Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude nõude kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras.

ASJAOLUD

Rakke Vald esitas 28.04.2016 (korrigeeritult 30.05.2106) Viru Maakohtule hagiavalduse kostja N K vastu võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt on Rakke valla Kommunalasutus ja kostja N K 07.04.2005 sõlminud lepingu nr 332 soojusenergia müügiks kostjale kuuluva ja Rakkes xxxx asuva korteri varustamisena soojusenergiaga. Lepingu kohaselt kohustus hageja müüma kostjale soojavarustust ja kostja kohustus selle eest õigeaegselt tasuma igakuuliselt 25.ndaks kuupäevaks hageja poolt esitatud arvete alusel hinnakirja alusel, mille kehtestas Rakke Vallavalitsus. Kostja ei ole oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud ja ei ole seda ka varasemalt teinud, sest kostjalt varasema võla katteks kuni maini 2014 väljamõistetud võlale on järgnenud kohe uuesti võlgu jäämine. Kostja on võlas perioodi 01.06.2014 kuni 29.02.2016 eest summaliselt 4941.62 eurot, millest põhvõlg on 1988.16 eurot ning viivis 2953.46 eurot, viivist nõuab hageja aga üksnes põhivõla suuruses. VÕS § 8, § 113 ja § 208 alusel esitatud hagis palub hageja kostjalt välja mõista põhivõla ja viivise katteks 3996,32 eurot, välja mõista ka menetluskulud ja viivise menetluskuludelt.

MENETLUSE KÄIK

Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud TsMS § 317 lg 12 ja lg 3 kohaselt avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 29.11.2016. Kostjat on kohustatud hagile vastama 28 päeva jooksul alates teate avaldamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest. Kostja kirjaliku vastust hagiavaldusele ei esitanud. Kohus on teatanud, et teeb kohtulahendi teatavaks 20.01.2017.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui

kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Kohus edastas kostjale kohtunõude hagiavaldusele kirjaliku vastuse esitamiseks 28 päeva jooksul alates Ametlikes Teadaannetes teate avaldamisele järgnevast päevast arvates. TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Teade avaldati 29.11.2016 ja loeti kättetoimetatuks 14.12.2016, seega tuli kostjal vastus esitada hiljemalt 11.01.2017. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud rahuldada osaliselt. Kuivõrd kostja ei täitnud poolte vahel sõlmitud müügilepingust tulenevaid kohustusi ega esitanud vastuväiteid hagile, siis asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele põhinõude osas perioodil 01.06.2014 kuni 29.02.2016 summas 1988.16 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on esitanud viivisenõude lepingust tulenevalt 0,5% päevas tasumata võlgnevuselt 31.03.2016 seisuga summas 2953.46 eurot, mille väljamõistmist soovib põhinõudega võrdses ulatuses, s.o. summas 1988.16 eurot. Hageja ja kostja vahel on sõlmitud leping soojusenergia müügiks ning kostja kui füüsilise isiku puhul võib eeldada, et ta sõlmis lepingu tarbijana lepingu sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 34 ja kehtiva VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Tulenevalt TsMS § 438 lõikest 1 ja § 436 lõikest 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida nõude õiguslikku alust sõltumata sellest, kas tarbija ise on nõudele vastuväiteid esitanud või mitte. Kohus märgib, et vastavalt Riigikohtu poolt 15.01.2014 otsuse 3-2-1-156-13 punktis 10 märgitule tuleb kohtutel omal algatusel kontrollida, kas mõni lepingupunkt on tüüptingimus või mitte ning kas jaatava vastuse korral on see lepingupunkt tüüptingimusena kehtiv. Ebamõistlikult kahjustavate tüüptingimuste näidisloetelu tarbija jaoks on sätestatud VÕS § 42 lg-s 3. Varasemalt on Riigikohus leidnud, et kuigi VÕS § 42 lg-s 3 ei ole sõnaselgelt nimetatud, et ebamõistlikult kahjustav oleks tüüptingimustes ebamõistlikult kõrges määras viivise ettenägemine, on tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe ebamõistliku suuruse korral võimalik järeldada selle kahjustavat iseloomu VÕS § 42 lg 3 p 5 lauseosa „ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses [---] muud hüvitist" alusel (tsiviilasi nr 3-2-1-139-14, p 11). Riigikohus on tsiviilasja nr 3-2-1-25-16 p-s 13 selgitanud, et viivise "mõistlik määr" tuleb sisustada iga konkreetse asja

asjaoludest lähtuvalt. Siiski tuleks kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Ebaproportsionaalselt suure viivise nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel. Eelnevast tulenevalt selgitab kohus, et hageja nõude aluseks olev leping soojusenergia müügiks sooja veega on kohtu hinnangul viivise osas (lepingu punkt 15) tüüptingimus vastavalt VÕS §-le

MENETLUSKULUD

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja on esitanud kostja vastu rahaliselt kindlaksmääratud nõudeid kokku summas 3996.32 eurot. Kohus rahuldab need nõuded otsusega sisuliselt 2131.23 euro, s.o ligikaudu 53%, ulatuses. Eeltoodut arvestades peab kohus TsMS § 163 lg-st 1 juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud 53% ulatuses kostja ja 47% ulatuses hageja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõivu 325 eurot ja esindaja kulu 490 eurot ning välja mõista ka viivise menetluskuludelt. Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada summas 172.25 eurot (325 eurost 53%). Kohus leiab, et õigusabikulude nõue kuulub rahuldamisele osaliselt. Antud hagi puhul on ilmselgelt tegemist tüpiseeritud hagi tekstiga selles tähenduses, et sama hageja on sama kostja vastu analoogset nõuet ka varem esitanud, mistõttu hagi koostamisel tuli sisuliselt muuta üksnes periood ja nõude summa, seega on tegemist tavapärase õigusvaidlusega, mis õigusharidusega esindajalt

eelduslikult ülemäärast aega ei nõua. Asja keerukust ja mahukust ei suurenda haginõude summaline suurus. Antud asjas ei ole esindaja pidanud osalema istungitel, ei ole pidanud tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Kohus leiab eeltoodut hinnates, et hageja põhjendatud menetluskuludeks õigusabile tuleb ajakuluna arvestada maksimaalselt 2,5 tundi, mis tunnitasuks märgitud 80 eurot arvestades teeb õigusabikulude suuruseks 200 eurot. Seega kuuluvad hageja õigusabikulud kostja poolt hüvitamisele proportsionaalselt hagi rahuldatud osaga s.o summas 106 eurot (200 eurost 53%). Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (digitaalselt allkirjastatud) Marika Leimann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.