lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-24-1213/2

Muud

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 24.04.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-24-1213/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
24.04.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
845
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-1213

Määruse kuupäev

24.04.2024

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

Maivo Kärdi (Kärt) taotlus riigi õigusabi saamiseks Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks seoses haldusasjaga nr 3-24-869

Menetlusosalised

Taotleja – Maivo Kärt

RESOLUTSIOON

Jätta Maivo Kärdi riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule

päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8, halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 204 lg 1).

Muud selgitused

Määrus toimetatakse taotlejale kätte.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1.Maivo Kärt esitas 23.04.2024 Tartu Halduskohtule riigi õigusabi taotluse. Taotleja soovib saada seoses haldusasjaga nr 3-24-869 riigi õigusabi korras esindajat, kelle vahendusel saaks ta esitada kaebuse Euroopa Inimõiguste Kohtule (EIK) hüvitamise nõudes, kuna riigisisesed kohtud on tema põhiõigusi ja vabadusi rikkunud, õigustades teineteise õigusvastast tegevust.
2.Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et kui isik taotleb riigi õigusabi selleks, et pöörduda haldusasjast võrsunud vaidluse lahendamiseks EIK-i, kuulub taotluse lahendamine halduskohtu pädevusse (Riigikohtu erikogu 28.02.2022. a määrus nr 3-21-3011/9, p 4). Seega vaatab halduskohus M. Kärdi riigi õigusabi taotluse sisuliselt läbi.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.RÕS § 37 lg 1 sätestab, et Eesti kodanik või Eestis elamisloa alusel viibiv isik, kes vastab sama seaduse § 6 lg 1 nõuetele, võib samas seaduses ettenähtud korras saada riigi õigusabi kaebusega EIK-i pöördumiseks kuni võimaluse tekkimiseni taotleda õigusabi EIK-ilt, kui tema kaebuse aluseks oleva inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) või selle juurde kuuluvate ja Eesti suhtes siduvate lisaprotokollide väidetava rikkumise on toime pannud Eesti riik. RÕS § 37 lg 3 järgi keeldub kohus riigi õigusabi andmisest, kui ta leiab, et esitatav kaebus ei oleks EIÕK art 35 kohaselt vastuvõetav. EIÕK art 35 sätestab EIK-i esitatud kaebuse vastuvõetavuse kriteeriumid. EIÕK art 35 lg 1 kohaselt võib EIK asja arutada ainult pärast kõigi riigisiseste õiguskaitsevahendite ammendamist, kooskõlas rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normidega ning nelja kuu jooksul lõpliku otsuse tegemisest arvates. EIÕK art 35 lg 3 järgi tunnistab kohus vastuvõetamatuks art 34 alusel esitatud kaebuse, kui: a) kaebus ei ole kooskõlas konventsiooni või selle protokollidega, on selgelt põhjendamatu või sellega kuritarvitatakse kaebeõigust või b) kaebuse esitaja ei ole kandnud märkimisväärset

3-24-1213 kahju, v.a juhul, kui konventsioonis ja selle protokollides määratletud inimõiguste austamine nõuab kaebuse sisulist läbivaatamist.

