Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristjan Siigur Otsuse avalikult teatavakstegemine 22. märts 2024, Tallinn Haldusasja number
3-23-2855
Haldusasi 20.11.2023 otsuse
E.D kaebus Kaitseressursside Ameti nr 13-4/2023/7461 tühistamise ning kaebaja terviseseisundi uueks hindamiseks kohustamise nõuetes.
Kohtuasja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja: E.D Esindaja: Olga Väina-Kesler Vastustaja: Kaitseressursside Amet Esindajad: Ave Mägi, Sergey Saadi
RESOLUTSIOON
1.Jätta E.D kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. SELGITUSED: Menetlusosalisel on õigus kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 22. aprillil 2024 (HkMS § 180, § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HkMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HkMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HkMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HkMS § 116 lg 6).
Kaitseressursside Amet (edaspidi ka „vastustaja“ või „KRA“) tegi 20.11.2023 otsuse nr 13-4/2023/7461 (edaspidi ka „vaidlustatud otsus“), millega tuvastas, et kaebaja terviseseisund vastab kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele. Otsuses on kajastatud diagnoos M25.5 (Liigeste mujal klassifitseerimata muud haigusseisundid. Liigesevalu).
2.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule 12.12.2023 kaebuse, milles esitatud põhjendusi täpsustas 26.02.2024 menetlusdokumendis. Kaebaja taotleb vaidlustatud otsuse tühistamist ning vastustaja kohustamist kaebaja terviseseisundi uueks hindamiseks. Sisuliselt leiab kaebaja, et otsuses kajastatud diagnoosi arvestades ei vasta tema terviseseisund nõuetele. Kaebaja osutab sellele, et kannatab 2018. aastal aset leidnud trauma ja operatsiooni järel pidevalt tugevat liigesevalu ja kasutab valuvastaseid ravimeid. Kaebaja selgitab, et teavitas sellest läbivaatusel ka KRA kirurgi, kes aga märkis vääralt, et kaebajal pole probleeme jalaga olnud ja kirurgile kaebusi pole. Kaebaja hinnangul ei võimalda tema terviseseisund ajateenistust läbida, kuna füüsiline koormus raskendab haiguse kulgu, mille tagajärjel võib kaebaja vajada operatsiooni, samas kui füsioteraapia ja ravi ei ole ajateenistuskohustuse läbimise ajal võimalik. Kaebaja leiab, et tema haiguse diagnoosimiseks peab traumatoloogortopeed või kirurg läbi viima uuringu, kontrollima kliinilisi sümptomeid ja hindama liigese liikuvust, mida antud juhul KRA arstid aga ei teinud.
3.1.Vastustaja palub kaebuse rahuldamata jätta, olles esitanud 18.01.2024 kaebuse kohta kirjaliku seletuse ja täiendanud selle põhjendusi 26.02.2024 ja 13.03.2024 menetlusdokumentides. Esmalt selgitab vastustaja, et tervise infosüsteemist (edaspidi „TIS“) nähtuvad kaebaja liigeseprobleemide ja nendega seoses meditsiinitöötajate poole pöördumise kohta järgmised andmed: ▪ 22.02.2018 oli kaebajal hüppeliigese murd ning sellele järgneval päeval operatsioon, mille järel lubati kaebaja samal päeval koju; ▪ 19.03.2020 pöördus kaebaja perearsti poole seoses hüppeliigese värske traumaga, mille osas on pereõde 27.03.2020 teinud tervise infosüsteemi kande tervenemise kohta; ▪ 11.12.2020 osales kaebaja KRA arstlikus komisjonis, kus arst pani diagnoosi T93.4 Alajäseme vigastuste jääknähud. Alajäseme närvi vigastuse jääknähud ning arstlik komisjon leidis, et kaebaja terviseseisund ei vasta ajutiselt nõuetele; ▪ 20.12.2021 on kaebaja läbinud tervisekontrolli töötervishoiuarsti juures ja kurtnud raskuste tõstmisel alaseljavalu, ent ei ole kurtnud probleemidele hüppeliigesega või sellest tingitud piiratud töövõimele; ▪ 08.02.2023 on kaebaja uuesti läbinud tervisekontrolli töötervishoiuarsti juures ning samuti ei esitanud kaebusi hüppeliigese osas.
3.2.Vastustaja selgitab, et kaebaja osales 20.11.2023 KRA korraldatud terviseseisundi hindamisel, mille raames vaatas kaebaja läbi ka kirurg dr A. Josing, kes tuvastas, et väliselt on liiges turseta ja vaba liikuvusega. Mis puudutab kaebaja väidet, et ta kurtis kirurgile liigesevalu, siis märgib
vastustaja, et puudub põhjus arvata, et arst kajastas kaebaja läbivaatuse tulemuse valesti. Vastustaja leiab, et kaebaja varasemate terviseandmete ning läbivaatuse tulemusel ei ilmnenud asjaolusid, mille pinnalt oleks olnud põhjendatud kaebaja saatmine täiendavatele terviseuuringutele. Vastustaja osutab ka sellele, et retseptikeskuse andmetel on kaebajale valuvaigisteid kirjutatud välja alates 2018. aasta märtsist kolmel korral, ent mitte kordagi seoses vasaku hüppeliigese valuga.
3.3.Vastustaja selgitab, et diagnoosi M25.5 korral ei vasta isiku terviseseisund nõuetele, kui tegemist on liigeste haigusseisundiga, millega kaasneb liigese funktsiooni keskmine või raske piiratus ja mille paranemist pole ette näha. Samas märgib vastustaja, et isiku terviseseisund vastab nõuetele ka siis kui üldine terviseseisund on heal või rahuldaval tasemel, isik on terve või paranemas, kusjuures tal võivad esineda lühiajalise iseloomuga äge haigusseisund või kerge tervisehäire, ta võib vajada ravi, mis ei takista teenistusülesannete täitmist ning tal võib esineda ka teatud sooritusvõimepiirang, kuid ta on võimeline teenistusülesandeid täitma. Vastustaja rõhutab, et kutsealuse terviseseisundi hindamise aluseks ei saa olla isiku enda subjektiivne hinnang oma terviseseisundile, vaid objektiivsed terviseuuringud ning ekspertide hinnangud. Vastustaja möönab, et kuigi tõenäoliselt täielikku hüppeliigese funktsiooni paranemist ei ole kaebaja puhul ette näha, ei ole antud juhul kaebajal keskmist ega rasket funktsiooni piiratust diagnoositud, samuti ei ole kaebaja olnud vasaku hüppeliigese probleemi tõttu ajutiselt töövõimetu, ei ole vajanud taastusravi, korduvat operatiivset ravi ega püsiva valusündroomi ravi. Seejuures osutab vastustaja ka sellele, et töötervishoiuarsti andmetest nähtuvalt on kaebaja 2,5 aastat töötanud kullerina ehk igapäevaselt tööga püstijalu.
3.4.Vastustaja ei nõustu kaebaja hinnanguga, et ajateenistuse tõttu võib tema terviseseisund halveneda sel määral, et vajab operatsiooni ning selgitab, et kaebajal võivad olla teatud ulatuses liikumispiirangud, mis on tingitud metallplaadi olemasolust hüppeliigeses, kuid väheste piirangute olemasolu ei ole takistuseks ajateenistuse läbimiseks, lisaks sellele on ajateenistuse ajal võimalik kasutada ortopeedilisi abivahendeid (ortoose), vajadusel saada valuvaigisteid ning näidustuste olemasolul võimalik ka ajateenistuses saada üldarsti või ortopeedi konsultatsiooni koos vajaminevate uuringute ja raviga.
3.5.Vastustaja märgib ka, et varem on KRA arstlik komisjon kahel korral leidnud, et kaebaja terviseseisund ei vasta ajutiselt nõuetele, s.o 06.12.2019 ja 11.12.2020, mille järel anti kaebajale ajapikendust terviseseisundi parandamiseks ja vajadusel külastama taastusraviarsti, läbima füsioteraapia/ravikehakultuuri seansse, ent kaebaja ei teinud seda. Järgnevalt osutab vastustaja sellele, et pärast viimast ajapikenduse lõppemist on vastustaja kaebajat kutsunud terviseseisundi hindamisele kuuel korral, ent kaebaja on kutseid eiranud ning kaebaja ei ilmunud ka ettenähtud ajal ehk 15.01.2024 ajateenistusse.
3.6.Vastustaja märgib viimaks, et ajateenija saab läbida füsioteraapiat väeosas, kuna füsioteraapia seisneb suuresti iseseisvalt harjutuste tegemises. Samuti toob vastustaja esile, et ajateenijatele on tagatud ka ajateenistuses olles vajalik arstiabi ning vajadusel täiendavad terviseuuringud tagamaks, et ajateenijad ajateenistuse lõppedes väljuks sealt tervetena, füüsiliselt tugevamatena ja uue elukogemuse võrra rikkamana.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Kaebus tuleb rahuldamata jätta. Kaitseväeteenistuse seaduse (edaspidi „KVTS“) § 261 lg 1 punkti 1 kohaselt tuvastatakse kaitseväekohustuslase terviseseisundi hindamisega isiku terviseseisundi vastavus kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele. Vastavad tervisenõuded on KVTS § 261 lg 3 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 24.03.2023 määrusega nr 38 „Kaitseväeteenistuskohustuslase ja tegevväelase teenistusülesande täitmiseks ettenähtud tervisenõuded“ (edaspidi „VV määrus 38/2023“). KVTS § 261 lõikest 4 tuleneb, et kutsealuse vastavust kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele hindab Kaitseressursside Ameti peadirektori määratud arst, kaasates vajaduse korral teisi tervishoiuteenuse osutajaid.
5.Vastustaja on esitanud kaebajat puudutava e-tervisekaardi väljatrüki (dtl. 36 jj), kust nähtub, et 20.11.2023 vaatasid terviseseisundi hindamise raames kaebaja läbi dr. L. Vallikivi (hindav arst), dr. A. Josing (kirurg) ja dr. T. Kadastik (psühhiaater). Kirurg on seejuures pannud kaebajale diagnoosi M25.5 (Liigeste mujal klassifitseerimata muud haigusseisundid. Liigesevalu) ning märkinud selgituseks „2018 aastal oli vasakul jalal hüppeliigese murd - teostatud osteosüntees. Siiamaani ei ole probleeme jalaga olnud. Varem tegeles jalgpalliga. Väliselt liiges turseta, liikuvus vaba. Kirurgile kaebusi ei ole “. Seda diagnoosi on arvesse võtnud ka hindav arst oma lõppotsuses.
6.Kaebaja väitel selgitas ta kirurgile, et kannatab liigesevalu, ent kirurg on selle kannet tehes kajastamata jätnud. See kaebaja väide ei ole usutav. Esiteks on vastustaja õigesti osutanud sellele, et arstil puudub mistahes põhjus või vajadus esitatud kaebusi kajastamata jätta. Olgugi, et arst tegutseb kutsealuse terviseseisundit hinnates KRA ülesandel, on ta eelkõige ikkagi arst ning lähtub oma otsuste tegemisel parimatest teadmistest ja vajadusest kaitsta inimese elu ja tervist. Ka kaebaja ei ole osutanud ühelegi asjaolule, mis kaebajat läbi vaadanud kirurgi aususe kahtluse alla seaks. Arsti tehtud kannet tuleb pidada usaldusväärsemaks kaebaja poolt tagantjärgi antud seletustest, pidades silmas, et kaebajal on ilmselgelt huvi näidata, et KRA otsus on väär, kuna usutavasti on kaebaja eesmärk vältida ajateenistusse asumist. Sellele, et kaebaja võib püüda kasutada ka ebaausaid võtteid oma sellise eesmärgi saavutamiseks, viitab kaudselt ka vastustaja poolt esile toodud asjaolu, et kaebaja on pärast viimase ajapikenduse lõppemist korduvalt jätnud terviseseisundi hindamisele ilmumata ning ilmus terviseseisundi hindamisele alles siis, kui vastustaja oli teda hoiatanud, et võib järjekordse ilmumata
jätmise korral peatada kaebaja õiguste ja lubade kehtivuse (dtl. 51). Lisaks sellele nähtub kirurgi eelviidatud kandest, et läbivaatuse ajal tuvastas ta, et väliselt on liiges turseta ja selle liikuvus vaba. Seejuures nähtub kandest, et kirurg oli kursis kaebaja 2018. aasta traumaga. Neil asjaoludel ei ole alust väita, et kirurg ei oleks kaebaja väidetavat liigeseprobleemi piisava põhjalikkusega uurinud.
7.Vastustaja seletuse kohaselt võeti lisaks kirurgi-poolse läbivaatuse tulemusele vaidlustatud otsuse tegemisel arvesse ka kaebaja varasemaid terviseandmeid, mis kajastuvad tervise infosüsteemis (edaspidi TIS). Kaebaja enda esitatud andmed (dtl. 8) ning vastustaja esitatud andmed (dtl. 36 jj) kinnitavad, et vastustaja võis vaidlustatud otsuse tegemisel kokkuvõttes asuda seisukohale, et kaebajal ei olnud selliseid liigestega seotud probleeme, mille tõttu oleks tulnud tuvastada, et tema terviseseisund ei vasta või ajutiselt ei vasta nõuetele. Vastustaja on seejuures mõistlikult arvesse võtnud eeskätt seda, et kui välja arvata konkreetsed traumad (22.02.2018 vasaku hüppeliigese murd ja 17.03.2020 vasaku hüppeliigese nihestus) ei ole kaebaja püsivate või tugevate liigesevaludega seotud kaebustega arstide poole pöördunud. Vastupidist ei ole väitnud ega tõendanud ka kaebaja. Samuti on vastustaja selgitanud, et kaebaja on seejuures käinud kahel korral töötervishoiuarsti vastuvõtul ega ole hüppeliigesega seotud probleemidele osutanud. Usutavaks tuleb pidada seda, et kui kaebajal oleksid olnud mingisugused elutegevust tõsiselt takistavad probleemid hüppeliigesega, oleks ta seda tingimata maininud töötervishoiuarstile, kes oleks saanud vajadusel teha ka kaebaja tööandjale ettekirjutusi töötingimuste kohandamiseks või kaebaja tervise säästmisele suunatud leevendusmeetmete võtmiseks. Lisaks sellele on vastustaja vaidlustatud otsuse tegemisel mõistlikult arvesse võtnud seda, et puuduvad mistahes andmed selle kohta, et kaebaja oleks väidetavate hüppeliigesega seotud probleemide tõttu olnud ajutiselt töövõimetu või vajanud või saanud taastusravi, korduvat operatiivset ravi või püsiva valusündroomi ravi. Vastustaja on oma seletuses esile toonud, et kaebaja terviseandmetest ei nähtu, et talle oleks valuvaigisteid välja kirjutatud seoses hüppeliigese valuga. Kaebaja ei ole esitanud ühtki väidet ega tõendit, mis eeltoodu ümber lükkaks.
8.Pelgalt kaebajale pandud diagnoos M25.5 ei tähenda seda, et kaebaja terviseseisund tulnuks tunnistada nõuetele mittevastavaks. VV määruse nr 38/2023 lisast 1 (lk 40) tuleneb, et diagnoosi M25 (Liigeste mujal klassifitseerimata muud haigusseisundid) korral vastab isiku terviseseisund nõuetele, kui sellisest haigusseisundist on tingitud kerge funktsioonihäire. Seevastu ei vasta isiku terviseseisund nõuetele, kui sellega kaasneb liigese funktsiooni keskmine või raske piiratus ja mille paranemist pole ette näha. Vastustaja on 20.11.2023 toimunud läbivaatuse tulemusena ning kaebaja varasemaid raviandmeid silmas pidades mõistlikult järeldanud, et kaebajal ei esine sellist haigusseisundit, mille näol oleks tegemist liigese funktsiooni keskmise või raske piiratusega ja mille paranemist pole ette näha. Iseenesest ei ole poolte vahel vaidlust selles, et 2018. aasta trauma tagajärjel ei pruugi kaebaja hüppeliiges täielikult kunagi paraneda ning operatsiooni käigus
paigaldatud metallplaat võib teataval määral liigese liikuvust piirata, ent mistahes andmed puuduvad selle kohta, et tegemist oleks liigese funktsiooni keskmise või raske piiratusega. Seejuures on vastustaja õigesti viidanud VV määruse 38/2023 lisas märgitule, et selles lisas täpsustamata diagnooside puhul tuleb isiku terviseseisund lugeda nõuetele vastavaks juhul kui isiku üldine terviseseisund on heal või rahuldaval tasemel, kui ta võib vajada ravi, mis ei takista teenistusülesannete täitmist ning ka juhul kui esineb teatud sooritusvõime piiranguid, millele vaatamata on ta võimeline teenistusülesandeid täitma.
9.Õige ei ole kaebaja seisukoht, et ta oleks tulnud saata eriarsti juurde täiendavatele uuringutele. KVTS § 261 lõike 11 alusel on kaitseminister andnud 28.03.2023 määruse nr 14 „Kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi kaitseväeteenistuskohustuslase või tegevväelase tervisenõuetele vastavuse hindamise tingimused ja kord“, mille § 4 lõikes 1 on sätestatud, et terviseseisundit hinnatakse tervise infosüsteemi andmete ja terviseseisundit kajastavate dokumentide ning arstliku läbivaatuse ja terviseuuringute tegemisega. Sama määruse § 8 lõikes 1 on sätestatud, et kutsealuse terviseseisundi hindamiseks teeb arstliku läbivaatuse ja määrab vajalikud terviseuuringud Kaitseressursside Ameti arst. See tähendab, et kutsealuse saatmine täiendavatele terviseuuringutele on sisuliselt meditsiiniline otsus, mille teeb arst oma erialateadmiste ja patsiendi (kontrollitava isiku) tervise kohta olemasolevate andmete (mh läbivaatuse) pinnalt. Seega esiteks peab KRA arst kutsealuse terviseseisundit hindama eelkõige kutsealuse arstliku läbivaatuse ning tema terviseseisundit kajastavate dokumentide alusel ning täiendavale arstlikule läbivaatusele või terviseuuringule tuleb kutsealune suunata vaid juhul, kui KRA arsti läbivaatuse ja olemasolevate dokumentide pinnalt saadud teave kutsealuse terviseseisundi kohta oli ilmselgelt puudulik või vastuoluline ehk selline, mis pidi KRA arstis tekitama põhjendatud kahtluse, kas kutsealuse terviseseisund ikka vastab tervisenõuetele. Antud juhul ei nähtu ühtki sellist asjaolu, mis pidanuks kaebajat läbi vaadanud arstides tekitama kaebaja terviseseisundi osas selliseid kahtlusi, et kaebaja oleks tulnud suunata täiendavatele uuringutele. Vastustaja märgib õigesti, et terviseseisundi hindamise aluseks ei saa olla isiku enda subjektiivne hinnang oma terviseseisundile, vaid objektiivsed terviseuuringud ning ekspertide hinnangud. Olukorras, kus kaebaja varasematest terviseandmetest nähtus, et väljaspool konkreetseid traumaepisoode ei ole kaebaja hüppeliigesega seotud probleemidega arstide poole pöördunud ega mingisugust sellekohast ravi saanud, küll aga on sellistele probleemidele osutanud vaid varasemate kutsealuse tervisekontrollide raames ning kus kirurg oli ka 20.11.2023 kaebaja läbi vaadanud, võis teha otsuse, et kaebajal ei esine selliseid hüppeliigesega seotud tervisehädasid, mis kvalifitseeruksid kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele mittevastavuse või ajutise mittevastavusena.
10.Viimaks tuleb märkida, et kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuete kehtestamisel on arvestatud sellega, et tervisenõuetele mittevastavaks loetakse terviseseisund juhul, kui terviseseisundist tingitud tegutsemispiirangud ei võimalda isikul kaitseväeteenistuse (sh ajateenistuse) sisuks olevate tegevustega tegeleda kas põhjusel, et nende tegevustega tegelemine võib tema elu või tervise põhjendamatult suurde ohtu seada või põhjusel, et nende tegevustega tegelemine ei ole funktsionaalsete piirangute või terviseseisundist tingitud erilise ravivajaduse tõttu kas üldse võimalik või ei ole võimalik nii, et konkreetne isik suudaks neid tegevusi teha koos teiste, tervete isikutega. Kaebaja puhul puuduvad viited sellistele tervisehädadele. Vastustaja on õigesti viidanud ka sellele, et ajateenistuse jooksul on tagatud ajateenijatele vajalik arstiabi ning vajadusel suunamine ravile. Seetõttu ei ole põhjust arvata, et kaebaja elu või tervis võiksid ajateenistusse asumisel ohtu sattuda rohkem kui mistahes tervel noorel mehel.
11.HkMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude välja mõistmist, jäävad kummagi poole kulud poole enda kanda.
/allkirjastatud digitaalallkirjaga/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.