Xi kaebus Kaitseressursside Ameti 17.04.2024 otsuse nr 11-9.1/2024/2701 tühistamiseks ja Kaitseressursside Ameti kohustamiseks kaebaja terviseseisundi uuesti hindamiseks
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine ja esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
RESOLUTSIOON
1.Lugeda Xi kaebus esitatuks kaebetähtaja rikkumisega, jätta kaebetähtaja ennistamise taotlus rahuldamata ja lõpetada haldusasja menetlus.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
3.Tagastada kaebuse eest tasutud riigilõiv 20 eurot.
4.Jätta Xi esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg 3, § 155 lg 5, § 204 lg 1 ja § 252 lg 7).
Kaitseressursside Amet (KRA) kutsus 17.04.2024 otsusega nr 11-9.1/2024/2701 Xi ajateenistusse. Teenistusse andmise ajaks on otsuses märgitud 2024. aasta 29. nädal (15.0721.07). Otsuse aluseks on kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 33 lg 1 p 1 ja 28.04.2023 hinnang kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele vastavuse kohta.
2.X esitas KRA 17.04.2024 otsusele vaide, mille KRA tagastas 13.06.2024 kirjaga nr 53/2024/168 haldusmenetluse seaduse (HMS) 79 lg 1 p 2 alusel. KRA selgitas, et vaatamata ameti selgitustele ei esitanud Xi esindaja AG nõuetekohast volikirja (st ei tõendanud oma esindusõigust).
3-24-1887
3.Tallinna Halduskohtus registreeriti 25.06.2024 Xi kaebus KRA 17.04.2024 otsuse nr 119.1/2024/2701 tühistamiseks ja KRA kohustamiseks viia kaebaja osas läbi terviseuuring ning tuvastada, kas tema terviseseisund ei takista kaebajal kohustusliku ajateenistusse astumist. Kaebaja taotleb ühtlasi kaebetähtaja ennistamist ning KRA 17.04.2024 otsuse peatamist. Kui kohus ei peata KRA 17.04.2024 otsust, siis kaotab käesolev kohtuasi oma mõtte ning selle edasine kehtimine toob kaebajale kaasa rasked tagajärjed. Kaebaja teenistusse ilmumata jätmisel tuleb kaebajal vaidlustada trahv.
4.Kohus jättis 26.06.2024 määrusega kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse käiguta ning andis kaebajale täiendava riigilõivu 25 eurot tasumiseks 2 päeva määruse kättetoimetamisest arvates. Sama määrusega kohustas kohus KRA-d esitama senise menetluskäigu selgitus ja dokumendid ning seisukoht kaebetähtaja ennistamise ja esialgse õiguskaitse taotluse osas 5 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
6.KRA esitas 02.07.2024 seisukoha, paludes kaebaja kaebetähtaja ennistamise ja esialgse õiguskaitse taotlus jätta rahuldamata. 1) X esitas KRA-le 04.01.2024 teate terviseseisundi muutumisest. KRA 10.01.2024 kirjaga nr 11-7.2/2024/48-1 anti Xile teada, et tema terviseseisundit hinnatakse 12.01.2024 olemasolevate andmete põhjal ning arstliku läbivaatuse vajaduse selgumisel kutsutakse X terviseseisundi hindamisele kohale. KRA 12.01.2024 kirjas nr 11-7.2/2024/48-2 selgitati, et Xi eterviseandmete läbivaatusel ei tuvastatud asjaolusid, mis viitaksid tema terviseseisundi mittevastavusele kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele. Arst on teinud kaitseväekohustuslaste registrisse 12.01.2024 sissekande, kus märkinud, et tutvus Xi terviseandmetega ning kirjeldas, et digiloo andmetel kroonilisi haiguseid ei esine. Samuti ei nähtunud retseptikeskusest regulaarselt tarvitatavaid retseptiravimeid. Arst leidis, et terviseseisundit ei ole vajalik uuesti hinnata, kuna