X. X.i kaebus Tallinna Vangla 06.08.2024 käskkirja nr 124/1-3/226 tühistamiseks ning esialgse õiguskaitse taotlus Tallinna Vangla 06.08.2024 käskkirja nr 1-24/1-3/226 kehtivuse peatamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – X. X. Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja
Menetlustoiming
Menetlusabi taotluse ja esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine, kaebuse tagastamine
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde X. X.i vanglasisese isikuarve väljavõte.
2.Tagastada X. X.i kaebus nõudes Tallinna Vangla 06.08.2024 käskkirja nr 1-24/1-3/226 tühistamiseks.
7.Asendada kohtulahendi avaldamisel taotleja nimi tähemärgiga. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punktide 2-5 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasikaevatav.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Vangla 15.04.2024 käskkirjaga 1-24/1-3/121 (15.04.2024 käskkiri) karistati X. X.it (kaebaja) distsiplinaarkorras kartserisse paigutamisega kaheks ööpäevaks. Kaebaja esitas 16.04.2024 vaide 15.04.2024 käskkirja peale. Samal päeval esitas kaebaja Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse 15.04.2024 käskkirja kehtivuse peatamiseks (haldusasi nr 3-24-1123). Tallinna Halduskohus peatas 23.04.2024 määrusega Tallinna Vangla 15.04.2024 käskkirja nr 5-2/24/121 täitmise kuni vaide nr 5-15/24/92-1 esemeks olevas nõudes halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja lõpuni.
Tallinna Vangla jättis 17.05.2024 vaideotsusega nr 5-15/24/92-3 vaide rahuldamata. Kaebaja esitas 17.05.2024 kaebus Tallinna Vangla 15.04.2024 käskkirja nr 5-2/24/121 tühistamiseks koos esialgse õiguskaitse taotlusega käskkirja kehtivuse peatamiseks. Tallinna Halduskohus jättis 23.05.2024 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata ning jättis kaebuse käiguta kaebuse esitamiselt riigilõivu tasumiseks. Määrus jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 31.05.2024 määrusega. Kaebaja kaebuse puudusi ei kõrvaldanud ning kohus tagastas kaebuse 06.06.2024 määrusega, mis jõustus 22.06.2024.
2.Tallinna Vangla 21.06.2024 käskkirjaga nr 1-24/1-3/187 (21.06.2024 käskkiri) tunnistati kaebaja süüdi Tallinna Vangla kodukorra p 1.13.1 nõuete rikkumises ning määrati talle distsiplinaarkaristuseks kartserisse paigutamine kolmeks ööpäevaks katseajaga kaks kuud. Kaebaja esitas 30.06.2024 vaide 21.06.2024 käskkirja peale. Samal päeval esitas kaebaja Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse 21.06.2024 käskkirja kehtivuse peatamiseks (haldusasi nr 3-24-1931). Tallinna Halduskohus jättis 04.07.2024 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Määrus jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 08.07.2024 määrusega. Kaebaja esitas 26.07.2024 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse Tallinna Vangla 21.06.2024 käskkirja nr 1-24/1-3/187 täitmise peatamiseks ja Tallinna Vangla keelamiseks paigutada kaebajat kartserisse- üksikvangistusse (haldusasi nr 3-24-2183). Tallinna Vangla jättis 31.07.2024 vaideotsusega nr 5-15/24/157-2 vaide rahuldamata. Tallinna Halduskohus jättis 06.08.2024 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, kuivõrd seisuga 06.08.2024 ei ole 21.06.2024 käskkirjaga määratud distsiplinaarkaristust kolm ööpäeva kartseris kaebaja suhtes täitmisele pööratud. Kohtule arusaadavalt oli taotlus esitatud vaidemenetluse ajal ja kaebust esitatud ei ole.
3.Tallinna Vangla 06.08.2024 käskkirjaga nr 1-24/1-3/226 (06.08.2024 käskkiri) tunnistati kaebaja süüdi vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 nõuete rikkumises ning määrati talle distsiplinaarkaristuseks kartser kaheks ööpäevaks. Sama käskkirjaga tunnistati kaebaja süüdi Tallinna Vangla kodukorra p 1.13.1 nõuete rikkumises ning määrati talle distsiplinaarkaristuseks kartserisse paigutamine kaheks ööpäevaks.
4.Kaebaja esitas 06.08.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla 06.08.2024 käskkirja nr 1-24/1-3/226 tühistamiseks ja esialgse õiguskaitse taotluse Tallinna Vangla 06.08.2024 käskkirja nr 1-24/1-3/226 kehtivuse peatamiseks (haldusasi nr 3-24-2282). Koos kaebusega on kaebaja esitanud esialgse õiguskaitse taotluse, mille põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.
4.1.Kaebaja viibib Tallinna Vangla neljanda üksuse juhi 03.05.2024 käskkirja nr 5-1/24/820, 06.05.2024 käskkirja nr 1-24/1-2/193, 06.06.2024 käskkirja nr 1-24/1-2/240, 24.07.2024 käskkirja nr 1-24/1-2/325 alusel alates 03.05.2024 tema suhtes kohaldatud täiendavate julgeolekuabinõudena eraldatud lukustatud kambris. Samade käskkirjade alusel on piiratud ka kehakultuuriga tegelemine ning vanglasisene suhtlemis- ja liikumisvabadus. Käesoleva taotluse esitamise hetkeks ei ole täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine lõppenud. Seega on kaebaja viibinud kolm kuud eraldatud lukustatud kambris.
4.2.Vangla soovib kaebajale määratud distsiplinaarkaristuse lähiajal täitmisele pöörata, kuid kaebaja suhtes ei oleks tohtinud kartserikaristust kohaldada tema tervisliku seisundi tõttu. Kaebajal on diagnoositud psüühikahäire (depressioon, stress, psühhoosid, ärevus- ja paanikahäire). Kaebaja leiab, et tal on esialgse õiguskaitse vajadus, sest kartserisse paigutamine vaidemenetluse ajal võib kahjustada tema vaimset ja füüsilist tervist. Kui vaidemenetluse tulemusena osutub kaebajale määratud karistus õigusvastaseks, pole kartseris viibimise tagajärgi võimalik hiljem tagasi pöörata. Määratud distsiplinaarkaristust ei tohi täitmisele pöörata nii, et kaebajal ei jää täiendavate julgeolekumeetmete kohaldamise ja kartserisse paigutamise vahele mõistlikku aega, mille ta saab veeta tavarežiimil ning isikule antakse suletud režiimist puhkust. 2(8)
5.Tallinna Halduskohus palus 08.08.2024 kohtunõudega Tallinna Vanglal esitada haldusmenetluse dokumendid, selgitada taotluse aluseks olevaid asjaolusid ning esitada sisuline seisukoht esialgse õiguskaitse taotlusele.
6.Tallinna Vangla esitas 13.08.2024 seisukoha esialgse õiguskaitse taotlusele, milles palub jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata, põhjendades enda seisukohti järgmiselt.
6.1.Vastustaja selgitab, et vangla dokumendiregistris ei ole registreeritud vaiet, mis oleks esitatud Tallinna Vangla 06.08.2024 käskkirja nr 1-24/1-3/226 peale. Kuna kaebaja viitab kaebuses vaide esitamisele ja dokumendile nr 1-24/2-2/5909, siis vanglaametnikud kontrollisid tahvelarvutist tema saadetud pöördumisi ja tuvastasid, et dokumenti nr 1-24/2-2/5909 on üritatud vangiportaali kaudu saata, kuid saatmine on ebaõnnestunud. Täpset aega, millal saatmise katse toimus, ei ole võimalik tuvastada. olema teadlik, et kirja saatmine ebaõnnestus ja vangla tema vaiet kätte ei saanud. Uut vaiet ei ole kaebaja vanglale edastanud ja vaidemenetlust käskkirja nr 1-24/1-3/226 üle ei toimu. Seega ei ole esialgse õiguskaitse taotlus lubatav.
6.2.Kuigi õigusvastaselt määratud kartserikaristuse täideviimisel ei ole võimalik seda haldusakti enam tagasi täita ning kahju hüvitamine ei kõrvaldaks täidetud haldusakti tagajärgi, vaid üksnes kompenseeriks ühe õigushüve rikkumise teise hüvega, siis võib esialgse õiguskaitse kohaldamine tuua kaasa olukorra, kus distsiplinaarkaristust ei saagi täita. Distsiplinaarkaristus pööratakse üldjuhul täitmisele kohe, kuid karistust ei täideta, kui seda ei ole pööratud täitmisele kaheksa kuu jooksul arvates distsiplinaarkaristuse määramisest.
6.3.Vangiregistri andmetel vabaneb kaebaja vangistusest 29.08.2024. Seega on Tallinna Vanglal võimalik kaebaja karistuste ära kandmiseks kartserisse paigutada veel 16 päeva jooksul. Kui kohus kohaldab esialgset õiguskaitset vaidemenetluse ja kohtumenetluse ajaks, vabaneb kaebaja vanglast enne, kui vangla saaks käskkirjadega määratud distsiplinaarkaristused täitmisele pöörata. Selline olukord ei ole kooskõlas ei vangistuse täideviimise eesmärgiga ega avalikkuse huviga, kui kinnipeetav ei kanna vastutust vanglas tõsiste distsipliinirikkumiste toimepanemise eest.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõike punktide 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus kontrollib, kas kaebuses on esitatud selle eesmärgi saavutamiseks sobivad ja vajalikud nõuded ning teeb vajaduse korral kaebajale ettepaneku kaebust muuta (HKMS § 120 lg 1 p 3). HKMS § 2 lg 4 sätestab, et kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest.
8.Kaebaja on esitanud kohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles on palunud peatada Tallinna Vangla 15.04.2024 käskkirja 1-24/1-3/121, 21.06.2024 käskkirja nr 1-24/1-3/187 ja 06.08.2024 käskkirja nr 1-24/1-3/226 kehtivus ning tühistada Tallinna Vangla 06.08.2024 käskkiri nr 1-24/1-3/226 (taotluse p 5, dtl 4)
9.Kohus märgib, et kohtule nähtuvalt on kaebaja kaebus Tallinna Vangla 15.04.2024 käskkirja 1-24/1-3/121 ja 17.05.2024 vaideotsuse nr 5-15/24/92-3 tühistamiseks Tallinna Halduskohtu 06.06.2024 määrusega nr 3-24-1123 kaebajale tagastatud. Käesoleva määruse koostamise hetkeks on nende haldusaktide peale kaebuse esitamise tähtaeg ületatud ning kohus ei saa nende haldusaktide osas kaebust praeguses haldusasjas menetleda ega ka esialgset õiguskaitset enam kohaldada. Kaebaja esialgse õiguskaitse taotlust vaidemenetluse ajaks seonduvalt Tallinna Vangla 21.06.2024 käskkirjaga nr 1-24/1-3/187 on halduskohus lahendanud haldusasjas nr 3-24-1931 ning haldusasjas 3-24-2183. Kuigi asjas nr 3-24-2183 on Tallinna Halduskohus tõlgendanud kaebaja taotlust kui esialgset õiguskaitse taotlust vaidemenetluse ajaks, nähtub kohtule, et selles haldusasjas oli 06.08.2024 määruse koostamise hetkeks vastustaja 31.07.2024 koostanud vaideotsuse nr 5-15/24/157-2. Kaebajal on seega 3(8)
võimalik Tallinna Vangla 21.06.2024 käskkirja nr 1-24/1-3/187 ja 31.07.2024 vaideotsust nr 515/24/157-2 tühistamiskaebusega vaidlustada haldusasjas nr 3-24-2183, esitades selleks nimetatud haldusasja juurde nõuetele vastava kaebuse vajadusel koos uue esialgse õiguskaitse taotlusega.
10.Eeltoodust tulenevalt tõlgendab kohus kaebaja esitatud taotlust selliselt, et kaebaja on esitanud tühistamiskaebuse Tallinna Vangla 06.08.2024 käskkirja nr 1-24/1-3/226 tühistamiseks ning esialgse õiguskaitse taotluse Tallinna Vangla 06.08.2024 käskkirja nr 124/1-3/226 kehtivuse või täitmise peatamiseks. Kaebuse tagastamine
11.HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. HKMS § 47 lg 1 sätestab, et seadus võib näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Vangistusseaduse (VangS) § 1 1 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. See tähendab, et isik võib kaebuse esitada üksnes siis, kui ta on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Vastavalt VangS § 11 lg-le 7 tuleb vaie lahendada 30 päeva jooksul, arvates vaide edastamisest vaiet läbivaatavale haldusorganile.
12.Taotlusest nähtuvalt on kaebaja Tallinna Vangla 06.08.2024 käskkirja nr 1-24/1-3/226 peale esitanud vaide 06.08.2024. Ehkki kaebaja on märkinud vaide esitamise kuupäevaks 06.06.2024, viidates vaide esitamise dokumendile nr 1-24/2-2/5909, siis arvestades käskkirja koostamise aega, loeb kohus, et kaebaja on väidetava pöördumise nr 1-24/2-2/5909 esitanud siiski 06.08.2024. Vastustaja on kohtule selgitanud, et vanglaametnikud kontrollisid tahvelarvutist kaebaja saadetud pöördumisi ning tuvastasid, et dokumenti nr 1-24/2-2/5909 on üritatud vangiportaali kaudu saata, kuid saatmine on ebaõnnestunud ning täpset aega, millal saatmise katse toimus, ei ole võimalik tuvastada. Vastustaja leiab, et kaebaja pidi võimaliku vaide esitamisel olema teadlik sellest, et tema kirja saatmine ebaõnnestus ja vangla tema vaiet kätte ei saanud. Uut vaiet ei ole kaebaja vanglale edastanud ja vaidemenetlust käskkirja nr 124/1-3/226 üle ei toimu, mistõttu leiab vastutaja, et esialgse õiguskaitse taotlus ei ole lubatav. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus vangla on kontrollinud tahvelarvutist kaebaja saadetud pöördumisi ning leidnud, et kaebaja on proovinud vaiet edastada, kuid see on ebaõnnestunud, on kohtul võimalik järeldada, et kaebaja on vaide siiski esitanud. Vastustaja ei ole kohtule selgitanud, millistel põhjustel võis kaebaja vaide edastamine vangiportaali kaudu nurjuda, kuid kohtu hinnangul ei ole välistatud, et vaide edastamise nurjumine võis olla ka tingitud kaebajast mitteolenevatel põhjustel, nt tehnilistel põhjustel, mis ei ole kaebajale ette heidetavad. Sealjuures arvestades kaebaja pikaajalisi kogemusi nii vaiete kui ka kohtule kaebuste esitamisel, eeldab kohus, et kaebaja 06.08.2024 käskkirja peale vaide esitamise ebaõnnestumise järgselt aegsasti korrektse vaide esitab. Kohtule ei ole ka teada, kas vastustaja on kaebajat ebaõnnestunud vaide esitamise katsest informeerinud. Juhul, kui seda tehtud ei ole, siis tuleks vastustajal seda teha. Seetõttu loeb kohus, et kaebaja on 06.08.2024 käskkirja peale vaide esitanud ning kuna vangla ei ole ega saagi olla käesoleva määruse koostamise hetkeks vaiet lahendanud vaide lahendamiseks ette nähtud tähtaega silmas pidades, loeb kohus, et vaidemenetlus 06.08.2024 käskkirja vaidlustamiseks on pooleli. Nõuetekohase vaide esitamise tähtaeg ei ole veel ka möödunud.
13.Seega on kaebajal läbimata VangS § 11 lg-st 5 tulenev kohtusse pöördumise eelduseks olev kohustuslik kohtueelne menetlus ning kaebaja on 06.08.2024 käskkirja tühistamiskaebusega 4(8)
kohtusse pöördunud ennatlikult. Kaebajal tuleb enne kaebusega kohtusse pöördumist ära oodata vaidemenetluse tulemus ning selle põhjal kujundada seisukoht, kas ta vajab kohtulikku õiguskaitset. Kaebajal on õigus uuesti tühistamiskaebusega, st 06.08.2024 käskkirja ja võimaliku vaideotsuse tühistamiseks, halduskohtu poole pöörduda pärast vaidemenetluse läbimist.
14.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse Tallinna Vangla 06.08.2024 käskkirja nr 124/1-3/226 tühistamiseks HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.
15.HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Menetlusabi taotluse lahendamine
16.Kuna kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, siis puudub vajadus lahendada menetlusabi taotlust kaebuse esitamiselt riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab kaebaja menetlusabi taotluse selles osas läbi vaatamata.
18.Vastavalt riigilõivuseaduse (edaspidi RLS) § 60 lg-le 6 tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 20 eurot. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. HKMS § 112 lg 1 punkt 1 sätestab, et füüsilisele isikule ei anta menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed, ülalpidamiskohustuse täitmiseks ettenähtud summa, mõistlikud kulutused eluasemele, transpordile ning muud vältimatud kulutused, kusjuures muud vältimatud kulutused võib maha arvata igakuiselt kuni 75 protsendi ulatuses töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu alammäärast. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise kiireloomulisust ja menetlustõhususe põhimõtet arvestades ei lähtu kohus menetlusabi taotlust lahendades praegusel juhul hinnangust taotluse eduväljavaatele.
19.Taotleja majanduslik seis menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu jooksul vanglasisese isikuarve väljavõtte perioodi 07.04.2024 - 06.08.2024 kohaselt ei ole piisav esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasumiseks. Seega on menetlusabi andmine lubatav ning kohus vabastab taotleja esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasumisest. Kohus võtab taotleja nimetatud väljavõtte käesoleva asja materjalide juurde HKMS § 62 lg 2 alusel. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
20.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.
21.Esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal (HKMS § 249 lg 2). Vaidemenetluse käigus tehtud esialgse õiguskaitse määrus kehtib kuni: 1) vaide esemeks olevas nõudes halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja lõpuni, kui selle tähtaja jooksul kaebust ei esitata; 2) kohtuotsuse jõustumiseni või kaebuse tagastamise või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise määruse jõustumiseni, kui vaide esemes olevas nõudes esitatakse tähtaegselt halduskohtule kaebus (HKMS § 249 lg 4).
5(8)
22.Kohus leidis käesoleva määruse põhjenduste punktis 12, et vaidemenetlus 06.08.2024 käskkirja vaidlustamiseks on pooleli. Seega on esialgse õiguskaitse taotlus 06.08.2024 käskkirja suhtes lubatav ning kohus lahendab kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse sisuliselt.
23.Kohus peab esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel esmalt kindlaks tegema, kas taotlejal on esialgse õiguskaitse vajadus ehk kas taotleja jaoks saabuvad pöördumatud rasked tagajärjed või peab taotleja taluma ebamõistlikke piiranguid. Esialgse õiguskaitse vajadus on üks taotluse lubatavuse eeldustest, mis ühtlasi tähendab, et see on üks taotluse rahuldamise eeldustest. Isikul on esialgse õiguskaitse vajadus juhul, kui esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamata jätmisel ei oleks isikul ka soodsa otsuse korral oma kaebusega taotletava eesmärgi saavutamine võimalik, või ka juhul, kui sellist eesmärki oleks küll võimalik saavutada, ent esialgse õiguskaitse mittekohaldamine võiks kaebaja jaoks kaasa tuua tarbetult koormavaid tagajärgi, mille hilisem heastamine ei oleks mõistlik. Esialgse õiguskaitse vajaduse hindamisel tuleb arvestada abinõu kohaldamata jätmise vahetut ning faktilist mõju isiku olukorrale (nt Tartu Ringkonnakohtu 12.05.2014 määrus nr 3-14-50441, p-d 10−11). Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3). Juhul, kui taotlus on põhjendatud ning taotlejal esineb esialgse õiguskaitse vajadus, siis hindab kohus vaide või kaebuse väljavaateid ning viimasena kaalub vastanduvaid huvisid. Juhul, kui üks eelpoolnimetatud esialgse õiguskaitse rahuldamise eeldusest on täitmata, ei analüüsi kohus järgmisi eeldusi ja taotlus jääb rahuldamata.
24.VangS § 65 lg 1 kohaselt pööratakse distsiplinaarkaristus üldjuhul täitmisele kohe. Distsiplinaarkaristusena määratud kartserikaristuse järjestikuse täitmise korral peab maksimaalse järjestikuse lubatud karistuspäevade arvu täitumisel karistuse täitmise jätkamise vahele jääma mõistlik aeg, mis ei tohi olla väiksem kui 48 tundi. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib vanglateenistuse ametnik distsiplinaarkaristuse või selle osa täitmisele pööramise edasi lükata tingimusel, et kinnipeetav ei pane katseajal toime uut distsipliinirikkumist. Katseaeg määratakse ühest kuni kuue kuuni. Kui kinnipeetav paneb katseajal toime uue distsipliinirikkumise, pööratakse mõlemad distsiplinaarkaristused kohe täitmisele (VangS § 65 lg 3). Kui kinnipeetav ei pane katseajal toime uut distsipliinirikkumist, jäetakse distsiplinaarkaristus täitmisele pööramata (VangS § 65 lg 4).
25.Kohtule nähtuvalt on kaebajat karistatud distsiplinaarkorras kolmel korral.
25.1.Kohtule esitatud asjaolude kohaselt tunnistati Tallinna Vangla 15.04.2024 käskkirjaga 124/1-3/121 kaebaja süüdi Tallinna Vangla kodukorra p 1.13.1 nõuete rikkumises ning määrati kaebajale distsiplinaarkaristuseks kartser kaheks ööpäevaks. Käskkiri väljastati kaebajale 14.03.2024 toime pandud distsiplinaarsüüteo eest, mis seisnes selles, et kaebaja ei järginud üldtunnustatud viisakusreegleid, tõugates jõuliselt kätega kaaskinnipeetavat ja visates tema riided kuivatuskapist maha põrandale.
25.2.Tallinna Vangla 21.06.2024 käskkirjaga nr 1-24/1-3/187 tunnistati kaebaja süüdi Tallinna Vangla kodukorra p 1.13.1 nõuete rikkumises ning määrati talle kartser kolmeks ööpäevaks. Käskkirja kohaselt lükati karistuse täitmisele pööramine edasi katseajaga kaks kuud tingimusel, et kaebaja ei pane katseajal toime uut distsipliinirikkumist. Käskkiri koostati kaebajale 23.05.2024 toime pandud distsiplinaarsüüteo eest, mis seisnes selles, et kaebaja ei järginud üldtunnustatud viisakusreegleid, kasutades korduvalt ebatsensuurseid väljendeid vangla arsti ja vanemvalvuri suunas ning enda esitatud kirjalikes selgitustes vanglateenistujate suunas, samuti oli tema kehakeel agressiivne.
25.3.Tallinna Vangla 06.08.2024 käskkirjaga nr 1-24/1-3/226 tunnistati kaebaja süüdi VangS § 67 p 1 nõuete rikkumises ja Tallinna Vangla kodukorra p 1.13.1 nõuete rikkumises. Kaebajat karistati distsiplinaarkorras kartserikaristusega kaks ööpäeva rikkumise kohta, st kaks ööpäeva VangS § 67 p 1 nõuete rikkumise eest ning kaks ööpäeva Tallinna Vangla kodukorra p 1.13.1 nõuete rikkumise eest, seega kokku neli ööpäeva kartserit. Kaebajat karistati 06.07.2024 toime pandud distsiplinaarsüüteo eest, mis seisnes selles, et hommikuste ravimite jagamise ajal, peale 6(8)
ravimite manustamist, takistas kaebaja ukse kinni panekut ning eiras korduvalt vanglaametniku korraldusi kambrisse liikuda. Samuti tegi kinnipeetav äkilise sammu ametniku suunas ning kui ametnik pani kaasas olevad ravimid käest ära ja astus kaebajale lähemale, siis viskas kaebaja teda veega, naeris ja liikus kambrisse.
26.Vastustaja on 13.08.2024 kohtule esitatud seisukohas selgitanud, et kõikide loetletud käskkirjadega kohaldatud karistused on planeeritud täitmisele pöörata ajavahemiku 13.08.−29.08.2024 jooksul, kuid täpset kuupäeva, millal kaebaja kartserisse paigutatakse, ei olnud vastustajal kohtule vastamise hetkel võimalik öelda. Kuna kaebaja pani talle 21.06.2024 käskkirjaga määratud katseajal 06.07.2024 toime uue distsipliinirikkumise, siis tuleb kaebajal 21.06.2024 käskkirjaga määratud kolme ööpäevane kartserikaristus ära kanda. Olukorras, kus vastustaja on kinnitanud kõikide distsiplinaarkaristuste täitmisele pööramise kavatsusest, on kaebajal käesoleva määruse koostamiseks hetkeks esialgse õiguskaitse vajadus. Ka kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et distsiplinaarkaristuseks määratud karterikaristuse ära kandmisel ei ole võimalik seda enam tagasi pöörata.
27.Kohus märgib, et kuigi kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus, siis ainuüksi esialgse õiguskaitse vajaduse olemasolu ei õigusta esialgse õiguskaitse kohaldamist. Kohtul tuleb hinnata lisaks tulevikus esitatava kaebuse perspektiive ning arvestada avalikku huvi.
28.Kohtu hinnangul on nii vaidel kui ka võimalikul kaebusel vähesed edulootused, mistõttu ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine praegusel juhul põhjendatud. VangS § 63 lg 1 alusel võib vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirja või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusena kartserikaristust. Kohtule nähtuvalt ei ole kaebaja kahtluse alla seadnud karistamiskäskkirja aluseks olevaid faktilisi asjaolusid ning vaidlus puudub selles, et kaebaja pani toime talle vaidlusaluses käskkirjas etteheidetava distsiplinaarsüüteo. Kuna kaebaja toime pandud rikkumine ja süü on tõestatud, tuleb vastustajal tegutseda seadusega kooskõlas, reageerides kaebaja rikkumisele. Vaidlustatud 06.08.2024 käskkirja kohaselt ei nähtu kohtule esmapilgul, et käskkirja andmisel oleks tehtud menetlusvigu või jäetud välja selgitamata olulise tähtsusega asjaolusid ning kohtu esmahinnangul on 06.08.2024 käskkirjas piisavalt põhjendatud kartserikaristuse valikut ja seda, miks ei olnud võimalik kaebajale määratud teist liiki karistust. Kaebajat teavitati distsiplinaarmenetluse läbiviimisest, menetlus protokolliti ning kaebajale anti võimalus enda vastuväidete esitamiseks. Samuti kaebajale määratud karistus VangS § 67 p 1 nõuete rikkumise eest kaks ööpäeva kartserit ja Tallinna Vangla kodukorra p 1.13.1 nõuete rikkumise eest kaks ööpäeva kartserit ei ole ilmselgelt ebaproportsionaalsed.
29.Kaebaja peamine argument 06.08.2024 käskkirja kehtivuse peatamiseks on see, et talle määratud karistus ei ole arvestades tema tervislikku seisundit põhjendatud ega proportsionaalne ning üksikvangistus mõjub tema tervisele halvasti. Kohus möönab, et kartserikaristuse kandmine toob endaga kaasa ebamugavusi ning võib mõjutada teatud määral isiku vaimset tervist, kuid distsiplinaarrikkumise toimepanemise puhul on distsiplinaarkaristuse määramine paratamatu tagajärg ning selliste ebamugavuste talumine on osa vangistusest, millega tuleb kaebajal arvestada. Sealjuures on kohtud kaebajaga seotud varasemates haldusasjades leidnud, et kaebaja tervislik seisund ei välista iseenesest tema eraldatud kambrisse paigutamist või temale kartserikaristuse määramist (nt Tallinna Ringkonnakohtu 22.05.2024 määrus nr 3-241331; 31.05.2024 määrus nr 3-24-1123; 17.06.2024 määrus nr 3-24-1643; 08.07.2024 määrus nr 3-24-1931). Vastustaja on kohtule kinnitanud, et arstid ei ole keelanud kaebaja suhtes kartserikaristuse rakendamist tervislikel põhjustel, ning vastustajal lasub kohustus tagada kaebajale arstiabi ja talle määratud ravi saamine ka distsiplinaarkaristuse täitmise ajal. Seega kui karistuse kandmise ajal peaks ilmnema, et kaebaja suhtes on kartserikaristuse kandmine tervislikel põhjustel vastunäidustatud, tuleb vanglal sellele reageerida ning karistuse kandmine kohe katkestada.
30.Vangistuse täideviimise eesmärk on kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine (VangS § 6 lg 1). Kohtule nähtub, et hoolimata kaebaja varasematest 7(8)
karistustest, talle määratud katseajast ja talle antud võimalusest enda käitumist muuta, ei ole kaebaja enda varasematest teguviisidest õppinud. Kaebaja käitumine on aga sõltumata talle määratud diagnoosidest tema enda mõjusfääris, kuid kaebaja on teadlikult jätkanud distsipliinirikkumiste toime panemisega ega ole muutnud enda käitumist. Kaebajal ei saa olla õigustatud ootust sellele, et tema terviseseisundist tulenevalt teda kartseriga üldse ei karistata. Kinnipeetava, kellel on võimalik oma käitumisega olukorda muuta, kuid seda ei tee, huvi vastutusest vabaneda ei kaalu üles avalikkuse huvi distsipliinirikkuja oma tegude eest vastutama panna. Ka vangla üldise julgeoleku ja vanglaametnike julgeoleku tagamine on ülekaalukad avalikud huvid, mis välistavad esialgse õiguskaitse kohaldamise. Avalikes huvides on kinnipeetavale määratud karistuse täideviimine, kuid esialgse õiguskaitse kohaldamisel jääks VangS § 65 lg-st 6 tulenevalt suure tõenäosusega karistus täitmisele pööramata, arvestades ka asjaolu, et kaebaja vabaneb vangistusest 29.08.2024. Seega juhul, kui kohus kohaldab esialgset õiguskaitset vaidemenetluse ja kohtumenetluse ajaks, vabaneb kaebaja vanglast enne, kui vangla saaks käskkirjadega määratud distsiplinaarkaristused täitmisele pöörata, ning kaebaja vabaneb igasuguste tagajärgedeta distsiplinaarsüüteo toime panemisest. Kohus nõustub vastustajaga, et selline olukord ei ole kooskõlas vangistuse täideviimise eesmärgiga ega avalikkuse huviga, kui kinnipeetav ei kanna vastutust vanglas tõsiste distsipliinirikkumiste toimepanemise eest.
31.Eeltoodud põhjustel ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine vaidemenetluse ajaks põhjendatud ning kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm Kohtunik
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.