T. M kohustamiskaebus Haljala valla vastu kohustamiseks ATS § 101 lg 2 ja lg 6 alusel välja maksma palk teenistussuhte lõpetamise etteteatamistähtaja nõude mittejärgimise tõttu summas 1004.35 (üks tuhat neli eurot ja 35 senti).
3.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
Asjaolud ja menetluse käik
1.Haljala vallavanema 27.06.2023 käskkirjaga nr 13-1/23/29 nimetati T. M Haljala Vallavalitsuse juristi ametikohale. Käskkirja nr 13-1/23/29 punkti 4 kohaselt kohaldati Taavi Möldrile ametisse nimetamisel neljakuulist katseaega.
2.15.08.2023 viidi T. M Haljala Vallavalitsuse vallasekretär Kristi Tomingase ja Haljala Vallavalitsuse kommunikatsioonijuht Kent Kerner poolt läbi katseajavestlus, mille kohta koostati katseajavestluse kokkuvõte ning esitati see arvamuse avaldamiseks T. M. T. M vastuväiteid katseajavestluse kokkuvõttele puudusid.
3.16.08.2023 teavitas T. M kahe e-kirjaga Haljala Vallavalitsust, et soovib teenistussuhte lõpetada esimesel võimalusel ning palub lugeda viimseks tööpäevaks Haljala Vallavalitsuses 15.08.2023.
3-23-2112
4.16.08.2023 edastas Haljala Vallavalitsus T. M kirja nr 13-5/23/216-2, milles teavitati teda teenistussuhte lõpetamisest ning kirjas toodud kaalutluste alusel nõustus Haljala Vallavalitsus poolte kokkuleppel teenistussuhet lõpetama esimesel võimalusel.
5.Haljala vallavanema 16.08.2023 käskkirjaga nr 13-1/23/36 vabastati T. M Haljala Vallavalitsuse juristi ametikohalt katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu. Käskkirja punkti 2 kohaselt maksti T. M 16.08.2023 välja töötasu ajavahemiku 01.-15.08.2023 eest ning aegumata puhkuse hüvitis 5 kalendripäeva eest.
6.17.08.2023 edastas T. M Haljala Vallavalitsusele e-kirja, milles juhib tähelepanu asjaolule, et tema hinnangul tuleb talle maksta palka etteteatamistähtajast puudu jäänud päevade eest. Haljala Vallavalitsuse poolt vastati T. M 17.08.2023 e-kirjale 23.08.2023, kus toodi välja Haljala Vallavalitsuse põhjendused hüvitise mittemaksmise kohta.
7.Kaebaja T. M esitas 25.9.2023 Tartu Halduskohtule kohustamiskaebuse Haljala valla vastu (ATS § 101 lg 2 ja lg 6 alusel välja maksma palk teenistussuhte lõpetamise etteteatamistähtaja nõude mittejärgimise tõttu summas 1004.35 (üks tuhat neli eurot ja 35 senti).
8.Haljala vald vastas kohtunõudele 11.10.2023.
9.Tartu Halduskohtu 8.3.2024 resolutsioonmäärusega määrati: Kohustamiskaebus ei ole tähtaegne (HKMS § 46 lg 2), seega jääb see käiguta (HKMS § 120 lg 3). Kaebajal tuleb 5 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest esitada kohtule möödalastud kaebetähtaja ennistamise taotlus (HKMS § 71). Puuduse kõrvaldamata jätmise korral tagastab kohus kaebuse (HKMS § 121 lg 1 p 2).
10.Kaebaja esitas 12.3.2024 kohtule selgituse ja taotluse kaebetähtaja ennistamiseks. Kohtu seisukoht
11.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse. HKMS § 152 lg-st 3 tulenevalt võib kohus kaebetähtaja järgimist kontrollida ja ennistamise taotluse lahendada ka enne kaebuse menetlusse võtmist.
12.Haljala vallavanema 16.08.2023 käskkirjaga nr 13-1/23/36 vabastati T. M Haljala Vallavalitsuse juristi ametikohalt katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu. Käskkirja punkti 2 kohaselt maksti T. M 16.08.2023 välja töötasu ajavahemiku 01.-15.08.2023 eest ning aegumata puhkuse hüvitis 5 kalendripäeva eest.
13.Halduskohus peab vajalikuks märkida, et ametiasutuse juht on kohustatud tagama asutuse tõhusa toimimise avaliku võimu teostamisel, mille üheks teguriks on tulemuslikult töötavad ning asjatundlikud ametnikud. Seetõttu on põhjendatud ametisse nimetamise õigust omava isiku poolt diskretsiooni teostamine ametniku ametikohale sobivuse väljaselgitamisel. Ametniku katseaega käsitleva regulatsiooni olemasolu Avaliku teenistuse seaduses väljendab seadusandja tahet vältida ametikohtade täitmist selleks mittesobivate isikutega...Ametnik, kelle suhtes on teenistusse nimetamisel kohaldatud katseaega, peab arvestama, et tema teenistussuhe on seadusega vähem
3-23-2112 kaitstud võrreldes määramata ajaks ametisse nimetatud isikute teenistussuhtega. (Vt Riigikohtu halduskolleegiumi lahendit haldusasjas nr.3-3-1-27-01).
14.Haljala vallavanema 16.08.2023 käskkirjaga nr 13-1/23/36 vabastati T. M Haljala Vallavalitsuse juristi ametikohalt katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu, sama käskkirja punktis 4 selgitati kaebajale, et käskkirja on võimalik vaidlustada esitades vaide Haljala Vallavalitsusele või kaebuse Tartu Halduskohtule (Kooli tn 2a, Jõhvi) 30 päeva jooksul arvates käskkirja teatavakstegemisest. Seega tuli kaebus halduskohtule esitada hiljemalt 16.9.2023. Kaebaja T. M esitas alles 25.9.2023 Tartu Halduskohtule kohustamiskaebuse Haljala valla vastu.
15.Kaebaja T. M esitas aga 30.08.2023 töövaidluskomisjonile töövaidlusavalduse Haljala Vallavalitsuse (edaspidi vastaspool) vastu. Samal päeval keelduti T. M i töövaidlusavalduse menetlusse võtmisest TvLS § 27 lg 2 p 1 alusel.
16.HKMS § 46 lg 2 alusel võib kohustamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti andmisest või toimingu tegemisest keeldumise teatavakstegemisest arvates.
17.Kaebaja arvas vastuses kohtule, et HKMS § 46 lg 2 kohaselt kulgeb momendil kaheaastane kaebuse esitamise tähtaeg ja ei saa tekkida küsimust kaebetähtaja möödalaskmisest. Kaebetähtaja ennistamise taotluses tõi kaebaja välja, et ta pole kaebetähtaega ületanud, kuna ta pöördus antud asjas 30.08.2023 töövaidluskomisjoni poole töövaidlusavaldusega. Komisjon ei võtnud (30.08.2023) avaldust menetlusse, kuna töine suhe Haljala vallavalitsusega polnud töölepinguline. Sellesama avalduse adresseeris kaebaja ilma sisu- ja vormimuudatusteta halduskohtule ning see on käesoleva kohtuasja nr 3-23-2112 aluseks.Kui kohus siiski leiab, et tähtaegu on mööda lastud, siis palun käesolevat selgitust võtta kui möödalastud kaebetähtaja ennistamise taotlust.
18.HKMS § 71 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. HKMS § 71 lg-s 1 nimetatud mõjuv põhjus on määratlemata õigusmõiste, kuid selle sisustamiseks on kohaldatav analoogia korras muu hulgas ka HKMS § 150 lg-s 1 mainitu. Nimelt HKMS § 150 lg 1 kohaselt on mõjuv põhjus kohtule vastamata jätmiseks või kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks eelkõige liikluskatkestus, menetlusosalise ootamatu haigestumine või lähedase surm või ootamatu raske haigus, mille tõttu menetlusosaline ei saanud kohtule vastata või kohtusse ilmuda ega volitada selleks esindajat.
19.Kohus ei pea kaebaja poolt nimetatud põhjust mõjuvaks (vt käesoleva määruse p.17). Riigikohus on oma määruses haldusasjas nr 3-3-1-57-02 selgitanud, et küllaldane põhjus tähtaja ennistamiseks võib teatud tingimustel olla ka õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes. Tähtaja ületamine ei saa siiski olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, s.h tähtajad. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul.
3-23-2112
20.Konkreetselt on vaidlustatud käskkirja punktis 4 selgitatud kaebajale, et käskkirja on võimalik vaidlustada esitades vaide Haljala Vallavalitsusele või kaebuse Tartu Halduskohtule (Kooli tn 2a, Jõhvi) 30 päeva jooksul arvates käskkirja teatavakstegemisest. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Mõjuva põhjusena HKMS § 71 lg 1 tähenduses võib olla käsitatav kogenematusest tingitud eksimus, mille tõttu isik ei saanud aru näiteks kaebuse esitamise vajadusest või kaebetähtaja arvestamisest (Riigikohtu halduskolleegiumi 16. jaanuari 2009. a määrus asjas nr 3-3-1-75-08, p-d 16-17; 21. juuni 2013. a määrus asjas nr 3-3-1-30-13, p 12; 11. mai 2016. a määrus asjas nr 3-3-118-16, p 13). Kohtu hinnangul ei saa kaebetähtaja ületamist lugeda selles asjas õigustatuks. Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui isik ei ole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (Tartu Ringkonnakohtu 1. septembri 2020. a määrus haldusasjas nr 3-20-1235, p 9; Riigikohtu halduskolleegiumi 1. oktoobri 2002. a määrus asjas nr 3-3-1-57-02, p 19). Käesolevast asjast ei nähtu, et esineksid objektiivsed takistused, mis õigustaksid tähtaja ennistamist. Halduskohus leiab, et antud juhul ei saa tähtaja ennistamise aluseks olla ka kaebaja õiguslik kogenematus, kuna Haljala vallavanema 27.06.2023 käskkirjaga nr 13-1/23/29 nimetati T. M Haljala Vallavalitsuse juristi ametikohale.
21.Sellest tulenevalt leiab kohus, et kaebaja poolt nimetatud põhjused kaebetähtaja möödalaskmise kohta ei ole mõjuvad HKMS § 71 lg-s 1 sätestatud tähenduses, mistõttu lasi kaebaja kaebetähtaja mööda mõjuva põhjuseta. Kuna kaebetähtaeg on ületatud ilma mõjuva põhjuseta, ei hakka kohus kaaluma vastanduvaid huve ning jätab kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata. .
22.Kirjeldatu alusel ja juhindudes HKMS § 152 lg 1 p 2 ja HKMS § 124 lg 2 kohaselt tuleb menetlus kaebetähtaja ületamise korral lõpetada, kui kaebetähtaeg ei kuulu ennistamisele.
23.Kohus selgitab, et menetluse lõpetamisel on HKMS §-s 43 sätestatud tagajärjed. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.