olemasolevatest andmetest ei nähtunud asjaolusid, et terviseseisund ei vasta või ajutiselt ei vasta nõuetele. Arst otsustas jätta kehtima 28.04.2023 terviseseisundi hinnangu. Seejärel esitas X 15.01.2024 KRA-le pöördumise, millele lisas kuvatõmmise, et tal on 17.01.2024 gastroenteroloogi vastuvõtt. Samuti ei nõustunud X KRA seisukohaga, et tema terviseseisundis ei esine asjaolusid, mis takistaksid tal ajateenistust läbida. KRA 16.01.2024 vastuskirjas nr 13-1/2024/9-2 selgitati, et edaspidi võtab kaebajaga ühendust KRA õigusnõunik. Kaebaja 15.01.2024 pöördumist käsitleti kui ajateenistusse mitteilmumise põhjendust. KRA 17.01.2024 kutsega nr 5-6/2024/21 kohustati Xit ilmuma KRA-sse 15.02.2024 kui menetlusalust isikut väärteoasjas. X esitas KRA-le 24.01.2024 pöördumise, milles selgitas, et tal on keeruline väärteomenetlusega seonduvalt nõutud kohta ilmuda. KRA 02.02.2024 kirjaga rahuldati Xi taotlus ning võimaldati ülekuulamist videolahenduse teel. 2) KRA 17.04.2024 ajateenistusse kutsumise otsusele nr 11-9.1/2024/2701 edastas AG KRA-le 08.05.2024 vaide. KRA andis 17.05.2024 kirjaga vaide esitajale 10-päevase tähtaja vaides esinevate puuduste kõrvaldamiseks. AG edastas KRA-le 23.05.2024 volikirja ning kinnitas 24.05.2024, et vaieldavas asjas ei toimu kohtumenetlust ning ei ole jõustunud kohtuotsust. KRA 03.06.2024 kirjaga anti vaide esitajale täiendav tähtaeg (10 päeva) vaides esinevate puuduste kõrvaldamiseks, kuna volikirjast ei nähtunud, et esindusõigus laieneks haldusasjadele. AG saatis KRA-le 03.06.2024 volikirja. KRA tagastas 13.06.2024 vaide, kuna vaide esitaja ei kõrvaldanud talle määratud tähtajaks vaides esinevaid puudusi. 3) Kuna kaebaja suhtes kehtib jätkuvalt 28.04.2023 terviseseisundi hinnang nr 134/2023/1081, siis tuleb esialgse õiguskaitse taotlus jätta rahuldamata. Samuti on kaebaja 2(6)
3-24-1887 terviseseisundit kontrollitud olemasolevatele andmetele tuginedes 12.01.2024 ning ei ilmnenud asjaolusid, et kaebaja terviseseisund ei vasta kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele. Seega on kaebaja kutsutud õiguspäraselt 17.04.2024 otsusega ajateenistusse. 4) Kaebetähtaja ennistamine ei ole põhjendatud. Kaebaja sai 17.04.2024 otsuse kaitseväeteenistuse veebi kaudu elektrooniliselt kätte 17.04.2024 kell 18.19. Seega ei vasta tõele kaebuses toodud väide, et kaebaja sai ajateenistusse kutsumise otsuse kätte 15.05.2024. Sellele viitab ka asjaolu, et AG on esitanud KRA-le 08.05.2024 vaide ajateenistuse otsuse kehtetuks tunnistamise nõudes. Nimetatud vaiet ei oleks saanud esitada, kui kaebaja ei oleks olnud teadlik 17.04.2024 ajateenistusse kutsumise otsusest. Kaebaja on olnud KRA-ga kontaktis ning talle on antud kahel korral võimalus esitada nõuetekohane volikiri, mida kaebaja ei teinud ning mistõttu KRA tagastas vaide. Samuti ei nõustu KRA väitega, et 14.02.2024 volikirjas olev märge „muid asju“ viitaks haldusasjadele. Volikirjas on selgelt kirjeldatud, et X volitab AG ajama oma kriminaal-, väärteo- ja samuti muid asju Viru Ringkonnaprokuratuuris, Viru Maakohtus ja Tartu Ringkonnakohtus. Seega on volikirjas välja toodud esindusõigus suunatud kohtutele. KRA ei saa volikirja omaalgatuslikult laiendada ka haldusasjadele ja haldusorganile, kuna see võib riivata Xi õigusi ning olla vastuolus isiku tegeliku tahtega.
7.Kaebaja esitas 03.07.2024 kohtule täiendava seisukoha. Kaebaja toob välja, et pärast 28.04.2023 terviseseisundi hinnangut on kaebaja terviseandmeid täiendatud ning uut terviseseisundi hindamist ei ole kaebaja osas 2024. a-l tehtud. KRA 17.04.2024 otsus saadeti kaebajale alles 15.05.2024 (kaebaja esitab selle tõenduseks ekraanipildi) ning fakt, et see otsus ilmus KRA veebilehele selle väljaandmise päeval, ei oma tähtsust. Kuna otsus toimetati kätte alles 15.05.2024, siis tuleb kaebetähtaega arvestada alates järgmisest päevast pärast teavitamist. KRA seisukoht, et Xi kaks erinevat volikirja jurist AG ei väljendanud Xi tahet esindamiseks KRA-s, on väär. AG esitas ametile mitte ainult vaide, vaid ka muid dokumente ja neid kõiki aktsepteeriti KRA poolt.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.HKMS § 152 lg 1 p 2 näeb ette, et kohus lõpetab määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt HKMS § 124 lg-le 2. HKMS § 124 lg 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. HKMS § 152 lg 3 sätestab, et kui HKMS § 152 lg-s 1 sätestatud asjaolud ilmnevad enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata. Käesolevas asjas tuleb kohtul kaebuse tähtaegsuse hindamisel võtta seisukoht selles, kas KRA on kaebaja vaide tagastanud õiguspäraselt. HKMS § 47 lg 2 sätestab, et kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti. HKMS § 47 lg-s 2 sätestatud kaebetähtaeg laieneb samas kaebajale üksnes juhul, kui tema vaie on tagastatud õigusvastaselt. Kui KRA on vaide tagastanud õiguspäraselt, siis ei saa vaide esitamist käsitada HKMS § 47 lg 2 tähenduses nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korra järgimisena ning halduskohtusse pöördumise 30-päevast tähtaega (HKMS § 46 lg 1) ei saa hakata arvestama vaide tagastamise otsuse teatavaks tegemisest, vaid vaide esemeks olnud haldusakti teatavaks tegemisest (vt nt Riigikohtu 16.06.2021 määrus nr 3-20-999, p 17; Tallinna Ringkonnakohtu 26.04.2018 määrus nr 3-17-1670, p 15). 3(6)
3-24-1887
9.Vaidlus seisneb selles, kas KRA tagastas 13.06.2024 kirjaga nr 5-3/2024/168 õiguspäraselt vaide põhjusel, et vaide esitaja ei esitanud ametile nõuetekohast volikirja. HMS § 13 lg 1 sätestab, et menetlusosalisel on õigus kasutada haldusmenetluses esindajat. Esindaja võib esindada menetlusosalist kõigis menetlustoimingutes, mida seadusest tulenevalt ei pea menetlusosaline tegema isiklikult. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt antakse esindusõigus haldusmenetluses kirjaliku volitusega. HMS § 71 lg 1 näeb ette, et vaide võib esitada isik, kes leiab, et haldusaktiga või haldusmenetluse käigus on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. HMS § 76 lg 3 kohaselt kirjutab vaidele alla selle esitaja või tema esindaja. Vaide esitaja esindaja lisab volikirja või muu volitust tõendava dokumendi, kui seda ei ole esitatud varem. HMS § 78 näeb ette, et kui vaie ei vasta HMS §-s 76 sätestatud nõuetele, aitab haldusorgan puudused kõrvaldada või annab isikule 10-päevase tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. HMS § 79 lg 1 p 2 sätestab, et vaie tagastatakse, kui vaide esitaja ei ole määratud tähtajaks vaide puudusi kõrvaldanud. Praegusel juhul lisas vaide esitaja 08.05.2024 vaidele volikirja kuupäevaga 02.04.2024, millest nähtuvalt volitab X AG ajama oma kriminaal- ja väärteoasja ja muid asju Viru ringkonnaprokuratuuris, Viru Maakohtus ja Tartu Ringkonnakohtus kõigi õigustega, mis on seadusega esindajale ette nähtud. KRA andis vaide esitajale 17.05.2024 kirjaga 10-päevase tähtaja vaides esinevate puuduste (sh esindusõigust tõendava volikirja) esitamiseks. AG edastas KRA-le 23.05.2024 sama 02.04.2024 volikirja, mis oli juba vaidele lisatud. KRA juhtis 03.06.2024 kirjaga vaide esitaja tähelepanu sellele, et KRA-le esitatud volikirjast ei nähtu, et X oleks andnud AG volituse ennast esindada haldusmenetluses. Sellest tulenevalt andis KRA vaide esitajale täiendava 10-päevase tähtaja vaides esineva puuduse kõrvaldamiseks (st vaide esitajal tuli täpsustada, kas X on volitanud AG ennast esindama ka haldusmenetluses ja volikirja olemasolul see ametile esitada). AG edastas 03.06.2024 KRA-le uue volikirja kuupäevaga 14.06.2024, millest nähtuvalt volitab X AG ajama oma kriminaal-, väärteo ja samuti muid asju Viru Ringkonnaprokuratuuris, Viru Maakohtus ja Tartu Ringkonnakohtus kõigi õigustega, mis on seadusega esindajale ette nähtud. Eeltoodud asjaoludest nähtub, et KRA on vaide esitajale andnud kahel korral (s.o 17.05.2024 ja 03.06.2024) 10-päevase tähtaja, et esitada ametile nõuetekohane esindusõigust tõendav volikiri. Kohus nõustub KRA-ga, et vaidele lisatud 02.04.2024 ja 14.02.2024 volikirjadest ei saanud KRA teha järeldust, et AG oleks õigus Xi esindamiseks KRA 17.04.2024 otsuse vaidlustamist puudutavas vaidemenetluses. Viidatud volikirjades on volituse ulatust piiritletud konkreetsete asutuste loeteluga (s.o Viru ringkonnaprokuratuur, Viru Maakohus ja Tartu Ringkonnakohus), mistõttu ei oma tähtsust, et volikirjas sisaldub ka märge „muid asju“ ning kuidas seda tulnuks tõlgendada. Kuivõrd vaide esitaja ei esitanud nõuetekohast esindusõigust tõendavat volikirja (HMS § 76 lg 3), vaatamata sellele, et KRA selgitas kahel korral selle vajalikkust, siis tagastas KRA õiguspäraselt 13.06.2024 kirjaga nr 5-3/2024/168 vaide (HMS § 79 lg 1 p 2).
10.Olukorras, kus kohus jõuab järeldusele, et kaebaja ei ole kohtueelset menetlust nõuetekohaselt läbinud (vaie on tagastatud õiguspäraselt), tuleb kaebetähtaja kontrollimisel lähtuda HKMS § 46 lg-test 1 ja 2. HKMS § 46 lg-te 1 ja 2 järgi võib tühistamis- ja kohustamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates. KVTS § 15 lg 1 kohaselt toimetab KRA kaitseväekohustuslase kohta tehtud otsused ja muud dokumendid kaitseväekohustuslasele üldjuhul kätte elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu ja saadetakse elektronposti aadressil [email protected]. KRA esitas kohtule väljastusteate, millest nähtuvalt sai kaebaja KRA 17.04.2024 otsuse nr 119.1/2024/2701 kaitseväeteenistuse veebi kaudu elektrooniliselt kätte 17.04.2024 kell 18.19 (KRA 02.07.2024 esitatud seisukoha lisa 19). Seega on kaebajale vaidlustatud otsus kätte 4(6)
3-24-1887 toimetatud 17.04.2024, mitte 15.05.2024, nagu kaebaja välja toob. Seda kinnitab ka asjaolu, et vaide esitaja on vaide esitanud 08.05.2024 (st kui vaide esitaja / X ei oleks olnud teadlik 17.04.2024 otsusest enne 15.05.2024, siis ta ei oleks saanud 08.05.2024 KRA-le vaiet esitada). Kaebaja 03.07.2024 esitatud dokumentidest nähtub, et KRA on kaebajale saatnud 24.04.2024 teate nr 11-15/2024/1572 ajateenistuskoha ja ilmumisaja kohta ning see teade on kaebaja e-postile saadetud 15.05.2024. Seega kaebaja 03.07.2024 esitatud dokumendid ei tekita kohtus kahtlust, et kaebaja sai vaidlustatud KRA 17.04.2024 otsuse kätte samal päeval. Kaebus oleks seejuures esitatud hilinemisega ka juhul, kui lugeda KRA 17.04.2024 otsus kaebajale kättetoimetatuks 15.05.2024. Eeltoodust tulenevalt on kaebaja 25.06.2024 kaebus esitatud kohtule kaebetähtaega rikkudes.
11.HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kaebaja on palunud kaebetähtaja ennistamist, selgitades, et ta kasutas tähtaegselt õigust esitada haldusorganile vaie. Kohtu hinnangul ei saa kaebaja põhjendust pidada mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja ennistamisel. Käesoleval juhul on KRA andnud vaide esitajale kahel korral 10päevase tähtaja nõuetekohase volikirja esitamiseks ning hoiatanud vaide esitajat, et puuduse kõrvaldamata jätmisel võib amet vaide tagastada HMS § 79 lg 1 p 2 alusel, ent sellele vaatamata ei esitanud vaide esitaja nõuetekohast volikirja. Samuti saanuks X allkirjastada vaide ise. Sealjuures kohtule on AG esitanud volikirja kuupäevaga 21.06.2024, millest tuleneb selgesõnaliselt volitus Xi esindamiseks mh Tallinna Halduskohtus. Seega pidi vaide esitaja mõistma, kuidas kõrvaldada KRA välja toodud puudus ning mis on selle puuduse kõrvaldamata jätmise tagajärg. Eelnevast tulenevalt jätab kohus kaebaja kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata ning lõpetab HKMS § 124 lg 2 ja § 152 lg 1 p 2 alusel asja menetluse.
12.Kohus selgitab kaebajale, et menetluse lõpetamise korral puudub kaebajal õigus pöörduda sama nõudega samal alusel esitatud kaebusega uuesti kohtu poole (HKMS § 155 lg 6, § 43 lg 1 p 2).
13.HKMS § 108 lg 4 järgi kannab kaebaja menetluskulud menetluse lõpetamise korral. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud ning see ei oleks ka kehtiva kohtupraktika järgi põhjendatud, kuna praegune vaidlus ei väljunud vastustaja igapäevase põhitegevuse raamidest. Seetõttu jätab kohus menetlusosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 109 lg 1).
14.HKMS § 104 lg 5 p 4 järgi tagastatakse riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel. Kuna kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel, siis tagastab kohus kaebajale kaebuselt tasutud riigilõivu 20 eurot. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
15.Arvestades, et menetluse lõpetamine on vaidlustatav, tuleb kohtul vaatamata menetluse lõpetamisele lahendada esialgse õiguskaitse taotlus.
16.Kaebaja on esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasunud riigilõivuseaduse § 60 lg-s 6 ettenähtud riigilõivu (20 eurot).
17.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui 5(6)
3-24-1887 vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kui seadus annab isikule õiguse esitada halduskohtule kaebus muul alusel kui enda õiguste kaitseks, võib esialgset õiguskaitset kohaldada, kui vastasel juhul võib kaebuse eesmärgi saavutamine kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel tuleb kohtul seega hinnata taotluse lubatavust (HKMS § 249 lg 1) ning taotluse lubatavuse korral selle põhjendatust (HKMS § 249 lg 3). Taotluse lubatavuse eelduseks on esialgse õiguskaitse vajadus.
18.Kohus leiab, et kaebaja esialgse õiguskaitse vajadust ei saa välistada. Samas ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine praegusel juhul põhjendatud, sest kaebusel puudub perspektiivikus. Kaebaja on vaidlustanud 17.04.2024 otsuse seonduvalt enda tervislikule seisundile antud hinnanguga. Samas on hinnang kaebaja tervislikule seisundile antud KRA 28.04.2023 otsusega nr 13-4/2023/1081 ning tulenevalt Xi 04.01.2024 teatest tema terviseseisundi muutumise kohta on KRA teavitanud kaebajat 12.01.2024 kirjaga, et terviseseisundi hinnang muutmisele ei kuulu. Kaebaja oleks seega pidanud vaidlustama 28.04.2023 ja 12.01.2024 otsustusi, kui pidas enda terviseseisundit ajateenistusse asumist takistavaks asjaoluks. Kaebaja on küll ka esitanud 15.01.2024 KRA-le vastuväite 12.01.2024 kirjale, kuid KRA on kohtule selgitanud, et käsitles kaebaja 15.01.2024 pöördumist ajateenistusse mitteilmumise põhjendusena. Toimikust ei nähtu, et kaebaja oleks sisustanud enda pöördumist teisiti (nt nõudnud tänaseks selle lahendamist vaidena). Kohus lisab siinkohal täiendavalt, et kuigi KRA arst leidis 12.01.2024 sissekandes, et kaebaja terviseandmetes ei ole selliseid uusi asjaolusid, mis viitaksid sellele, et kaebaja terviseseisund ei vasta või ajutiselt ei vasta nõuetele, ei tähenda see, et kaebaja ei võiks uuesti KRA-d teavitada oma terviseseisundi muutumisest, kui pärast viidatud kuupäeva on kaebaja terviseandmeid uuendatud / täiendatud ning need võivad mõjutada kaebaja vastavust kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele. Kaebaja terviseseisundi uuesti hindamiseks tuleb kaebajal esmalt esitada KRA-le taotlus koos uuemate terviseseisundi muutumist kajastavate dokumentidega (KVTS § 40 lg 1 p 6).
19.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Kruusvee kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.