Elšad Mamedovi kaebus Tartu Vangla kohustamiseks lisada kaupluse müüginimekirja halal tooted
Menetlusosalised
Kaebaja - Elšad Mamedov Vastustaja - Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
1.Võtta haldusasjast 3-23-1029 praeguse asja juurde kaebaja 05.06.2023.a vaie nr 111/116-1.
2.Jätta rahuldamata kaebaja taotlus käesoleva asja liitmiseks haldusasjaga 3-23-1029.
3.Tagastada kaebus.
4.Jätta rahuldamata kaebaja taotlus õiguskantsleri kaasamiseks arvamuse andmiseks ja Eesti Islami Ühingu seisukoha kogumiseks.
5.Kaebajal on võimalus täiendada oma taotlust menetlusdokumentide tõlkimiseks ühe nädala jooksul arvates määruse kättetoimetamisest (vt määruse punkti 11). Edasikaebamise kord ja muud selgitused
6.Määruse resolutsiooni punkti 3 (kaebuse tagastamise) peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Muus osas ei ole määrus vaidlustatav.
7.Määrus toimetatakse kätte kaebajale.
ASJAOLUD
1.Kaebaja Elšad Mamedov esitas 03.07.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla kohustamiseks lisada kaupluse müüginimekirja halal tooted või anda võimalus nende tellimiseks. Kaebaja on esitanud vastustajale taotluse halal toodete müümiseks vangla kaupluses. Vastustaja jättis taotluse rahuldamata põhjendusel, et selleks puudub koostööpartner. Kaebaja teada turustavad halal tooteid mitmed suured kaupluseketid, lisaks on Eestis ainult halal toodete müümisega tegelev ettevõte. Õigeusklik moslem masstoodanguliha süüa ei tohi. Mõiste halal on laiem kui vangla seda mõistab. Õiguskantsler on leidnud, et kinnipeetaval on õigus toituda oma usulistest tõekspidamistest lähtuvalt. Toitumine islami tavadest lähtuvalt on osa inimese siseveendumusest ja usutunnistuse väljendusest. Tsiviliseeritud riikides on vanglate
kauplustes müügil nii halal kui koššer toiduained. Halal toiduainete lisamine müüginimekirja (tellimisvõimalus) ei too vangla jaoks kaasa mingeid kulutusi.
2.Kaebaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse järgnevalt. - Kaebaja esitas 13.02.2023 vastustajale taotluse halal toiduainete lisamiseks Tartu Vangla kaupluse sortimenti. - Vastustaja jättis 08.05.2023.a otsusega nr 6-24/683-2 (dtl 8-9) kaebaja taotletud toimingu sooritamata. - Kaebaja esitas 05.06.2023 vaide, see registreeriti numbriga 1-11/116-1. - Vastustaja jättis 09.06.2023.a otsusega nr 1-11/116-2 (dtl 6-7) vaide rahuldamata. Vastustaja selgitas, et Eesti vanglates tegutsevatel kauplustel puudub koostööpartner, kelle vahendusel saaks soetada halal toidukaupu. Tartu Vangla kauplusest on võimalik osta erinevaid toidukaupu. Vangla toitlustas ramadaani ajal moslemitest kinnipeetavaid, s.h kaebajat erimenüü alusel ja tavapärasest erinevas korras. Täiendavate toodete kaupluse sortimenti lisamine ei ole põhjendatud. Kaebajale on vangla poolt tagatud toitlustamine vastavalt tema usulistele tõekspidamistele.
3.Viru Vangla haldusosakond selgitas kohtule, et alates 2023. aasta oktoobrist müüb Tartu Vangla kinnipeetavatele kaupa Makro Trade Baltic OÜ. Kaupluseteenuse pakkuja leiti riigihankega „Vanglate poeteenuse kontsessioon“, teisi pakkujaid hankemenetluses ei osalenud. Sortiment Tartu Vangla e-poes on määratud vangla ja Makro Trade Baltic OÜ vahelisel kokkuleppel. Poe sortiment on mitmekesine (dtl 42-66) ja ka moslemid leiavad endale sobivaid tooteid. Konkreetselt halal toiduaineid Makro Trade Baltic OÜ hetkel ei paku. Viru Vangla märkis, et halal toiduained on piiratud kättesaadavusega, tavaliselt kõrge hinnaga ja alati pole kindel, kas pakutav toode on halal. Eesti lihatööstuste tegevus peab olema kooskõlas Euroopa Liidu kehtestatud nõuetega, mis ei kattu islamimaade põhimõtetega. Vastustaja teada muutub ekstreemse olukorra puhul, nagu seda on vangistus, islami seaduse järgi kõik haram (keelatud) halaliks (lubatuks).
KOHTU SEISUKOHT
4.Kaebaja 03.07.2023.a avaldus, s.o käesolev kaebus registreeriti iseseisva kohtuasjana. Kaebaja soovis kaebuse võtmist haldusasja 3-23-1029 juurde. Kohus käsitleb seda taotlusena kohtuasjade liitmiseks. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 48 lg 1 sätestab, et kui sama kohtu menetluses on ühel ajal mitu asja, milles on samad pooled, võib kohus liita kaebused ühte menetlusse tingimusel, et nende nõuded oleks võinud esitada ühes kaebuses ning kaebuste ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat ja lihtsamat lahendamist. Kohus jätab kaebaja taotluse haldusasjade liitmiseks rahuldamata, kuna kohtuasjade liitmine menetlust ei kiirenda ja ei lihtsusta. Haldusasjas 3-23-1029 on tehtud juba arvukalt menetlustoiminguid, s.h on kohus kaebuse menetlusse võtnud ja vastustaja on esitanud vastuse kaebusele. Praeguse asja saab kohus lõplikult lahendada käesoleva määrusega. Kaebuse tagastamine
5.Kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
6.Kaebaja tugineb sellele, et riivatud on tema õigust usuliste vajaduste rahuldamisele. Kohus põhjendab kaebaja õiguste riive vähest intensiivsust järgmiselt.
6.1.Eesti Vabariigi põhiseaduse § 40 esimese lõike kohaselt on igaühel südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus. Sama paragrahvi kolmas lõige sätestab, et igaühel on vabadus nii üksinda kui ka koos teistega, avalikult või eraviisiliselt täita usutalitusi, kui see ei kahjusta avalikku korda, tervist ega kõlblust. Kirikute ja koguduste seaduse § 9 lg 1 kohaselt on kinnipidamisasutustes viibijal õigus täita usulisi talitusi vastavalt oma usutunnistusele, kui see ei kahjusta muuhulgas avalikku korda või nendes asutustes kehtestatud korda. Vangistusseaduse (VangS) § 62 kohaselt tagab vanglateenistus kinnipeetavale tema usuliste vajaduste rahuldamise. VangS § 47 näeb ette kinnipeetava toitlustamise, selle paragrahvi lg 3 sätestab, et võimaluse korral lubatakse kinnipeetaval järgida oma religiooni toitumistavasid. VangS § 48 lg 1 alusel võib kinnipeetav oma isikuarvel oleva raha eest sisekorraeeskirjades sätestatud korras osta toiduaineid, isikliku hügieeni tarbeid ja muid asju, mille omamine vanglas on lubatud. Kaupu müüb vangla või eraõiguslik juriidiline isik, kellega on sõlmitud vastav tsiviilõiguslik leping. Müüdava kauba hind ja kauba kättetoimetamise kulu võivad olla turuhinnast kuni 20 protsenti kõrgemad.
6.2.Kaebajale on VangS § 47 lg 1 ja 3 alusel tagatud korrapärane, toiduhügieeni nõuetele vastav ja elutegevuseks vajalikku toidutarvet silmas pidav toitlustamine, mis võimaluse korral järgib kaebaja religiooni toitumistavasid. Käesolevas asjas ei ole vaidluse all eeltoodu, s.o kaebaja kui kinnipeetava igapäevane toitlustamine või küsimus, kas kaebaja toitlustamine järgib kaebaja religiooni toitumistavasid. Ka kaebaja viidatud õiguskantsleri seisukoht käsitleb kinnipeetava toitlustamist, mitte võimalust teha oste vangla kaupluses. Seejuures õiguskantsler selgitas, et mõistagi ei saa vanglalt nõuda kinnipeetava religioonist tuleneva toitlustamise korraldamisel ebamõistlikult koormavaid pingutusi ja kulutusi (dtl 16) ning soovitas vanglal korraldada toitlustamine nii, et taimetoiduga asendatakse vaid sealihaga toite ja muus osas (s.t kala-, kana-, loomaliha) toitlustatakse kinnipeetavat vastavalt tavamenüüle (dtl 19). See tähendab, et õiguskantsler ei pidanud vajalikuks kana- ja loomalihatoodete eristamist sellise põhjalikkusega, nagu seda teeb kaebaja (s.o harilikud lihatööstuse tooted vs halal lihatooted).
6.3.Seda, milliste toiduainete ostmise võimalus on kaebajal vangla kaupluses, ei saa pidada kaebaja usuliste vajaduste rahuldamiseks. Kaebaja õigust usuvabadusele või usuliste vajaduste rahuldamisele ei riiva intensiivselt see, kui vangla kaupluses on müügil nii-öelda tavatoiduained. Kaebajal on võimalus osta neid toiduaineid, mille tarbimine on tema usuliste veendumustega kooskõlas. Kaebajal on võimalus küsida vaimulikult nõu, millised võimalused on kaebajal olukorras, kus kaebaja soovib osta vangla kauplusest just lihatooteid, kuid halal tooted ei ole saadaval. Ka kohtupraktikas on asutud seisukohale, et kuigi vangistusseadus näeb ette kinnipeetavale usuliste vajaduste rahuldamise, ei tähenda see seda, et kinnipeetava kõik usuga seotud soovid tuleks rahuldada ning eelkõige tuleb usuliste vajaduste rahuldamise all mõista kinnipeetava õigust täita usutalitusi (Tartu Ringkonnakohtu otsus asjas 3-16-2697).
7.Kohtu hinnangul on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Riigivastutuse seaduse § 6 lg 1 kohaselt võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi.
Kaebajal on VangS § 48 lg 1 alusel subjektiivne õigus nõuda, et talle on loodud võimalus osta toiduaineid, isikliku hügieeni tarbeid ja muid asju, mille omamine vanglas on lubatud, ning et kaupade ja kättetoimetamise kulu maksumus on vastavuses viidatud sätte nõuetega. Kaebajal puudub subjektiivne õigus esitada nõudeid müüdavate kaupade sortimendile. Kohustamisnõude rahuldamine ei ole sel juhul võimalik.
8.Kokkuvõttes on HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaldamise eeldused täidetud ning kohus tagastab kaebuse. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti halduskohtusse (eeldusel, et seda lubab kaebetähtaeg). Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Taotluste lahendamine
9.Kui kaebus kuulub tagastamisele, siis ei ole vaja lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
10.Kohus jätab rahuldamata kaebaja taotluse kaasata menetlusse arvamuse andmiseks Eesti Islami Ühing ja õiguskantsler. Haldusorgani kaasamine menetlusse arvamuse andmiseks (HKMS § 24 lg 1) on kohtu õigus, mitte kohustus. Eesti Islami Kogudus ei ole haldusorgan, vaid mittetulundusühing ning tema selgitusi saaks asjas koguda tõendite kogumise raames. Kui menetlus lõpeb käesoleva määrusega, siis ei ole täiendavate tõendite kogumseks vajadust.
11.Kaebaja esitas taotluse tõlkida materjalid vene keelde. Kaebajal tuleb seda taotlust täiendada: - kas kaebaja taotleb tõlkimise korraldamist kohtu poolt ja tema vabastamist tõlkimise kuludest; - konkreetselt milliste dokumentide tõlkimist vene keelde kaebaja taotleb; - millega kaebaja taotlust põhjendab. Kaebaja esitas kaebuse ja kohtueelses menetluses vaide eesti keeles. Kaebaja on muudes kohtuasjades esitanud avaldused eesti keeles. S.h esitas kaebaja 09.03.2024 eesti keeles apellatsioonkaebuse kohtuasjas 3-23-1567 ja taotluse kohtuasjas 3-24-719, need avaldused on esitatud kaebaja enda poolt elektrooniliselt Vangide Infoportaali autentimislahendusega. Eeltoodut arvestades ei ole usutav, et kaebaja eesti keelt piisavalt ei valda.
12.Käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebaja on kohtule teatanud, et ta soovib oma täieliku nime avaldamist (dtl 23). /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.