vanglale üle alles 20.04.2022, millega ületas käskkirjade nr 6-3/1153-1 ja nr 6-3/32-1 vaidlustamise osas kaebetähtaega oluliselt.
4.1.Kaebaja esitas kohtule kaebetähtaja ennistamise taotluse, väites, et oli kaebetähtaja saabumisel haige, mistõttu ei saanud pöörduda õigeaegselt kohtusse mõjuval põhjusel. Kaebaja haigestus koroonasse ja tal esinesid selle haiguse sümptomid (palavik, nõrkus ja väsimus), mille tulemusena puudus tal kaebuse koostamise ja esitamise võimalus.
4.2.HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel.
4.3.Kohus selgitab, et menetlusosalise haigus ei ole automaatne alus möödalastud kaebetähtaja ennistamiseks. Kohtu hinnangul peab esinenud haigus reaalselt takistama menetlustoimingu tegemist. Koroonaviirusesse haigestumine kulgeb inimestel väga erinevalt. Mõned põevad üldse ilma sümptomiteta, kuid mõnedel on haiguse kulg raske. Nähtuvalt kaebaja tervisekaardi väljavõttest diagnoositi tal 20.03.2022 Covid-19-ga nakatumine, esines kõrge palavik, kurgu- ja peavalu. 21.03.2022 oli kaebajal palavik 37,5 ja ta kurtis valu üle. 22.03.2022-25.03.2022 ei olnud kaebajal enam kõrget palavikku, kuid ta kaebas valude, nõrkuse ja väsimuse üle. Need sümptomid on Covid-19-sse haigestumisel tüüpilised. Seega võib sellest järeldada, et kaebaja oli kaebetähtaja kulgemise lõpus küll haige, kuid perioodil 22.03.2022-28.03.2022 ei olnud tal enam kõrget palavikku. Samuti nähtub kaebaja kirjavahetuse kaardist, et isegi haiguse ajal pidas ta aktiivset kirjavahetust. Nimelt saatis kaebaja välja kirjad 20.03.3022, 23.03.3022 ja 27.03.2022.
23.03.2022 ja 27.03.2022 esitas kaebaja pöördumised Euroopa Inimõiguste Kohtusse. Samas oli kaebaja ka enne kaebusega kohtusse pöördumist kirjavahetuses aktiivne. Ka 03.04. - 05.04.2022 saatis kaebaja välja erinevad kirjad. Eeltoodu viitab pigem sellele, et haigestumisest hoolimata oli kaebaja tegelikult võimeline pöörduma ka halduskohtusse tähtaegse kaebusega, kuid ta ei teinud seda ei enne 28.03.2022 ega ka koheselt pärast seda. M.M. on kogenud halduskohtumenetluses osaleja. Seega teab ta, et kaebus loetakse kohtule esitatuks näiteks ka juhul, kui selles on vaid ühe lausega vormistatud nõue (nt palun tühistada käskkiri). Tegemist on küll puudulikult vormistatud kaebusega, kuid selline kaebus loetakse hilisema puuduste kõrvaldamise korral kohtusse tähtaegselt esitatuks, kui see laekus kohtusse HKMS § 47 lg-s 2 sätestatud tähtaja jooksul. Kuna kaebaja tegeles vanglas kirjavahetusega alates 20.03.2022 kuni 28.03.2022 ja hiljem, siis võimaldas kaebaja tervis tegelikult tal esitada kohtule kaebus ka Viru Vangla 22.12.2021. a käskkirja nr 6-3/1153-1, 17.01.2022. a käskkirja nr 6-3/32-1, 28.01.2022. a käskkirja nr 6-3/70-1 ja 09.02.2022. a käskkirja nr 6-3/110-1 peale hiljemalt 28.03.2022 kasvõi sellises vormis, mis sisaldaks ainult kaebuse nõuet. Siiski pöördus kaebaja kohtusse alles 20.04.2022, saates vahepeal korduvalt kirju teistele adressaatidele, kusjuures 20.04.2022 esitatud kaebus oli samuti napisõnaline ja põhjenduste osas puudulik. Järelikult ei vasta tõele kaebaja väide, et ta pöördus kohtusse esimesel võimalusel, kui tervis lubas.
4.4.Eelnevat arvestades on halduskohus seisukohal, et käesoleval juhul ei saa kaebaja haigust tulenevalt tema tegelikust seisundist nimetada kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks. Lähtudes eeltoodust jätab kohus kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata.
5.27.04.2023 esitas M.M. Tartu Halduskohtu 06.04.2023. a määruse resolutsiooni punkti 1 peale määruskaebuse, milles palub halduskohtu määrus tühistada ja ennistada kaebuse esitamise tähtaeg. Kaebaja leiab, et vastupidiselt kohtu arvamusele põdes ta koroonaviirust raskelt ja tal on ka praegu veel peavalud. Samuti esitas ta 29.05.2022 ministeeriumile kaebuse, et meditsiiniõde ei täida tervisekaarti korrektselt, sest enamus valuvaigistitest, mida valvurid talle annavad, on sinna sisse kandmata. Vangla vastas sellele, et kuna Ibumetin ja Paracetamol on käsimüügiravimid, siis nende väljastamist valvurite poolt ei peagi tervisekaardile kandma. Kaebajat pole keegi 2022. a märtsis terveks tunnistanud. Veel 05.04.2022 oli kaebajal palavik 37,8. Seega pöördus kaebaja kaebusega kohtusse esimesel võimalusel, kui tervis seda teha lubas. Ka ei saa kaebaja kirjavahetust lugeda aktiivseks. 20.03.2022 postitatud kirjad olid kirjutatud päev varem, siis kui kaebaja oli terve. EIK-ile edastas kaebaja lihtsalt lisadokumente.
6.16.05.2023. a vastuses määruskaebusele ei nõustunud Viru Vangla sellega ja selgitas, et nende hinnangul on halduskohus põhjendatult jätnud rahuldamata kaebaja taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks kahe käskkirja osas. Vangla palub arvestada ka oma 06.12.2022 ja 27.04.2022 esitatud vastustes väljatoodud seisukohtade ja põhjendustega. Vanglale jäävad arusaamatuks kaebaja väited, mille kohaselt ei tunnistatud teda terveks. Vangla juhib tähelepanu oma 06.12.2022. a vastuses väljatoodule, mille kohaselt tunnistati kaebaja Covid-19 haiguse läbipõdenuks ning ta lubati isolatsioonist välja 30.03.2022. Vangla juhib tähelepanu ka oma 06.12.2022. a vastuse lisadele 16-19 (kirjavahetuse kaardid), millest nähtuvalt oli kaebaja igati võimeline pidama aktiivset kirjavahetust erinevate kohtutega ka ajal, mil kaebaja oli enda sõnul niivõrd haige, et talle oli kohtule käesolevas asjas tähtaegselt kaebuse esitamine võimatu. Kaebaja väited, et tal olid muud haiguseperioodil väljasaadetud kirjad kas varem valmis kirjutatud või ta edastas mõne asutuse saadetuid vastuseid, on paljasõnalised ja otsitud põhjused enda hooletuse õigustamiseks. Ühtlasi pole kaebaja seesuguseid väiteid kuidagi võimalik tagantjärgi tõendada. Mõjuva põhjuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus ning käesolevas asjas on kohus jõudnud õigele järeldusele selle hindamisel. Kuigi ka olukorras, kus kinnipeetav võis teatud perioodi haige olla, jätkas ta siiski kirjavahetuse pidamist, mistõttu ei olnud antud haigestumise kontekstis kirjavahetuse pidamine kaebajale ilmselgelt võimatu ega ületamatu raskusega tegevus. Sellest tulenevalt on kaebaja poolt kohtule kaebuse tähtaegselt saatmata jätmine põhjendamatu, mistõttu ei esine antud asjas ka mõjuvat põhjust tähtaja ennistamiseks HKMS § 71 lg 1 mõttes.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Halduskohus jättis vaidlustatud määrusega muuhulgas rahuldamata kaebaja taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks Viru Vangla 22.12.2021. a käskkirja nr 6-3/1153-1 ja 17.01.2022. a käskkirja nr 6-3/32 20.04.2022 esitatud tühistamiskaebusega vaidlustamise osas ja lõpetas asja menetluse, võttes aluseks HKMS § 124 lg 2 ja § 152 lg 1 p 2. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Kaebaja ei ole ringkonnakohtu hinnangul ka määruskaebuses välja toonud selliseid asjaolusid, mida võiks käsitleda mõjuva põhjusena tähtaja ennistamiseks olukorras, kus kaebaja esitas kahe eelnimetatud haldusakti peale tühistamiskaebuse 20.04.2022, kuigi seadusest tulenev viimane päev kaebuse vanglale üleandmiseks oleks olnud 28.03.2022. Kaebaja esitas halduskohtule tühistamiskaebuse seega rohkem kui kolm nädalat pärast seadusest tulenevat tähtaega.
7.1.Kaebaja väited selle kohta, et ta ei olnud suuteline kaebust kirjutama seetõttu, et ta põdes koroonaviirust raskelt ja peavalud pole praegugi kadunud, ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks ja kaebetähtaja ennistamiseks, sest need on ringkonnakohtu hinnangul ümber lükatud kaebaja tervisekaardi andmetega (vastustaja 06.12.2022. a vastuse lisa nr 14) ja ka kaebaja kirjavahetuskaardi andmetega (sama vastuse lisa nr 16-19), millest nähtuvalt ei takistanud väidetav koroonaviiruse raskelt põdemine kaebajal siiski erinevate asutustega, s.h ka kohtutega kirjavahetust pidamast. Väidetavalt koroonaviiruse põdemisest tekkinud ja siiani kestvad peavalud pole kaebajal kohtusse pöördumist samuti takistanud – KIS-i andmetel on ta alates 30.03.2022 kuni käesoleva ajani esitanud halduskohtumenetluses 39 kaebust, edasikaebust ja taotlust.
7.2.Asjaolu, et kaebaja on 2022. a mais ministeeriumile kaevanud selle peale, et valvurite antud valuvaigisteid ei kanta tervisekaardile, ei oma käesolevas asjas esitatud määruskaebuse lahendamisel mingit sisulist tähtsust, kuna ei ole käsitletav mõjuva põhjusena kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. On mõistetav, et kaebaja soovib sellega näidata oma tervislikku seisundit raskemana, kuid nagu juba eelnevalt märgitud, ei ole käesoleva asja materjalidega objektiivselt tõendatud, et M.M. tervislik seisund oleks tal tegelikult takistanud kuu aja jooksul alates vangla 23.02.2022. a vaideotsuse kättesaamisest halduskohtule tähtaegselt tühistamiskaebust esitamast.
7.3.Samuti ei ole õige M.M. väide, et teda ei ole keegi 2022. a märtsis terveks tunnistanud. Kuna kaebaja väitis, et ta ei saanud kaebust tähtaegselt esitada, kuna põdes koroonaviirust, siis esitas vastustaja 06.12.2022. a vastuse lisana nr 15 ka väljavõtte kaebaja tervisekaardist, millest nähtuvalt tunnistati ta arsti poolt terveks 30.03.2022 ja lubati isolatsioonist välja.
7.4.Kaebajal 05.04.2022 olnud palavik ei takistanud tal siiski saatmast kirju Haigekassale ja J. Tarvisele (vastustaja 06.12.2022. a vastuse lisa nr 19). Seega ei kinnita ka see asjaolu kaebaja väidet, et ta ei saanud tervisest tulenevalt halduskohtule Viru Vangla 22.12.2021. a käskkirja nr 6-3/1153-1 ja 17.01.2022. a käskkirja nr 6-3/32 peale tühistamiskaebust esitada enne, kui 20.04.2022.
7.4.Vaadates kaebaja kirjavahetuskaartide sisu, pole alust nõustuda M.M. väitega, et tema kirjavahetus ei olnud aktiivne ka sel ajal, kui ta põdes koroonaviirust. Väide, et 20.03.2022 postitatud kirjad kirjutas ta päev varem, ehk siis, kui ta oli veel terve, ei ole samuti määruskaebuse rahuldamise aluseks. Pealegi nähtub kaebaja tervisekaardist, et tema enda väitel oli ta olnud haige juba 20.03 eelneval päeval ehk 19.03.2022, sest juba siis oli tal olnud kõrge palavik.
8.Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu asja materjalidest kaebaja puhul ka muid mõjuva põhjusena käsitletavaid asjaolusid, mis oleks saanud takistada tal kaebuse tähtaegset esitamist halduskohtule. Kuna halduskohus on oma 06.04.2023. a määruses piisaval määral põhjendanud, miks kaebetähtaeg ennistamisele ei kuulu, siis sellest tingituna halduskohus õigustatult ka lõpetas asja menetluse. Käesolevas haldusasjas on HKMS § 152 lg 1 p-de 2 ja 3 ning § 124 lg 2 kohaldamise eeldused täidetud. Eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 06.04.2023. a määruse resolutsiooni p-i 1 muutmata.
9.Vastavalt M.M. taotlusele ja lähtudes HKMS § 175 lg-st 3 ning § 178 lg-st 3 asendab ringkonnakohus avaldatavas määruses kaebaja nime initsiaalidega.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.