Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Einar Vene, Tiina Pappel 02.05.2024, Tartu 3-24-470 X.X.-i kaebus Tartu Vangla vastu Tartu Halduskohtu 05.03.2024. a otsus X.X.-i määruskaebus Kaebaja X.X. Vastustaja Tartu Vangla
2.Tagastada X.X.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu 05.03.2024. a määruse resolutsiooni punkti 1 peale läbivaatamatult.
3.Jätta X.X.-i riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X.X. esitas 18.02.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu. Kaebuse kohaselt kahjustas vangla kaebaja telerit ja pulti. Kaebaja soovis, et rikutud teler asendatakse vangla poes müüdava teleriga „Philips“ ning vangla vabandaks tema ees. Kui vangla ei ole nõus eelmainitut tegema, siis palus kaebaja asendada rikutud teler „E-StAR“ LED TV 24 D5T2 analoogilisega ja hüvitada moraalne kahju.
2.Tartu Halduskohus tagastas 05.03.2024. a määruse resolutsiooni p 1 kohaselt kaebaja kaebuse osas, milles kaebaja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist ja Tartu Vangla kohustamist vabandada kaebaja ees.
3.04.04.2024 saabus Tartu Ringkonnakohtusse X.X.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu 05.03.2024. a määruse resolutsiooni p-i 1 peale. Kaebaja väitel ei saa ta aru, mida selles punktis silmas peetakse. Kaebaja palus läbi viia kohtuistung või määrata talle riigi õigusabi.
4.Tartu Ringkonnakohus kohustas 04.04.2024. a kohtunõudega Tartu Vanglat teatama, mis kuupäeval X.X. määruskaebuse vanglale üle andis.
5.Tartu Vangla esitas 05.04.2024. a vastuse lisana kirjavahetuskaardi väljavõtte, millest nähtuvalt esitas X.X. vanglale kirja ringkonnakohtule 03.04.2024.
6.Tartu Ringkonnakohus jättis 08.04.2024. a määrusega kaebaja määruskaebuse käiguta ning andis kaebajale tähtaja määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise põhistatud taotluse esitamiseks.
7.X.X. märkis 15.04.2024. a vastuses, et ta saatis kaebuse ühe päeva võrra tähtajast varem. Ta koostas kaebuse 02.04.2024 õhtul, kuid seda ei tahetud vastu võtta ja ei võetudki, kuna kirju korjatakse kas enne õhtusööki (kuni kl 17) või kohe vahetult pärast seda. Hiljem kirju vastu ei võta (nt pärast kl 19-24). Kaebus oli valmis 02.04.2024, kuid ta ei saanud temast mitteolenevatel põhjustel seda kohtule saata. Kaebaja võis eksida kaebusel kuupäevaga, pannes 3. kuupäeva, või muu, kuid see on lihtsalt viga. Kaebaja väitel lõpeb kaebuse esitamise tähtaeg 3. aprillil, mitte 2. aprillil. Kaebaja märkis, et kui ta eksis tähtajaga ühe päeva võrra, siis olles rõhutud, allasurutud stressi- ja depressiooniseisundis ning juriidilisi teadmisi omamata, ei saa seda talle süüks panna, sest ta elab faktiliselt pikka aega surma oodates ja viibib sundvangistuses. Kui kohus arvab, et ta on tähtaja mööda lasknud, siis palus kaebaja ennistada kaebuse esitamise tähtaeg. Kaebaja palus määrata talle riigi õigusabi, et ta oleks kohtus vajalikul moel esindatud ja kaitstud, olles juriidiliste teadmisteta inimene.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus võtab esmalt seisukoha kaebaja määruskaebuse osas (I) ja seejärel kaebaja riigi õigusabi taotluse osas (II). I
9.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 204 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates. Kohtute infosüsteemi (KIS) andmetest nähtuvalt sai kaebaja Tartu Halduskohtu 05.03.2024. a määruse ja selle tõlke kätte 18.03.2024. Halduskohtu 05.03.2024. a määruse edasikaebamise korras on märgitud, et määruse resolutsiooni p-i 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruskaebuse esitamise viimane päev oli 02.04.2024. HKMS § 68 lg 4 kohaselt vanglas või muus kinnises asutuses viibiva isiku avaldus loetakse õigel ajal esitatuks, kui see on tähtpäeval üle antud asjakohasele asutusele. Kuigi kaebaja määruskaebuse lõpus on kuupäevana märgitud 01.04.2024, nähtub Tartu Vangla poolt ringkonnakohtule esitatud kirjavahetusekaardi väljavõttest, et kaebaja esitas vanglale kirja ringkonnakohtule 03.04.2024. Järelikult on määruskaebus esitatud 1-päevase hilinemisega.
10.HKMS § 207 lg 1 lause 3 kohaselt määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. HKMS § 181 lg 3 kohaselt kui apellatsioonkaebus esitatakse pärast apellatsioonitähtaja möödumist, otsustab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse tähtaja ennistamise HKMS §-s 71 sätestatut arvestades. HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Sama paragrahvi lõike 3 esimese lause kohaselt tuleb tähtaja ennistamise avalduses märkida tähtaja ennistamise aluseks olevad asjaolud ja nende põhistus. Seega peab HKMS §
71 lg 1 järgi olema kaebetähtaja ennistamiseks mõjuv põhjus. Näitlik loetelu võimalikest mõjuvatest põhjustest on esitatud HKMS §-s 150. Mõjuv põhjus eeldab, et tähtaja möödalaskmiseks oli olemas objektiivne põhjus ning selliseks põhjuseks on tavapäraselt sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa (RKTKm 24.01.2007, 3-2-1-148-06, p 12). Kaebetähtaja ennistamise aluseks võivad olla nii objektiivset kui ka subjektiivset laadi asjaolud, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Subjektiivse asjaoluna on kohtupraktikas peetud mõjuvaks põhjuseks õiguslikes küsimustes kogenematu isiku eksimust protsessitoimingutes, kuid on rõhutatud, et ka sel juhul ei saa tähtaja ületamine olla vabandatav, kui kaebaja ei ole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, s.h tähtajad (RKHKm 16.01.2009, 3-3-1-75-08, p 17).
11.Kaebaja märkis 15.04.2024. a vastuses õigesti, et kuna ta sai vaidlustatud halduskohtu määruse kätte 18.03.2024, siis algas määruskaebuse esitamise tähtaja kulgemine 19.03.2024. Siiski eksib kaebaja selles, et määruskaebuse esitamise tähtaeg lõppes 03.04.2024. Määruskaebuse esitamiseks ettenähtud 15-päevane tähtaeg lõppes 02.04.2024. Ringkonnakohtu vastavasisuline selgitus 08.04.2024. a määruses ei ole ekslik.
12.Kaebaja põhjendas 15.04.2024. a vastuses, miks ei saa talle süüks panna ühe päeva võrra tähtajaga eksimist, asjaoludega, et ta elab pikka aega surma oodates ja viibib sundvangistuses. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole eelmärgitu selliseks põhjuseks, mis oleks saanud takistada kaebajal määruskaebust ringkonnakohtule tähtaegselt esitamast. Vaidlustatud halduskohtu määruses on edasikaebamise kord selgelt ja üheselt mõistetavalt välja toodud. Ühtlasi nähtub KIS-i andmetest, et kaebaja on esitanud ka varasemalt kaebusi erinevatele kohtutele (nt haldusasjad nr 3-22-1855, 3-22-1066, 3-23-2282, 3-23-1379, 3-24-1799). Seejuures tõusetus ka haldusasjas nr 3-23-1799 kaebuse tähtaegsuse küsimus. Ringkonnakohtu hinnangul saab eeltoodut arvestades järeldada kaebaja teadlikkust kaebetähtaegadest. Seega ei saa kaebajat pidada halduskohtumenetluses kogenematuks isikuks, vaid saab eeldada, et tal on piisavalt teada halduskohtu määruse vaidlustamise kord ja tähtaeg.
13.Kaebaja 15.04.2024. a vastusest nähtuvalt koostas ta määruskaebuse teisipäeva, 02.04.2024 õhtul. Määruskaebusel on kaebaja märkinud kuupäevana 01.04.2024. Kaebaja enda märgitud kuupäev ei ole määrav, vaid määrav on kuupäev, millal on kiri vanglale üle antud (HKMS § 68 lg 4). Kaebaja määruskaebuse puhul on selleks kuupäevaks 03.04.2024. Mõjuv põhjus HKMS § 71 lg 1 mõttes eeldab, et takistus ei olnud kaebajale ettenähtav. Kaebetähtajad on perioodid, mille jooksul isik peab otsustama kaebuse esitamise ning vajaduse korral ka seda lähtuvalt talle teadaolevatest oludest ette planeerima. Kaebaja väidetest nähtuvalt oli talle teada, mis kellani vanglas kinnipeetavalt kirju kohtutele vastu võetakse, mistõttu pidi ta sellega määruskaebuse esitamisel arvestama. Analoogiliselt ei kuuluks ennistamisele vabaduses viibiva isiku kaebuse esitamise tähtaeg olukorras, kus tal oli ette teada, et tal ei ole kaebetähtaja viimasel päeval ligipääsu internetile või transpordivõimalust postiasutusse. Kaebaja väidetust ei ilmne, et määruskaebuse esitamise tähtaja kestel oleksid esinenud asjaolud, mis takistanuks tal määruskaebuse õigeaegset esitamist.
14.Kuna kaebaja andis kirja vanglale üle 03.04.2024 ning puuduvad mõjuvad põhjused, mis tooksid kaasa määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise, siis jätab ringkonnakohus kaebaja taotluse määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata.
15.Kuna ringkonnakohus ei ennista määruskaebuse esitamise tähtaega, siis tagastab ringkonnakohus määruskaebuse läbivaatamatult HKMS § 204 lg 1, § 207 lg 1 ning § 187 lg 2
ja lg 3 p 2 alusel. Ringkonnakohus selgitab, et määruskaebuse tagastamisel loetakse, et määruskaebust ei ole esitatud.
16.Kaebaja palus määruskaebuses läbi viia kohtuistung. Ringkonnakohus tõlgendab seda taotlusena kohtuistungi korraldamiseks määruskaebuse läbivaatamisel. HKMS § 210 lg 4 lause 1 näeb ette, et määruskaebus lahendatakse kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Kuna ringkonnakohus tagastab kaebaja määruskaebuse, siis jätab ringkonnakohus taotluse kohtuistungi korraldamiseks tähelepanuta. II
17.Kaebaja taotluse puhul määrata talle riigi õigusabi on tegemist riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p-s 5 nimetatud riigi õigusabi liigiga, s.o isiku esindamine halduskohtumenetluses. Kuigi kaebaja on riigi õigusabi taotlemist märkinud nii määruskaebuses kui ka 15.04.2024. a vastuses, käsitleb ringkonnakohus esitatut ühe taotlusena.
18.Ringkonnakohus selgitab, et riigi õigusabi andmise eesmärk on tagada kvaliteetse õigusabi saamine kõikidele isikutele, kellel selle järgi vajadus on, ning põhimõtted õigusabi vajaduse määramiseks on sätestatud seaduses. HKMS § 110 lg-st 2 tulenevalt tuleb riigi õigusabi andmise otsustamisel lähtuda RÕS-st ning HKMS 12. peatükis sätestatust üksnes niivõrd, kuivõrd RÕS-is ei ole sätestatud teisiti. Riigil on kohustus abi vajavale isikule tasuta õigusabi anda üksnes RÕS-is ettenähtud tingimuste esinemise korral. RÕS § 7 lg-s 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.
19.Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 1 nimetatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja korduvalt esitanud kaebusi erinevatele kohtutele ja erinevates kohtuastmetes. Eelnevates kohtumenetlustes osalemistega ja edasikaebeõiguse kasutamisega on ringkonnakohtu hinnangul tõendatud, et kaebaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma. Ka käesolevas haldusasjas esitas kaebaja kaebuse halduskohtule, ka määruskaebuse ja täiendava vastuse ringkonnakohtule, olles koostanud eelnimetatud dokumendid ise. Kaebajale riigi õigusabi mitteandmist toetab ka asjaolu, et halduskohtumenetluses kehtib uurimisprintsiip, mille kohaselt on kohtul kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Samuti selgitab haldusasja lahendav kohus uurimispõhimõttest tulenevalt enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ja võimaliku kohtupraktika. Seega halduskohtumenetluses ei ole esmatähtis, et kaebaja peab omama juriidilist haridust või kasutama oma õiguste kaitseks õigusalaste teadmistega isiku abi. Kõike eeltoodut arvestades ei pea ringkonnakohus vajalikuks määrata kaebajale riigi õigusabi korras esindajat. Seega jätab ringkonnakohus kaebaja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.