4.Taotleja soovib riigi õigusabi, et pöörduda EIK-i seoses haldusasjaga nr 3-24-869. Kohtute infosüsteemist nähtub, et taotleja esitas eelnimetatud haldusasjas 21.03.2024 Tartu Halduskohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks, et pöörduda haldusasjaga nr 3-24-375 seotud asjaoludel EIK-i. Taotleja soovis riigi õigusabi EIÕK nõuetele vastava kaebuse koostamiseks. Tartu Halduskohus jättis 21.03.2024. a määrusega M. Kärdi riigi õigusabi taotluse RÕS § 37 lg 3 alusel rahuldamata, kuna tema kaebus ei oleks EIÕK art 35 kohaselt vastuvõetav. Taotleja esitas 09.04.2024 eelnimetatud määruse peale määruskaebuse, mille Tartu Ringkonnakohus 09.04.2024. a määrusega tagastas. Ringkonnakohus selgitas taotlejale, et ringkonnakohtu määrus ei ole edasikaevatav. Vaatamata eeltoodule esitas taotleja samal päeval ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule määruskaebuse. Riigikohtu halduskolleegium tagastas 23.04.2024. a määrusega taotleja määruskaebuse, kuna taotlejal puudub ringkonnakohtu määruse peale edasikaebeõigus.
5.Taotleja on haldusasjas nr 3-24-869 ammendanud kõik riigisisesed õiguskaitsevahendid. Samuti ei ole veel möödunud EIK-i kaebusega pöördumiseks ettenähtud neljakuuline tähtaeg. Eeltoodule vaatamata on kohus seisukohal, et taotlejale riigi õigusabi määramine ei ole põhjendatud.
6.Kohtu hinnangul on taotleja senises tegevuses menetlusõiguste kuritarvitamise tunnused HKMS § 28 lg 2 mõttes, sest sisuliselt esitab taotleja korduvalt samasisulisi riigi õigusabi taotlusi ja endale mittesobiva lahenduse korral omakorda uue riigi õigusabi taotluse EIK-i pöördumise eesmärgil (vt ka haldusasjad nr 3-24-754, 3-24-870, 3-24-871, 3-24-1210, 3-241211). Seetõttu viitab taotleja tegevus kaebeõiguse kuritarvitamisele EIÕK art 35 lg 3 mõttes. Samuti ei nähtu kohtule, et Eesti riik oleks haldusasja nr 3-24-869 menetlemisel pannud taotleja suhtes toime EIÕK või selle juurde kuuluvate ja Eesti suhtes siduvate lisaprotokollide võimaliku rikkumise. Taotleja ise on üksnes üldsõnaliselt märkinud, et kohtud on rikkunud oluliselt tema põhiõigusi ja vabadusi, kuid ei ole täpsemalt selgitanud, milles vastav rikkumine seisneb. Kohtu hinnangul on haldusasja nr 3-24-869 menetlus läbi viidud nõuetekohaselt. Seega eelnevat arvestades oleks taotleja EIK-ile esitatav kaebus selgelt põhjendamatu vastavalt EIÕK art 35 lg 3 p-le a.
7.Lisaks peab kohus vajalikuks välja tuua, et taotlejale on juba ka haldusasjas nr 3-24-869 kohtu poolt selgitatud, et kaebusega EIK-i pöördumine ei eelda esindaja olemasolu. Seda selgitas kohus taotlejale ka haldusasjas nr 3-24-444 ning lisaks täpsustas kohus, et isik ei pea omama EIK-ile kaebuse esitamiseks õigusalaseid teadmisi. Paljud kaebajad on saanud EIK-ile kaebuse esitamisega hakkama ilma advokaadi abita. Taotlejal tuleb EIK-ile esitatavas kaebuses eelkõige välja tuua faktilised asjaolud, millele ta oma kaebuses tugineb. EIK-i võib kaebuse esitada ka eesti keeles, sest Eesti on EIÕK ratifitseerinud riik. Samas märgib kohus, et EIK-ile kaebuse esitamiseks ei piisa üksnes sellest, et avaldaja hinnangul on siseriiklik kohtumenetlus tema suhtes olnud ebaõiglane või arvesse ei ole võetud tema esitatud taotlusi ja tõendeid. Asjaolu, et avaldajat ei rahulda siseriiklike kohtute lahendid, ei tähenda automaatselt avaldaja õiguste rikkumist. EIK ei ole täiendavaks edasikaebevõimaluseks Eesti Vabariigi kohtute lahendite peale (vt nt Tartu Maakohtu 15.01.2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-18896, p-d 11– 12).
8.Eeltoodule tuginedes jätab kohus M. Kärdi riigi õigusabi taotluse RÕS § 37 lg 3 alusel rahuldamata, kuna asja materjalidest nähtuvalt ei oleks tema EIK-i esitatav kaebus EIÕK art 35 kohaselt vastuvõetav. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja