lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-24-850/4

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 05.04.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-24-850/4
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
05.04.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
934
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Maret Altnurme

Määruse tegemise aeg ja koht

05.04.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-850

Haldusasi

X esialgse õiguskaitse taotlus (helistamine)

Menetlusosalised

Taotleja – X

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 20.03.2024 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 20.03.2024 määruse haldusasjas nr 3-24-850 resolutsiooni p 2 peale.
2.Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 20.03.2024 määruse haldusasjas nr 3-24-850 resolutsiooni p 2 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X esitas 20.03.2024 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse. Taotluse kohaselt soovib X helistada perekonnaliikmetele ja advokaadile iga päev. Teistel kinnipeetavatel on selline õigus. Sätted, mis piiravad lukustatud kambris viibiva kinnipeetava õigust helistada perekonnale ja advokaadile, on õigusvastased. Taotleja palus ühtlasi vabastada end menetlusabi korras riigilõivu tasumise kohustusest.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Tallinna Halduskohus vabastas 20.03.2024 määrusega X esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasumise kohustusest (resolutsiooni p 1) ning jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 2). Taotlusele on lisatud 20.03.2024 vaie seonduvalt helistamise mittevõimaldamisega perekonnale ja advokaadile 15.03.2024, 16.03.2024, 17.03.2024, 18.03.2024 ning sooviga võimaldada helistada iga päev 26.02‒29.08.2024. Seega on esialgse õiguskaitse taotlus lubatav. Esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata. Kohtute infosüsteemist nähtub, et Xl on pooleli vaidemenetlus seoses samasuguse sooviga helistada perekonnaliikmetele ja advokaatidele iga päev ning kohtud ei pidanud esialgse õiguskaitse korras kaebajale helistamise võimaldamist vaidemenetluse ajal põhjendatuks (haldusasi nr 3-24-542). Praeguses asjas ei

3-24-850 nähtu asjaolusid, miks peaks kohus asuma X helistamise võimaldamise küsimuses teistsugusele seisukohale. Asjas ei nähtu, et Xl esineks mingi hädavajadus helistada konkreetsele isikule mingil kindlal ajal tema poolt 20.03.2024 vaidega algatatud vaidemenetluse läbiviimise perioodil.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3.X palub 21.03.2024 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 20.03.2024 määrus esialgset õiguskaitset puudutavas osas. Vanglal ei ole õigust piirata kaebaja õigust helistada advokaadile ja perekonnaliikmetele. Teistel kinnipeetavatel on õigus helistada perekonnale iga päev.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4.Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 20.03.2024 määruse resolutsiooni p 2 peale menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele piisaval määral, et see lahendada. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
5.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse või kaebuse eesmärgi saavutamine kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal (HKMS § 249 lg 2). Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks peab seega isikut ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske.
6.Vangistusseaduse (VangS) § 28 lg 1 järgi on kinnipeetaval õigus kirjavahetusele ja telefoni, välja arvatud mobiiltelefoni kasutamisele, kui selleks on turvalised tehnilised tingimused ning sama seadus ei sätesta teisiti. Kinnipeetava VangS § 28 lg-s 1 sätestatud õigust võib vanglateenistuse ametnik piirata, kui see ohustab vangla julgeolekut või korda või kahjustab vangistuse täideviimise eesmärke. Keelatud on kirjavahetuse ja telefoni kasutamise piiramine suhtlemiseks riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega, samuti kaitsjaga või advokaadist esindajaga. Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 51 lg 1 kohaselt võimaldatakse kinnipeetavale telefoni kasutada vähemalt üks kord nädalas. Taotlusest nähtuvalt viibis X taotluse esitamise ajal lukustatud kambris. Lukustatud kambris on helistamise võimalus piiratum kui avatud osakonnas viibides. Tallinna Vangla kodukorra p-dest 12.3.1.3, 12.3.3. 12.3.3.2, 12.3.3.3 tulenevalt tagatakse suletud osakonnas kinnipeetavale telefoni kasutamise võimalus vähemalt üks kord nädalas vastavalt päevakavale mitte vähem kui 10 minutit.
7.X on taotluses soovinud muu hulgas helistada advokaatidele YZ, HK ja MK. Kohtute infosüsteemist nähtub, et YZ on X esindaja tsiviilasjas nr X-XX-XXXX, HK tsiviilasjas nr XXX-XXXX ning MK haldusasjas nr X-XX-XXXX. Seega kuuluvad nad VangS § 28 lg-s 3 sätestatud isikute hulka. Kuigi kohtupraktikast ei tulene, et kinnipeetaval peaks olema piiramatu võimalus suhelda telefoni teel oma esindajaga, võib mõjuva põhjuse korral olla siiski vajalik võimaldada seda ka graafikuvälisel ajal (Riigikohtu 13.11.2007 otsus nr 3-3-1-46-07, p 12). Riigikohus on selgitanud, et ka haldusasjast tuleneva vaidluse puhul peab kinnipeetaval olema võimalik suhelda oma esindajaga telefoni teel põhjendatud vajaduse korral rohkem, kui tuleneb 2(3)

3-24-850 VangS § 28 lg‐st 1, vangla sisekorraeeskirjast ja vangla kodukorrast, samuti ei tohiks esindajale helistamine toimuda lähedastega suhtlemiseks ettenähtud võimaluste arvelt, sest see võib ohustada kinnipeetava resotsialiseerimiseks oluliste sidemete säilimist (Riigikohtu 21.05.2014 määrus nr 3-3-1-26-14, p-d 15 ja 17). Lisaks võivad Tallinna Vangla kodukorra p-des 12.3.3– 12.3.3.3 sätestatud piirangud olulisel määral riivata perekonnapõhiõigust (nt Riigikohtu 19.12.2023 määrus nr 3-23-1915, p 18). X on selgitanud, et kuna tema laps käib koolis ja teised perekonnaliikmed tööl, ei saa ta neile helistada tööpäeval päevasel ajal, s.t ajal, kui selleks näeb ette võimaluse telefoni kasutamise graafik. Ringkonnakohtu hinnangul võib sellises olukorras muutuda kinnipeetava telefoni kasutamise võimalus tegelikult sisutuks. Riive perekonnapõhiõigusele võib olla seda suurem, mida kauem kinnipeetava helistamise võimalust lukustatud kambris viibimise tõttu piiratakse. Eelneva tõttu ei ole välistatud vajadus võimaldada taotlejal tema lukustatud kambris viibimise ajal teatud asjaolude korral telefoni kasutamist ka graafikuvälisel ajal (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 07.03.2024 määrus nr 3-23-542, p 8).

8.Ülaltoodule vaatamata ei ole esialgse õiguskaitse meetmete kohaldamine praegusel juhul põhjendatud. Isegi kui vanglal tuleb taotlejale telefonikõnede võimaldamisel arvestada eeltoodud asjaolude ja kohtupraktikaga, ei tähenda see, et taotlejal oleks õigus nõuda telefoni kasutamist piiramatult ja just endale sobival ajal juba vaidemenetluse kestel. Asjaoludest ei nähtu, et vangla oleks piiranud X telefoni kasutamist põhjendamatult, võimaldades tal helistamist õigusaktides ettenähtust vähem, või et taotlejal esineks hädavajadus helistada konkreetsele isikule (sh advokaadile) mingil kindlal ajal.
9.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 20.03.2024 määruse resolutsiooni p 2 muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium