2.Jätta kaebaja riigilõivust vabastamise taotlus läbi vaatamata.
3.Asendada määruse avalikustamisel kaebaja nimi tähemärgiga.
Edasikaebamise kord
Määrusele võib esitada Ringkonnakohtule
kättetoimetamisest arvates
määruskaebuse otse Tartu päeva jooksul määruse
ASJAOLUD, KOHTU SEISUKOHT
1.Viru Vangla 29.12.2023 korraldusega nr 1-4/23/800-2 lukustati samal päeval alates kell 13.00 II üksuse V7 ja V8 osakonna kambrid. Kambrite sulgemisel võeti arvesse, et kõik II üksuse eluosakonnad oleksid vähemalt 2 tundi avatud režiimil. Helistamine võimaldati kinnipeetavale peale osakonna avamist vastavalt päevakavale või erandkorras põhjendatud taotluse alusel. Vangla julgeoleku tagamise eesmärgil vähendati 29.12.2023 korraldusega nr 14/23/800-2 kinnipeetavate osakonnasisest vaba liikumist neljalt tunnilt kahele tunnile.
2.Kaebaja esitas 04.01.2024 vanglale kahju hüvitamise taotluse (vangla reg nr 6-16/24/7-1), milles taotles mittevaralise kahju hüvitamist 150 euro ulatuses seoses asjaoluga, et 29.12.2023 korralduse nr 1-4/23/800-2 alusel oli osakonnas liikumiseks ettenähtud vaba aega vähendatud 2 tundi. Kaebaja leidis, et vangla tegevusega rikuti põhjendamatult tema liikumise ja suhtlemise õiguseid, millega tekitati stressi, masendust, nördimust, vaimseid kannatusi, üleelamisi ja sellest tulenevalt moraalset kahju. Vangla tuvastas, et kaebaja esitatud taotlus oli puudustega ning andis 22.01.2024 kirjaga nr 6-16/24/7-2 kinnipeetavale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks kahjunõudes. Kaebaja edastas 28.01.2024 vanglale vangiportaali kaudu kirja, milles viitas Riigikohtu lahendile ja EIK seisukohale.
3-24-382
3.Viru Vangla jättis 31.01.2024 otsusega nr 6-16/24/7-4 kahju hüvitamise taotluse läbi vaatamata, sest kinnipeetav oli jätnud puudused kõrvaldamata ning puuduseid kõrvaldamata ei olnud võimalik kahjunõuet lahendada.
4.X (kaebaja) esitas 9.2.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla vastu. Kaebaja soovib Viru Vangla 29.12.2023 korralduse nr 1-4/23/800-2 õigusvastaseks tunnistamist ja kahju hüvitamist. Kaebaja taotleb ka riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist.
5.Viru Vangla vastas kohtunõudele 27.2.2024. Vangla juhib tähelepanu, et kaebaja ei ole esitanud vanglale vaiet Viru Vangla 29.12.2023 korralduse nr 1-4/23/800-2 kehtetuks tunnistamiseks. Tuvastamiskaebuse esitamine on HKMS järgi oluliselt piiratud. Nii võib tuvastamiskaebuse esitada ainult juhul, kui puuduvad tõhusamad õiguskaitsevahendid, mis on erandlik juhtum. HKMS § 45 lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Vangla on seisukohal, et kohane oleks olnud tühistamiskaebuse esitamine. Kaebaja on esitanud kohtule hüvitamisnõude, mille menetlemise käigus hinnatakse ka vangla tegevuse õiguspärasust. Kaebuses on viidatud, et kinnipeetav ei ole kohustatud viibima kambris, kui ta on hõivatud taasühiskonnastava tegevusega ning iga kinnipeetav peab osakonnas vabaks liikumiseks ettenähtud 4 tundi kalliks ja planeerib oma tegevusi. Kaebuses märgitakse, et vangla ei teavita kunagi ette, kui osakond lukustatakse ning see häirib, tekitab stressi, vaimseid kannatusi ja läbielamisi. Vangiregistri kohaselt ei olnud kaebajal 29.12.2023 planeeritud taasühiskonnastavaid tegevusi, millest ta oleks ilma jäänud. Kaebajal oli nimetatud päevaks broneeritud aeg õigusaktidega tutvumiseks, mida talle võimaldati. Samuti võimaldati kaebajale telefonikõned lähedastele ning tunnine jalutuskäik värskes õhus. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lõike 1 kohaselt vastutab avaliku võimu kandja isikule avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju eest üksnes tema õigusvastase tegevuse korral, kui kahju ei olnud võimalik vältida. Avaliku võimu kandja tegu on õigusvastane, kui ta on eiranud temale õigusaktist tulenevat kohustust. RVastS § 9 lõike 1 alusel võib füüsiline isik mittevaralise kahju rahalist hüvitamist nõuda süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Viru Vangla on seisukohal, et vangla tegevuses puudub õigusvastasus, mistõttu kahju hüvitamiseks puudub alus. Kaebusest võib aru saada, et kinnipeetav soovib mittevaralise kahju hüvitamist tervise kahjustamise eest, kuna talle tekitati väidetavalt stressi, masendust, nördimust, vaimseid kannatusi ja üleelamisi. Vangla arvates on kaebaja nimetatud üleelamised paljasõnalised ja ülepaisutatud. Vangla on seisukohal, et kaebaja poolt väljatoodud emotsionaalne seisund on liialdatud ja tõendamata. Kaebajal esinesid vaimse tervise probleemid juba enne 2023. a detsembrikuud, mida tõendab SA Ahtme Haigla 06.03.2023 ambulatoorne epikriis nr AHT06162484 , kus psühhiaater on toonud välja, et kaebaja on pikaajalise psühhhotraumeeruva situatsiooni foonil konfliktis vangla administratsiooniga oma tervise probleemide tõttu ning kirjutab tihti palju kaebuseid juriidilistele organisatsioonidele. Arst on toonud välja, et kaebajal on raskused vangla režiimiga adapteerumisel, kaebaja on keskendunud oma üleelamistele, esitab somaatilisi kaebuseid ning keeldub psühhotroopsest ravist. Viru Vangla on seisukohal, et ühel päeval 2-tunni võrra osakonnasisese vaba liikumise piiramine ehk kaebajale tekitatud õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Viru Vangla on kokkuvõtvalt seisukohal, et tuvastamisnõude menetlusse võtmine ei ole lubatav ning tegemist on hüvitamiskaebusega, mis tuleks HKMS § 121 lg 2 punkti 2’ alusel tagastada.
3-24-382
6.HKMS § 120 lg 1 p-de 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kaebaja on esitanud hüvitamiskaebuse vastavalt HKMS § 37 lg 2 p-le 4.
7.HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Kaebaja hüvitamisnõude kohustuslik kohtueelne menetlus tuleneb vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-st 8, mille kohaselt on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus pöörduda vangla tekitatud kahju hüvitamiseks halduskohtu poole tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
8.Kohus leiab, et praegusel juhul ei saa VangS § 11 lg-st 8 tulenevat kohustuslikku kohtueelset menetlust läbituks lugeda ning seetõttu tuleb kaebus HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada.
9.Kaebuse vastusest ja sellele lisatud dokumentidest nähtub, et vangla tagastas kaebaja kahjunõude, kuna kaebaja ei kõrvaldanud tähtajaks kahjunõude puudusi.
10.Kohtupraktika kohaselt loetakse kohustuslik kohtueelne menetlus läbituks ja kaebus lubatavaks ka juhul, kui haldusorgan on kohustuslikus kohtueelses menetluses vaide või kahju hüvitamise taotluse ebaõigesti tagastanud (Riigikohtu halduskolleegiumi 08.10.2012. a määrus asjas nr 3-3-1-30-12, p 18; 07.06.2018. a määrus asjas nr 3-17-2610, p 12; 19.09.2018. a määrus asjas nr 3-18-32, p 10). Riigikohus on asunud seisukohale, et proportsionaalsuse põhimõttest tulenevalt saab haldusmenetluses, sh kohustuslikus kohtueelses menetluses taotluse läbi vaatamata jätmise aluseks olla vaid puudus, mis takistab taotluse sisulist lahendamist (Riigikohtu halduskolleegiumi 20.06.2013. a määrus asjas nr 3-3-1-34-13, p 9). Seega peab kohus praegusel juhul kontrollima, kas kaebaja kahjunõuded tagastati õiguspäraselt, sealhulgas, kas esines kahjunõude läbivaatamist takistav puudus.
11.RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Kahju hüvitamise nõude lahendamisel tuleb seega kindlaks teha, kas avalik-õiguslikus suhtes on isiku subjektiivseid õigusi rikutud ja sellega talle kahju tekitatud, kas väidetav kahju on tekkinud haldusorgani õigusvastase tegevuse tulemusena ning kas tekkinud kahju ja õigusvastase tegevuse vahel esineb põhjuslik seos. Samuti on oluline esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus. Kuigi kaebaja oli pöördunud vangla poole ja asunud läbima kohustuslikku kohtueelset menetlust, pidi vangla kahjunõude tagastama, sest kaebaja ei kõrvaldanud Viru Vanglale esitatud kahjunõude puudusi (22.1.2024 anti kaebajale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks). Kohustusliku kohtueelse menetluse saab lugeda läbituks muuhulgas ainult sel juhul, kui järgitud on kõiki isikule esitatud nõudeid, sh kohustust põhjendada taotlust, esitada dokumendid või tõendid jj. Sellest nõudmisest, nagu juba eespool märgitud, kaebaja kinni ei pidanud. Kohtu hinnangul ei ole kahju hüvitamise eeldused täidetud ning kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline. Kirjeldatu alusel leiab kohus, et vangla on kaebaja kahjunõude tagastanud õiguspäraselt, sest kaebaja ei kõrvaldanud Viru Vanglale esitatud kahjunõude puudusi.
3-24-382
12.Kohus leiab ka, et kaebus tuleb tagastada halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p-i 21 alusel, mis näeb ette õiguse kaebus määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Eelneva sätte alusel kaebuse tagastamiseks peab olema täidetud kaks eeldust. Kaebusega kaitstava õiguse riive peab olema väheintensiivne ning arvestades asjaolusid ei tohiks kaebuse rahuldamine olla tõenäoline. Kohus leiab, et praegusel juhul on nimetatud eeldused täidetud, sest kaebaja ei ole esitanud vanglale vaiet Viru Vangla 29.12.2023 korralduse nr 1-4/23/800-2 kehtetuks tunnistamiseks. Kaebusega kaitstava õiguse riivet peetakse väheintensiivseks, kui kaebuse aluseks oleva subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et kaebajale tekkinud negatiivne tagajärg on sedavõrd kerge, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega (seletuskiri halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 496 SE I juurde, lk 22). Kohtupraktikas on HKMS § 121 lg 2 p-i 21 puhul peetud võimalikuks lähtuda analoogia korras HKMS § 133 lg-st 1, mis reguleerib lihtmenetluse eeldusi. Viimati nimetatud sätte kohaselt eeldatakse riive väheintensiivsust juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Kuivõrd kaebaja taotletav hüvitis 150 eurot antud piiri ei ületa, siis saab seda arvestades pidada kaebaja õiguste riivet praeguses asjas väheintensiivseks.
13.Eelnevat arvestades leiab kohus, et kuna kaebaja õiguste riive ei ole olnud intensiivne ning hüvitamisnõude rahuldamine oleks ebatõenäoline, siis kaebus kuuluks selle esitajale HKMS § 121 lg 2 p-i 21 alusel tagastamisele.
14.Kaebuselt ei ole riigilõivu tasutud. Kuna kohus tagastab kaebuse, jääb riigilõivust vabastamise taotlus läbi vaatamata.
15.Kaebaja nimi määruse avalikustamisel tuleb asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3) (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.