Korrakaitse

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 29.05.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number: 3-23-1582/12
Asja liik: Haldusasi
Kategooria: Korrakaitse
Menetlusliik: Üldmenetlus
Kuulutamise aeg: 29.05.2024
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 771

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-23-1582

Määruse kuupäev

29. mai 2024

Kohtunik

Maria Lõbus

Kohtuasi

Heino Sarapuu kaebus

RESOLUTSIOON

Tagastada Heino Sarapuu kaebus haldusasjas nr 3-23-1582.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kaebajale kätte.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tartu Halduskohtusse saabus 14. juulil 2023 Heino Sarapuu kaebus, mis kannab pealkirja „Kaebus maakohtu esimehe kohta Võru kohtunik Kukkes vastu“. Kaebaja mainib kaebuses eelkõige tema hagiga OSAÜHINGU HANSEKON ja Ü. Harju vastu seonduvaid asjaolusid, teeb etteheiteid kohtuniku ja kohtu esimehe tegevusele, sh kohtunik K. Kukkese taandamata jätmise kohta, kirjeldab oma tervist, mainib Võru Vallavalitsuse sotsiaaltööspetsialisti külastust, kriminaalasja nr 1-414/99 ja kirjeldab ka muid asjaolusid, mis ei ole kaebuses järjepidevalt sõnastatud ning mida on äärmiselt raske jälgida.

2.Tartu Halduskohus jättis 7. märtsi 2024. a määrusega kaebuse käiguta ning andis kaebajale nõuetele vastava kaebuse esitamiseks, riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotluse esitamiseks ning soovitava menetlusvormi teatamiseks aega 10 päeva määruse kättesaamisest arvates.

Sarnased lahendid

Korrakaitse

5.Tartu Halduskohus leidis 7. märtsi 2024. a määruses, et kaebust ei ole võimalik esitatud kujul menetleda ning kaebajal tuleb kõrvaldada kaebuses esinevad puudused. Kohus andis kaebajale kaebuse puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 10 päeva määruse kättesaamisest arvates. Kaebaja küll esitas kohtule kaebuse täienduse, kuid kohtu hinnangul ei vasta kaebus endiselt HKMS §-de 37‒ 39 nõuetele ning seda ei ole võimalik menetleda. Kaebuse menetlusse võtmiseks peab olema selge vaidluse ese (HKMS § 41 lõiked 1 ja 2). Kaebaja ei ole kohtule esitanud ühtegi HKMS §-s 37 sätestatud nõuet ning kaebusest ei selgu üheselt mõistetavalt, mida täpsemalt kaebaja halduskohtumenetluse tulemusena soovib saavutada ning mis eesmärgil ta praeguse kaebuse on esitanud. Kaebaja kirjeldab nii kaebuses kui ka kaebuse täienduses asjaolusid seonduvalt tema hagiga OSAÜHINGU HANSEKON ja Ü. Harju vastu ning Klima 61 talu maade tagastamisega, Lõunalehe artikliga ja avaldab pahameelt kohtute tegevuse osas. Kohus selgitas kaebajale kaebust käiguta jättes, et halduskohtu pädevuses ei ole kontrollida tsiviilkohtumenetluses tehtud kohtulahendite või tsiviilkohtumenetluse õiguspärasust. Tsiviilasju on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 9 lõike 1 järgi pädevad lahendama maakohtud, ringkonnakohtud ja Riigikohus ning kui kaebaja ei nõustu tsiviilasjas tehtud lahendiga või on tal mingeid muid etteheiteid kohtuniku tegevusele tsiviilasja menetlemisel, siis saab kaebaja tsiviilasjas tehtud lahendi apellatsioon- või määruskaebusega vaidlustada ja omapoolsed etteheited edasikaebemenetluse raames esitada (TsMS § 630 lõige 1, § 660 lõige 1, § 668 lõige 1, § 696 lõige 1). Kohus märgib, et halduskohtul on küll kohustus tagada oma selgitustega, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata tema õigusliku kogenematuse tõttu (HKMS § 2 lõige 5), kuid samas lahendab kohus asja üksnes kaebuses või seaduses sätestatud muus avalduses nõutud ulatuses ning avalduse esitamise otsustab menetlusosaline omal äranägemisel (HKMS § 2 lõige 3). Kohus ei saa kaebaja asemel kaebust ja selle nõudeid sisustada. Kohtule esitatavas kaebuses ei piisa vaid kaebaja jaoks õigusvastaste olukordade kirjeldamisest, vaid selgelt tuleb välja tuua ka kohtule esitatav nõue (HKMS § 38 lõike 1 punkt 5, § 37 lõige 2). See kohtule esitatud kaebusest ja selle täiendusest ei selgu. Kaebaja poolt esitatud selgitused ei ole järjepidevad ning nende pinnalt ei nähtu kohtule, et kaebajal esineks praegusel juhul mingi halduskohtumenetluses kaitstav õiguste riive. Kohus ei pea põhjendatuks kaebuse teistkordselt käiguta jätmist.