Määruse resolutsiooni punkti 3 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7, § 204 lg 1).
Elšad Mamedov (edaspidi ka taotleja) esitas 29.02.2024 Tartu Vanglale pöördumise (registreeritud nr-ga 6-24/24/962-1), milles märkis, et esmatarbekaupade eest, mida vangla taotlejale ei võimalda, tuleb e-poest tellides maksta ebamõistlikult kõrget hinda, millele lisandub veel ka kulleri tasu 5,08 eurot. Vangistusseadusest (VangS) tulenevalt on vanglal sisseostude võimaldamise kohustus. Taotleja on seisukohal, et kinnipeetav saab esitada kõik nõuded ainult vangla vastu. Taotleja arvates vastutab vangla e-poe teenuse kvaliteedi, nõuetele vastavuse kontrolli ja lepingu tingimuste täitmise eest. Lisaks müüb e-pood aegunud toiduaineid ning taotlejal ei ole olnud võimalik hoolimata esitatud taotlusest soetada vastavalt taotleja usundile HALAL toiduaineid. Taotleja palub Tartu Vanglal kohustada Makro Trade Baltic OÜ-d viima e-poe hinnad vastavusse VangS § 48 lg-s 1 sätestatuga ja avaldama sisseostuhinnad, kontrollima pidevalt reaalselt tarnitava kauba ja poe pakkumiste samasust, väljastama koopia kontsessioonilepingu lisast nr 4 ning kaotama kulleritasu
3-24-719 esmatarbekaupadelt, mida vangla ei väljasta (hügieeni- ja majapidamistarbed, sokid, postmargid, aluspesu jm).
2.Tartu Vangla jättis 05.03.2024. a vastusega nr 6-24/24/962-2 E. Mamedovi taotluse rahuldamata. Tartu Vangla ei vahenda e-poe teenust. Küsimustes, mis puudutavad hindasid, kvaliteeti, kohaletoimetamist, tuleb kinnipeetaval pöörduda otse Makro Trade Baltic OÜ poole. Kinnipeetavast ostjal ja müüjal (e-pood) on sõlmitud omavahel leping ning neil on võimalik omavahel vaielda (tarbijavaidluste komisjon, kohus jms). Taotleja väide, et kinnipeetaval on võimalik esitada kõik nõuded ainult vangla vastu, ei vasta tõele. Vangla ei näe Makro Trade Baltic OÜ tegevuses vastuolu vangistusseadusest tulenevate nõuetega. Kohaletoimetamise tasu hõlmab lisaks kohaletoimetamisele ka pakendamise ja muu selle juurde kuuluva maksumust. Tasu kehtestamise õigus tuleneb teenusepakkuja ja vanglate vahel sõlmitud hankelepingust ja on kooskõlas vangistusseadusega. Vanglal puudub kohustus teostada tarnitava kauba üle taotleja poolt soovitud kontrolli. Vangla ei halda infot sisseostuhindade üle. Kontsessioonilepingu lisa nr 4 ei ole avalik ja seetõttu vangla sellest taotlejale koopiat ei väljasta.
3.E. Mamedov esitas 08.03.2024 vaide Tartu Vangla 05.03.2024. a vastusele. Sisseostude tegemise tagamise võimalus on vangistusseadusest tulenev vangla kohustus. Isegi juhul, kui vangla on kontsessioonilepinguga delegeerinud teenuse osutamise eraõiguslikule ettevõttele, jääb vangla vastutavaks teenuse osutamise kvaliteedi, nõuetele vastavuse kontrolli ja lepingu tingimuste täitmise eest.
4.E. Mamedov esitas 09.03.2024 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palub peatada Tartu Vangla kaupluses kehtestatud transporditasu kohaldamise. Taotleja leiab, et tegemist on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidlusega VangS § 48 lg-s 1 sätestatud sisseostude tegemise tingimuste üle ning sellise vaidluse lahendamine on halduskohtu pädevuses. Seoses e-poest tellitavale transporditasu kehtestamisega on taotlejalt ära võetud kaupluse kasutamise võimalus. Taotlejale vanglas makstav töötasu ei võimalda osta isegi hügieenitarbeid. Kehtestatud lisatasu on ebaproportsionaalne ning ei arvesta kinnipeetavate tegelike majanduslike oludega. Kehtestatud juurdehindlused koos transporditasuga ületavad oluliselt VangS-s lubatud 20% määra. Taotleja palub end vabastada riigilõivu tasumise kohustusest.
5.Tartu Vangla edastas 11.03.2024 kohtule asjaga seonduvad dokumendid.
KOHTU SEISUKOHT
6.Taotleja on esitanud kohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles on palunud esialgse õiguskaitse korras Tartu Vangla kaupluses kehtestatud transporditasu kohaldamise peatamist.
7.Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 20 eurot. Taotleja on riigilõivu tasumisest vabastamiseks esitanud menetlusabi taotluse, mille lahendamiseks võtab kohus HKMS § 62 lg 2 alusel haldusasja materjalide juurde väljavõtte taotleja vanglasisesest vabakasutuskontost ajavahemiku 09.11.2023–08.03.2024 kohta. Taotleja vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtuvalt ei ole taotleja sissetulekud asjakohasel ajavahemikul sellised, mis võimaldaks jätta riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise taotluse rahuldamata (HKMS § 112 lg 1 p 1, Riigikohtu üldkogu 12.04.2016. a otsus asjas nr 3-3-1-35-15). Kuigi esialgse õiguskaitse taotluse eduväljavaated on kasinad, peab kohus menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt mõistlikuks vabastada taotleja HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel täielikult riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
8.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul
3-24-719 võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg-st 3 tulenevalt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. HKMS § 249 lg-st 2 lähtudes on esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatud ka vaidemenetluse ajal.
9.Taotleja on seisukohal, et Tartu Vangla kaupluses kehtestatud transporditasu on vastuolus VangS § 48 lg-ga 1, kuna on ebaproportsionaalselt suur ja sellega on taotlejalt ära võetud kaupluse kasutamise võimalus. Taotlejale makstav töötasu vanglas ei võimalda osta isegi hügieenitarbeid ning kehtestatud transporditasu kahjustab oluliselt taotleja õigusi.
10.VangS § 48 lg 1 sätestab, et kinnipeetav võib oma isikuarvel oleva raha eest sisekorraeeskirjades sätestatud korras osta toiduaineid, isikliku hügieeni tarbeid ja muid asju, mille omamine vanglas on lubatud. Kaupu müüb vangla või eraõiguslik juriidiline isik, kellega on sõlmitud vastav tsiviilõiguslik leping. Müüdava kauba hind ja kauba kättetoimetamise kulu võivad olla turuhinnast kuni 20 protsenti kõrgemad. Avavangla kinnipeetav võib sisseoste teha ka väljaspool vanglat. Taotleja leiab, et tegemist on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidlusega VangS § 48 lg-s 1 sätestatud sisseostude tegemise tingimuste üle ning sellise vaidluse lahendamine on halduskohtu pädevuses.
11.Asja materjalidest nähtub, et Tartu Vanglas müüb e-poe vahendusel kaupa eraõiguslik juriidiline isik Makro Trade Baltic OÜ.
12.Kohus ei välista E. Mamedovi esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel halduskohtu pädevust ning vaidluse avalik-õiguslikku iseloomu HKMS § 4 lg 1 mõttes. Käesoleva vaidluse puhul ei ole tegemist konkreetse ostu-müügitehinguga, vaid sisseostude tegemise tingimusi üldiselt puudutava vaidlusega. Sellise vaidluse keskmes on VangS § 48 lg-s 1 sätestatud vangla kohustuse täitmine.
13.Riigikohtu praktika kohaselt lasub vanglal kohustus tagada kinnipeetavale sisseostude tegemise võimalus. Vangla avalik-õiguslikku kohustust tagada kinnipeetavale võimalus teha sisseoste tuleb eristada müügilepingust tulenevatest poolte õigustest ja kohustustest, mis alluvad eraõiguse regulatsioonile. Müügilepinguga ei reguleerita avalik-õiguslikke, vaid eraõiguslikke suhteid kinnipeetava ja kaupu müüva äriühingu vahel. Halduskohtu pädevuses on aga kontrollida, kas vangla on täitnud avalik-õigusliku kohustuse tagada kinnipeetavale reaalne võimalus teha sisseoste. Vangla kohustus tagada kinnipeetavale reaalne võimalus teha sisseoste hõlmab ka sisseostetavale kaubale juurdehindluse tegemise küsimuse. Lubatavast juurdehindluse määrast sõltub, kas kinnipeetav saab tegelikult sisseoste teha. Selleks, et tagatud oleks sisseostude tegemise reaalne võimalus, ei saa sisseostuhinnale lisatav juurdehindlus olla ebaproportsionaalselt suur. Ka Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovituse REC(2006)2 „Euroopa Vanglareeglistik“ p 31.5 kohaselt on vangidel hügieeni-, korra- ja julgeolekunõudeid arvestades õigus osta või muul moel hankida kaupa isiklikuks tarbimiseks hindadega, mis ei ole ebanormaalselt kõrged võrreldes kaubaga väljaspool vanglat. Kui vangla müüb kaupa ise, siis saab ta ka ise otsustada juurdehindluse üle. Seevastu, kui kaupa müüb vanglas eraõiguslik isik, on vanglal võimalik reguleerida sisseostetavale kaubale juurdehindluse tegemise küsimus eraisikuga sõlmitud lepingus (Riigikohtu halduskolleegiumi 14.12.2011. a otsus asjas nr 3-3-172-11, p-d 11 ja 12; erikogu 31.01.2013. a otsus asjas nr 3-3-1-48-12, p-d 9–11). Kuna Riigikohtu seisukohtadest tulenevalt hõlmab vangla kohustus tagada kinnipeetavale reaalne võimalus teha sisseoste ka sisseostetavale kaubale juurdehindluse tegemise küsimuse, võib sarnaselt asuda seisukohale, et sisseostude tegemise tagamisel peab vangla ka kindlustama, et kauba transporditasud ei oleks ebaproportsionaalselt suured. Vastasel juhul ei ole kinnipeetavatel reaalselt võimalik sisseoste teha.
3-24-719
14.Arvestades eeltoodut, esialgse õiguskaitse taotluse kiireloomulisust ning asjaolu, et vangla menetluses on praegu esialgse õiguskaitse taotluse esemega seonduv vaie, peab kohus E. Mamedovi esialgse õiguskaitse taotlust lubatavaks.
15.Esialgse õiguskaitse kohaldamisel peab isikut ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema vaideotsusega või kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske (Riigikohtu halduskolleegiumi 27.06.2017. a määrus asjas nr 3-3-1-19-17, p 15). Ka ebamõistlike piirangute talumist on peetud asjaoluks, mis toob kaasa vajaduse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks (Tallinna Ringkonnakohtu 08.11.2012. a määrus asjas nr 3-12-2224, p 7).
16.Kohus on seisukohal, et taotlejat ei ähvarda praegu sellised tagajärjed ning ta ei pea taluma niivõrd ebamõistlikke piiranguid, mis õigustaksid esialgse õiguskaitse kohaldamist. Taotleja leiab, et transporditasu kehtestamisega on temalt ära võetud võimalus kaupluse külastamiseks ning et tema töötasu vanglas on väike ja tal ei ole võimalik enam osta isegi hügieenitarbeid. Kohus märgib, et kinnipeetaval ei ole vanglas viibides ilmtingimata vaja sisseoste teha. Seoses hügieenitarvete ostmise võimatusega märgib kohus, et vangla tagab kinnipeetavale, kellel puuduvad rahalised vahendid, esmavajalikud hügieenitarbed (Tartu Vangla direktori 11.02.2013. a käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud „Tartu Vangla kodukorra“ p 11.3). Vangla kindlustab kinnipeetava ka muu vältimatult vajalikuga, et tagada isiku inimväärikust austav kohtlemine (VangS § 41 lg 1). Samas nähtub käesoleva asja juurde võetud taotleja vabakasutuskonto väljavõttest ajavahemiku 09.11.2023–08.03.2024 kohta, et taotleja sissetulekut vanglas (töötasu) võib pidada pigem piisavaks ning taotleja on teinud sellel ajavahemikul sisseoste vangla kauplusest kahel korral (19.12.2023 summas 50,74 eurot ja 16.01.2024 summas 48,67 eurot). Seega ei ole Makro Trade OÜ rakendatud kaupade kohaletoimetamise transporditasu takistanud taotlejal sisseoste tegemast. Lisaks nähtub taotleja vabakasutuskonto väljavõttest veel see, et taotleja konto jääk on suurusjärgus, mis võimaldab sisseoste teha ka transpordikulu kandmise kohustuse korral. Samuti ei saa vaidluse põhiasja perspektiivi pidada sedavõrd suureks, et esialgse õiguskaitse taotlus tuleks rahuldada üksnes märkimisväärse eduväljavaate tõttu. Esialgse õiguskaitse rakendamine tähendaks osaliselt ka põhivaidluse äraotsustamist, mida peab esialgse õiguskaitse menetluses vältima (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 22.09.2014. a määrus asjas nr 3-3-1-59-14, p 19).
17.Eeltoodust tulenevalt puudub taotlejal esialgse õiguskaitse vajadus ning kohus jätab E. Mamedovi esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.