Teenistussuhted › Kaitseväeteenistus (sh aresti seaduslikkuse kontroll)

3-23-1921 Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Kaitseressursside Amet (KRA) kutsus 03.03.2023 ettekirjutusega nr 11-12.1/2023/1615 X. X. kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 40 lg 1 p-de 4 ja 5 alusel arstlikku komisjoni 19.04.2023 kl 10.30. Ettekirjutuse kohaselt on X. X.t varsemalt kutsutud arstlikku komisjoni 13.01.2023, kuhu isik ei ilmunud ega esitanud ka põhjendusi mitteilmumise kohta. Ettekirjutuses hoiatatakse, et kui X. X. komisjoni ei tule, siis rakendatakse sunniraha 400 eurot (lisandub kohtutäituri tasu) ning sunniraha võib määrata korduvalt, kuni ettekirjutus on täidetud.

KRA esitas 14.11.2023 vastuse kaebusele, paludes jätta kaebus rahuldamata. KRA märkis ühtlasi, et täitemenetlus täiteasjas nr 022/2023/5222 lõpetati (nõue rahuldati) 20.09.2023.

Kohus tegi 22.01.2024 määruse, millega jättis kaebuse läbi vaatamata osas, millega kaebaja taotleb KRA kohustamist esitama täiteasjas nr 022/2023/5222 täitemenetluse lõpetamise avaldus. Sama määrusega kohustas kohus kaebajat esitama määruse p-s 4 nõutud selgitus ja tõend hiljemalt 22.02.2024, määras asja läbivaatamise kirjalikku menetlusse ning võimaldas menetlusosalistel esitada kuni 22.02.2024 täiendavaid seisukohti, taotlusi ja tõendeid ning kuni 29.02.2024 vastuväiteid teise menetlusosalise esitatule. Kohus määras kohtulahendi avalikult teatavaks tegemise ajaks 07.03.2024 kl 16.00.

Kaebaja esitas täiendavad seisukohad 22.02.2024 ning KRA vastas kaebaja täiendavatele seisukohtadele 23.02.2024.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebuse põhjendused:

Kaebuse kohaselt ei saanud kaebaja komisjoni 13.01.2023 ilmuda, kuna ei olnud vastavast kohustusest teadlik. KRA 03.03.2023 ettekirjutus on kaebajale kätte toimetatud 31.07.2023 / 03.08.2023 kohtutäituri poolt. Haldusakt peab olema adressaadile kätte toimetatud enne täitemenetluse alustamist. KRA ei teavitanud kaebajat sunniraha rakendamise menetluse alustamisest ning on seega rikkunud sunniraha rakendamise korda. Sunniraha määramine 03.03.2023 ettekirjutuse täitmata jätmise eest ei ole õigusepärane ega põhjendatud. KRA tegevus kaebaja suhtes on pahauskne ja ei ole õiglane.

Vastustaja vastuväited:

KRA palub jätta kaebus rahuldamata. Kaebaja on alates 01.06.2017 teadlik sellest, et tal tuleb läbida terviseseisundi hindamine. Kaebajat on terviseseisundi hindamisele kutsutud juba 5

2(5)

3-23-1921 korda, sh 19.04.2023 kl 10.30, ent kaebaja ei ole terviseseisundi hindamisele ilmunud. KRA 03.03.2023 ettekirjutus toimetati kaebajale kätte KVTS § 15 lg-s 1 sätestatud korras ja loeti KVTS § 15 lg 3 alusel kaebajale kättetoimetatuks 03.04.2023. Täitemenetlus täiteasjas nr 022/2023/5222 lõpetati (nõue rahuldati) 20.09.2023. KRA teavitas kaebajat eelnevalt ka sunniraha rakendamise menetluse alustamisest. Nimelt haldusasjas nr 3-23-1053 edastas KRA 26.06.2023 vastuse kaebusele, mille p-s 26 teavitas kaebajat sellest, et ta saadab kohtutäiturile täitmiseks 03.03.2023 ettekirjutuse nr 11-12.1/2023/1615, kui kaebaja ei tasu 10 päeva jooksul vabatahtlikult 400 eurot (sunniraha).

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et kaebus tuleb rahuldada osaliselt, s.o kohustada KRA-d tagastama kaebajale temalt KRA 03.03.2023 ettekirjutuse nr 11-12.1/2023/1615 alusel sissenõutud sunniraha 400 eurot. Muus osas jääb kaebus rahuldamata.

Haldustäitemenetluses kohaldatud sunniraha õiguspärasuse hindamisel tuleb kontrollida sunnivahendi rakendamise, mitte aga ettekirjutuse tegemise eeldusi (Riigikohtu 27.10.2015 otsus asjas nr 3-3-1-31-15, p 14). Sundtäitmise õiguspärasuse hindamisel tuleb analüüsida, kas olemas on kehtiv ettekirjutus ja kas sellest tuleneva kohustuse on isik tähtpäevaks jätnud täitmata (asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 8 lg 1). Samuti tuleb analüüsida, kas esineb ATSS § 8 lg-s 3 sätestatud sunnivahendi rakendamise keeld. Sunniraha rakendamisel tuleb arvestada proportsionaalsuse põhimõttega, sh selle liigi ja kohaldamise viisi otsustamisel (Riigikohtu 22.04.2015 otsus asjas nr 3-3-1-72-14, p-d 14, 16, 27).

3(5)

3-23-1921 kaitseväekohustuslaste registrist (KRA vastuse lisa 6). Seega nõustub kohus KRA-ga selles, et KRA 03.03.2023 ettekirjutuse saab lugeda kaebajale kättetoimetatuks KVTS § 15 lg 3 alusel 03.04.2023 (st enne terviseseisundi hindamise aega, milleks oli 19.04.2023). Sealjuures nähtub KRA esitatud väljavõttest, et kaebaja on nimetatud dokumendi (ettekirjutuse) ka avanud.

4(5)

3-23-1921 isikut teavitada ka näiteks ettekirjutuse järelkontrolli käigus. Teatest peab nähtuma rakendatava sunniraha suurus.“ Kuigi KRA-l on õigus määrata sunniraha rakendamise menetluse alustamisest teavitamise vorm ja üksikasjad, ei saa kohtu hinnangul siiski pidada kohaseks vormiks vastust kaebusele teises haldusasjas. Teisisõnu, haldusmenetluses tehtavad toimingud tuleb üldjuhul teha eraldi vastava haldusmenetluse raames, mitte läbi kohtumenetluses esitatavate menetlusdokumentide. Eelviidatud Riigikohtu lahendis on seejuures peetud oluliseks info/teabe jõudmist adressaadini. KRA valitud teavitamise viis (s.o kohtumenetluses esitatud menetlusdokumendi kaudu) ei võimaldanud aga KRA-l endal veenduda selles, et kõnealune teavitus jõuab adressaadini (st see on adressaadile kätte toimetatud). Praegusel juhul ei nähtu kohtute infosüsteemi andmetest, et kaebaja või tema esindaja oleksid tutvunud KRA 26.06.2023 vastusega haldusasjas nr 3-23-1053. Seega ei saa asuda seisukohale, et KRA on enne kohtutäituri poole pöördumist teavitanud kaebajat sunniraha rakendamise menetluse alustamisest.

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.