lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-24-1479/2

Muud

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 27.05.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-24-1479/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
27.05.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
813
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
RÕS § 37 lg 1, 3Riigi õigusabi osutamine nõukogu määruse (EÜ) nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülapidamiskohustuste küsimustes aluselHKMS § 28 lg 2Menetlusosalise kohustused

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-1479

Määruse kuupäev

27.05.2024

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

Maivo Kärdi (Kärt) taotlus riigi õigusabi saamiseks Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks seoses haldusasjaga nr 3-24-514

Menetlusosalised

Taotleja – Maivo Kärt

RESOLUTSIOON

Jätta Maivo Kärdi riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule

päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8, halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 204 lg 1).

Muud selgitused

Määrus toimetatakse taotlejale kätte.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1.Maivo Kärt esitas 17.05.2024 Tartu Halduskohtule riigi õigusabi taotluse. Taotleja soovib saada seoses haldusasjaga nr 3-24-514 riigi õigusabi korras esindajat, kelle vahendusel saaks ta esitada kaebuse Euroopa Inimõiguste Kohtule (EIK) hüvitamise nõudes seoses tema väidetavate põhiõiguste ja vabaduste rikkumisega riigisiseste kohtute poolt.
2.Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et kui isik taotleb riigi õigusabi selleks, et pöörduda haldusasjast võrsunud vaidluse lahendamiseks EIK-i, kuulub taotluse lahendamine halduskohtu pädevusse (Riigikohtu erikogu 28.02.2022. a määrus nr 3-21-3011/9, p 4). Seega vaatab halduskohus M. Kärdi riigi õigusabi taotluse sisuliselt läbi.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.RÕS § 37 lg 1 sätestab, et Eesti kodanik või Eestis elamisloa alusel viibiv isik, kes vastab sama seaduse § 6 lg 1 nõuetele, võib samas seaduses ettenähtud korras saada riigi õigusabi kaebusega EIK-i pöördumiseks kuni võimaluse tekkimiseni taotleda õigusabi EIK-ilt, kui tema kaebuse aluseks oleva inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) või selle juurde kuuluvate ja Eesti suhtes siduvate lisaprotokollide väidetava rikkumise on toime pannud Eesti riik. RÕS § 37 lg 3 järgi keeldub kohus riigi õigusabi andmisest, kui ta leiab, et esitatav kaebus ei oleks EIÕK art 35 kohaselt vastuvõetav. EIÕK art 35 sätestab EIK-i esitatud kaebuse vastuvõetavuse kriteeriumid. EIÕK art 35 lg 1 kohaselt võib EIK asja arutada ainult pärast kõigi riigisiseste õiguskaitsevahendite ammendamist, kooskõlas rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normidega ning nelja kuu jooksul lõpliku otsuse tegemisest arvates. EIÕK art 35 lg 3 järgi tunnistab kohus vastuvõetamatuks art 34 alusel esitatud kaebuse, kui: a) kaebus ei ole kooskõlas konventsiooni või selle protokollidega, on selgelt põhjendamatu või sellega kuritarvitatakse kaebeõigust või b) kaebuse esitaja ei ole kandnud märkimisväärset

3-24-1479 kahju, v.a juhul, kui konventsioonis ja selle protokollides määratletud inimõiguste austamine nõuab kaebuse sisulist läbivaatamist.

4.Taotleja soovib riigi õigusabi, et pöörduda EIK-i seoses haldusasjaga nr 3-24-514. Kohtute infosüsteemist nähtub, et taotleja esitas eelnimetatud haldusasjas 21.02.2024 Tartu Halduskohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks, et pöörduda haldusasjaga nr 3-24-254 seotud asjaoludel EIK-i. Taotleja soovis riigi õigusabi EIÕK nõuetele vastava kaebuse koostamiseks. Tartu Halduskohus jättis 22.02.2024. a määrusega M. Kärdi riigi õigusabi taotluse RÕS § 37 lg 3 alusel rahuldamata, kuna tema kaebus ei oleks EIÕK art 35 kohaselt vastuvõetav. Taotleja esitas 22.02.2024 eelnimetatud määruse peale määruskaebuse, mille Tartu Ringkonnakohus 23.02.2024. a määrusega tagastas. Ringkonnakohus selgitas taotlejale, et ringkonnakohtu määrus ei ole edasikaevatav. Vaatamata eeltoodule esitas taotleja samal päeval ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule määruskaebuse. Riigikohtu halduskolleegium tagastas 14.05.2024. a määrusega taotleja määruskaebuse, kuna taotlejal puudub ringkonnakohtu määruse peale edasikaebeõigus.
5.Taotleja on haldusasjas nr 3-24-514 ammendanud kõik riigisisesed õiguskaitsevahendid. Samuti ei ole veel möödunud EIK-i kaebusega pöördumiseks ettenähtud neljakuuline tähtaeg. Eeltoodule vaatamata on kohus seisukohal, et taotlejale riigi õigusabi määramine ei ole põhjendatud.
6.Kohtu hinnangul on taotleja senises tegevuses menetlusõiguste kuritarvitamise tunnused HKMS § 28 lg 2 mõttes, sest sisuliselt esitab taotleja korduvalt samasisulisi riigi õigusabi taotlusi ja endale mittesobiva lahenduse korral omakorda uue riigi õigusabi taotluse EIK-i pöördumise eesmärgil. Seda on taotleja teinud ka varasemalt (vt ka haldusasjad nr 3-24-754, 324-870, 3-24-871, 3-24-1210, 3-24-1211, 3-24-1213). Taotleja tegevus viitab ilmselgelt kaebeõiguse kuritarvitamisele EIÕK art 35 lg 3 mõttes. Samuti ei nähtu kohtule, et Eesti riik oleks haldusasja nr 3-24-514 menetlemisel pannud taotleja suhtes toime EIÕK või selle juurde kuuluvate ja Eesti suhtes siduvate lisaprotokollide võimaliku rikkumise. Kohtu hinnangul on haldusasja nr 3-24-514 menetlus läbi viidud nõuetekohaselt. Seega eelnevat arvestades oleks taotleja EIK-ile esitatav kaebus selgelt põhjendamatu vastavalt EIÕK art 35 lg 3 p-le a.
7.Kohus märgib täiendavalt, et taotlejale on halduskohtu poolt mitmetes kohtulahendites (nt haldusasjades nr 3-24-444, 3-24-869, 3-24-1213) selgitatud, et kaebusega EIK-i pöördumine ei eelda esindaja olemasolu. Isik ei pea omama EIK-ile kaebuse esitamiseks õigusalaseid teadmisi. Paljud kaebajad on saanud EIK-ile kaebuse esitamisega hakkama ilma advokaadi abita. Taotlejal tuleb EIK-ile esitatavas kaebuses eelkõige välja tuua faktilised asjaolud, millele ta oma kaebuses tugineb. EIK-i võib kaebuse esitada ka eesti keeles, sest Eesti on EIÕK ratifitseerinud riik. Samas märgib kohus, et EIK-ile kaebuse esitamiseks ei piisa üksnes sellest, et avaldaja hinnangul on siseriiklik kohtumenetlus tema suhtes olnud ebaõiglane või arvesse ei ole võetud tema esitatud taotlusi ja tõendeid. Asjaolu, et avaldajat ei rahulda siseriiklike kohtute lahendid, ei tähenda automaatselt avaldaja õiguste rikkumist. EIK ei ole täiendavaks edasikaebevõimaluseks Eesti Vabariigi kohtute lahendite peale (vt nt Tartu Maakohtu 15.01.2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-18896, p-d 11–12).
8.Eeltoodule tuginedes jätab kohus M. Kärdi riigi õigusabi taotluse RÕS § 37 lg 3 alusel rahuldamata, kuna asja materjalidest nähtuvalt ei oleks tema EIK-i esitatav kaebus EIÕK art 35 kohaselt vastuvõetav. (allkirjastatud digitaalselt) Reelika Kitsing

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja