lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-24-1343/4

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 13.05.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-24-1343/4
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
13.05.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1379
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-1343

Määruse kuupäev

13. mai 2024

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

Siim Grossbergi kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses väärikust alandavate töövõimalustega

RESOLUTSIOON

1.Tagastada Siim Grossbergi kaebus.
2.Jätta Siim Grossbergi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Siim Grossberg (kaebaja) esitas 28. veebruaril 2024 Tartu Vanglale taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1000 eurot, kuna vangla ei ole suutnud kaebajale pakkuda inimväärseid, tänapäevaseid ning tasuvaid töövõimalusi. Seeläbi on vangla kaebajat alandanud ning kaebaja lahkub töölt omal soovil. Töötasu eest ei ole võimalik kaebajal sisseoste teha, täita enda vabanemisfondi, tasuda võlgasid, toetada enda perekonda, tasuda riigilõivu ja õigusabiteenuse eest. Maksimaalne töötasu Tartu Vanglas on 0,64 eurot tunnis, millest 70% arvestatakse maha nõueteks. Vangla mõjutab kinnipeetavaid pöörduma tagasi kuritegevuse poole. Vanglas rakendatud tööle sundimise kord on õigusvastane ega täida oma eesmärki. Kaebaja leiab, et kinnipeetavate töötamist, tasustamist ning sissetulekust tehtavaid mahaarvamisi reguleerivad õigusnormid on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Kaebaja kahjunõude lahendas justiitsministri 13. juuni 2006. a määruse nr 20 „Viru Vangla moodustamine ja põhimäärus“ § 171 lg 2 p 83 ja § 111 lg 1 p 14 alusel Viru Vangla haldusosakonna juhataja. Viru Vangla jättis 29. aprilli 2024. a otsusega nr 1-13/24/165-2 kaebaja kahjunõude rahuldamata. Kaebaja on määratud 17. juuli 2023. a käskkirjaga nr 6-3/208 osalise koormusega tähtajalisele vangla majandusabitöölise ametikohale ajavahemikuks

3-24-1343 17. juuli 2023 kuni 17. juuli 2024. Tulenevalt seadusest on kinnipeetav kohustatud käima tööl ega saa töölt lahkuda. Kaebajal ei esine töötamisest keeldumise aluseid, mis vabastaks ta töötamise kohustusest. Kinnipeetavale makstav töötasu ei ole õigusvastane. Samuti on mahaarvamised kaebaja isikukontole laekuvatest summadest kindlaks määratud seaduses ning vanglal puudub selles osas kaalumisruum. Vangla ei ole õigusvastaselt käitunud. Samuti ei ole usutav, et pelgalt töötasu suurus ja vabanemisfondi kord mõjuksid kaebaja väärikusele nii intensiivselt, et kaebajale tekiks moraalne kahju.

3.Kaebaja esitas 4. mail 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1000 eurot. Kaebaja põhjendab, et vangla ei ole suutnud talle pakkuda inimväärseid, tänapäevaseid ning tasuvaid töötamisvõimalusi. Kaebaja jääb vanglale esitatud kahjunõudes esitatud põhjenduste juurde, täpsustades, et vanglas on tunnitasu suuruseks 0,74 eurot. Kaebaja taotleb riigilõivu tasumisest vabastamist.
4.Tartu Vangla esitas 9. mail 2024 kohtule vastusena kohtunõudele kohtueelse menetluse materjalid.

KOHTU SEISUKOHT

5.HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohtu hinnangul kuulub kaebus eeltoodud alusel tagastamisele.
6.Kaebaja nõuab Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist summas 1000 eurot seoses väärikust alandavate töövõimalustega. Kohtu hinnangul saab kaebaja õiguse riive intensiivsuse hindamisel analoogia korras lähtuda HKMS § 133 lg-st 1, mis reguleerib lihtmenetluse eeldusi. Sätte kohaselt võib kohus asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Varaliselt hinnatava hüve korral on õiguste riive väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Käesoleval juhul ei ületa varaliselt hinnatava hüve väärtus 1000 eurot ning seega on kaebusega kaitstava õiguse riive väheintensiivne. Samuti tuleb arvestada, et kaebaja on vangla ülalpidamisel, mistõttu ei sõltu tema esmavajaduste täitmine tema vanglas töötamisest ja töötamise eest makstavast töötasust. Kinnipeetava vanglas töötamise eesmärgiks on peamiselt tööharjumuse kujundamine (vt ka käesoleva määruse p 9).
7.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg-st 1 tulenevalt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist mh väärikuse alandamise korral. Avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine on aga Eesti Vabariigis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lg 1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral. Mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas, kui rikkumise raskus seda õigustab (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 27. juuni 2017. a otsus asjas nr 3-3-1-9-17, p 13 ning seal viidatud kohtupraktika). Kohtu hinnangul ei ole kahju hüvitamise eeldused täidetud, kuna vangla ei ole õigusvastaselt käitunud.
8.Tartu Vangla määras 17. juuli 2023. a käskkirjaga nr 6-3/208 kaebaja tähtajalisele vangla majandusabitöölise ametikohale ajavahemikuks 17. juuli 2023 kuni 17. juuli 2024. Vangistusseaduse (VangS) § 37 lg-st 1 tulenevalt on kinnipeetav kohustatud töötama, kui sama

3-24-1343 seadus ei sätesta teisiti. Haldusasja materjalidest ei nähtu, et kaebaja puhul esineks VangS § 37 lg-s 2 sätestatud töötamiskohustust välistavaid asjaolusid. Vanglas töötamine aitab isikul säilitada või kujundada harjumust töötada ja iseseisvalt hakkama saada. Lõpptulemusena aitab see suunata isikut õiguskuulekalt käituma. Vähetähtis pole ka see, et saadud töötasust on kinnipeetavatel võimalik teatud ulatuses hüvitada kuriteoga tekitatud kahju ning koguda raha vabanemisfondi, mis annaks vabanemisel rahalisi vahendeid esialgsete kulude katteks ja aitaks maandada uute kuritegude toimepanemise riski (Riigikohtu halduskolleegiumi 15. aprilli 2020. a otsus asjas nr 3-18-360, p 17). VangS § 43 lg-st 2 tulenevalt peab kinnipeetava töötasu olema vähemalt 10 protsenti töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud töötasu alammäärast (Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 2023. a määruse nr 113 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on 2024. a tunnitasu alammäär 4,86 eurot ja kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral 820 eurot). Töö tasustamisel lähtutakse töö eripärast ja töötatud ajast. Kinnipeetava töötasu määrad, arvutamise ja maksmise kord on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 28. novembri 2000. a määrusega nr 382 (määrus nr 382). Määruse nr 382 § 2 lg 2 järgi on täistööajaga ajatööl töötava kinnipeetava töötasu alammäär vangla pakutaval tööl 95,87 eurot kuus. Sellest tulenevalt arvutab vangla välja ajatöö tunnihinde, kasutades kalendaarset tööajafondi. Määruse nr 382 alusel makstav tasu ületab VangS § 43 lg-s 2 sätestatud miinimummäära. Vangla on kaebajale töötasu maksmisel lähtunud eelkirjeldatud õigusnormidest. Ka kaebaja ei vaidle eeltoodule vastu, kuid leiab, et kehtivad õigusnormid ei ole põhiseaduspärased.

9.Kohtule ei ilmne, et töötasu reguleerivad õigusaktid oleksid Eesti Vabariigi põhiseadusega vastuolus ning seda ei ole tuvastatud ka varasemas kohtupraktikas. Kinnipeetava töötasu suurust ning asjaolu, et kinnipeetava tunnitasu on madalam kui vabaduses viibivate isikute minimaalne tunnitasu, ei saa pidada kaebaja inimväärikust alandavaks. Kinnipeetava ja vabaduses viibiva isiku töötamise eesmärgid on erinevad. Vabaduses viibiva isiku töötamise üks peamisi eesmärke on teenida elatist vähemalt sellises ulatuses, et katta enda põhivajadused (eluase, riided, toit jne). Kinnipeetavale tagab mh eluruumi, toidu, riided ja arstiabi vangla. Kinnipeetava vanglas töötamise eesmärgiks on tööharjumuse säilimine ja uute oskuste omandamine, et vanglast vabanedes oleks isik võimeline ise endale tööd leidma. Eeldatavalt on vangla majandustööde abitöölise ülesanded lihtsad ega nõua spetsiifilist väljaõpet ega oskusi (vt nt haldusasjad nr 3-23-2834, 3-22-1433 ja 3-22-1217).
10.VangS § 44 lg 1 järgi kannab vanglateenistus kinnipeetava töötasu ja muud kinnipeetavale laekuvad summad kinnipeetava vanglasisesele isikuarvele. VangS § 44 lg-st 2 tulenevalt jäetakse kinnipeetava isikuarvele kantavatest summadest 50 protsenti rahaliste nõuete täitmiseks, 20 protsenti hoiustatakse vabanemistoetusena ja ülejäänud summad jäetakse kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks vanglasisekorraeeskirjas sätestatud korras. Kui kinnipeetava vastu ei ole rahalisi nõudeid või neid on vähem kui 50 protsendi ulatuses isikuarvele kantavast summast, hoiustatakse ka need summad vastavalt täies ulatuses või ülejäänud osa ulatuses vabanemistoetusena. VangS § 44 lg 3 kohaselt hoiustatakse vabanemistoetust kuni kolmekordse Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutöötasu alammäära täitumiseni. Ka kaebaja isikuarvelt mahaarvamiste tegemisel on Tartu Vangla lähtunud õiguspäraselt vangistusseaduse sätetest. Kaebaja seisukoht regulatsioonide põhiseadusvastasusest ei ole põhjendatud. Kinnipeetavale on tagatud täielik ülalpidamine riigi poolt ja elementaarne inimväärikaks eluks vajalik ka juhul, kui tal üldse sissetulekuid ei ole. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda, et vangla teeks tema isikukontole laekuvatest summadest mahaarvamisi kehtivast õigusest erinevalt vastavalt kaebaja äranägemisele ja soovidele (Tartu Ringkonnakohtu 22. veebruari 2018. a määrus asjas nr 3-16-1611, p 8). Ka õiguskantsler ei ole tuvastanud kinnipeetavate vanglasiseselt isikuarvelt mahaarvamiste

3-24-1343 tegemisel vastuolu Eesti Vabariigi põhiseadusega (vt nt õiguskantsleri 27. märtsi 2015. a seisukoht nr 6-1/140700/1501354 ja seal viidatud varasemad seisukohad). Seega ei ole Siim Grossbergi kaebuse rahuldamine tõenäoline.

11.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Siim Grossbergi kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
12.Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium