Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Kaupo Kruusvee
Otsuse tegemise aeg ja koht
22.02.2024, Tallinn
Haldusasja number
3-23-1529
Haldusasi
X kaebus Kaitseressursside Ameti kohustamiseks esitama täiteasjas nr 179/2023/766 täitemenetluse lõpetamise avaldus ning Kaitseressursside Ameti 27.01.2023 ettekirjutuse nr 1112.1/2023/682 täitmata jätmise eest sunniraha rakendamise keelamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X, volitatud esindaja Olga Väina-Kesler Vastustaja – Kaitseressursside Amet, volitatud esindaja Svjatoslav Podgornõi
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Mõista Kaitseressursside Ametilt kaebaja kasuks välja menetluskulu 10 eurot.
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 25.03.2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
3-23-1529
KRA esitas 08.08.2023 vastuse kaebusele, paludes jätta kaebus rahuldamata.
Vastustaja esitas kohtu nõutud selgitused ja tõendid kohtule 07.02.2024.
Kaebaja esitas täiendava seisukoha kohtule 13.02.2024.
Kaebuse põhjendused:
Kaebuse kohaselt ei saanud kaebaja komisjoni 12.01.2023 ilmuda, kuna ei olnud vastavast kohustusest teadlik. KRA 27.01.2023 ettekirjutus on kaebajale kätte toimetatud 30.06.2023 kohtutäituri poolt koos täitmisteatega. Haldusakt peab olema adressaadile kätte toimetatud enne täitemenetluse alustamist. KRA, teades kaebaja elukoha aadressi, ei pidanud vajalikuks kaebajale dokumente saata / kätte toimetada, vaid suunas 27.01.2023 ettekirjutuse otse kohtutäiturile täitmiseks (KRA 11.05.2023 täitmisavalduse alusel on algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 179/2023/766). Sunniraha määramine ei ole õigusepärane ega põhjendatud. KRA tegevus kaebaja suhtes on pahauskne ja ei ole õiglane.
Vastustaja vastuväited:
1) Kaebaja teab alates 01.03.2016 (mil kaebaja andmed kanti kaitseväekohustuslaste registrisse), et tal tuleb läbida terviseseisundi hindamine. Kaebajat on kutsutud juba 10 korda hindamisele, kuid kaebaja ei ole ilmunud ega esitanud põhjendusi mitteilmumise kohta. 2) Kaebaja on rahvastikuregistris oma elukoha aadressiks märkinud Prantsuse Lõunaalad. Kaebuses nõuab kaebaja ettekirjutuse kättetoimetamist oma elukoha aadressile. KVTS § 15 lg 1 kohaselt KVTS-i alusel kaitseväekohustuslase kohta tehtud otsused ja muud dokumendid toimetatakse kaitseväekohustuslasele üldjuhul kätte elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu ja saadetakse elektronposti aadressil [email protected]. 2(5)
3-23-1529 3) Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et KRA 27.01.2023 ettekirjutus on esimest korda kaebajale kätte toimetatud 30.06.2023 koos täitmisteatisega. Kaebaja saatis 06.02.2023 KRA-le e-kirja järgmise sisuga: „Tere Olen X Mulle on saadetud eesti.ee lehele ettekirjutis. Kahjuks ei saa seda alla laadida. Kas palun saaksite selle dokumendi siia saata? Parimate soovidega.“ Samal päeval saatis vastustaja kaebaja e-mailile KRA 27.01.2023 ettekirjutuse ja palus kinnitada dokumendi kättesaamist. Samuti edastati kaebajale samal päeval e-kiri järgmise sisuga: „Lugupeetud X Teile on väljastatud dokumendid teie poolt antud kontaktidele. Palun kontrollige ja värskendage oma kontaktandmed kaitsevateenistus.ee veebikeskkonnas.“ Kaebaja KRA-le kinnitust ei saatnud. Kõnealune ettekirjutus on kaebajale KVTS § 15 lg 3 alusel kätte toimetatud 27.02.2023. Sunniraha rakendamise menetluse alustamisest KRA kaebajat eelnevalt ei teavitanud.
3-23-1529 ettekirjutusega juba varem kui 27.02.2023. Seega oli kaebaja KRA 27.01.2023 ettekirjutusest teadlik enne terviseseisundi hindamise aega (s.o 13.04.2023). KRA on enda väidete kinnituseks esitanud kohtule ka väljavõtte dokumendiregistrist (07.02.2024 menetlusdokumendi lisa 2), millest nähtuvalt on 27.01.2023 ettekirjutus kaebajale saadetud 27.01.2023 ning kaebaja on selle avanud. Samuti esitas KRA tõendid selle kohta, et kaebaja 06.02.2023 e-kirjale on vastatud samal päeval ning 07.02.2023 on väljastatud ka e-kiri, mille manuses on kõnealune ettekirjutus. Puudub mõistlik põhjus kahelda, et vastustaja on kõnealuse ettekirjutuse kaebajale nii KVTS § 15 lg-s 1 sätestatud viisil kui ka eraldi e-kirja teel edastanud. Kohus märgib siinkohal ühtlasi, et kuigi vastustaja edastas 07.02.2023 menetlusdokumendi koos lisadega 1-päevase hilinemisega, ei ole põhjust nende dokumentide tähelepanuta / arvestamata jätmiseks, kuivõrd see ei põhjusta menetluse viibimist (HKMS § 51 lg 4). Kohus selgitab siinkohal, et KVTS § 15 lg 2 annab küll võimaluse toimetada dokumente kätte ka muul viisil, ent ei pane vastustajale kohustust neid teisi viise kasutada. Vastustaja ei pea ka enne ettekirjutuse täitmata jätmise eest sunniraha rakendamist veenduma, et kaitseväekohustuslane on talle saadetud dokumendi tegelikult kätte saanud, vaid piisab sellest, et dokument on talle nõuetekohaselt kättesaadavaks tehtud. KVTS § 15 lg-s 1 sätestatud eriline kättetoimetamise kord on põhjendatav sellega, et kutsealustena on kaitseväeteenistuskohustuslasteks kõik 17-27-aastased Eesti kodanikest mehed. Kohustus osaleda riigikaitses peab olema teada igaühele ning sellest tulenevalt peab iga kutsealune hoolitsema selle eest, et ta oleks riigikaitset korraldavatele asutustele vajadusel kättesaadav. See hõlmab põhimõtteliselt kohustust teha endale selgeks, kuidas KRA oma dokumente edastab ning jälgida Eesti teabevärava kaudu talle saadetud dokumente ja/või suunata aadressile [email protected] saadetud kirjad edasi otse oma igapäevases kasutuses olevale e-posti aadressile. Kuna KRA 27.01.2023 ettekirjutus tuleb lugeda kaebajale kättetoimetatuks 27.02.2023, on tegemist kehtiva ettekirjutusega. Ettekirjutus sisaldab ka sunniraha hoiatust. Vaidlust ei ole ka selles, et kaebaja ettekirjutust ei täitnud ning seega võis vastustaja asuda sunniraha rakendama. Oluline on ka märkida, et KRA 27.01.2023 ettekirjutuse kehtivus ei langenud arstlikku komisjoni / terviseseisundi hindamisele mitteilmumisega ära. Kaebajal on jätkuvalt kohustus terviseseisundi hindamisele ilmuda või põhjendada mitteilmumist. Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on sunniraha rakendamine lubatav ka selleks, et motiveerida kutsealust ilmuma järgmise terviseseisundi hindamise kutse/ettekirjutuse peale.
3-23-1529 pöördub, annab isikule sunnirahaga mittenõustumise korral tõhusa võimaluse selle vaidlustamiseks kohtus ning samuti annab see talle sunnirahaga nõustumise korral võimaluse tasuda sunniraha ilma sissenõudmiseta ja kohtutäituri tasuta. Praegusel juhul ei ole vaidlust selles, et KRA ei teavitanud kaebajat sunniraha rakendamise menetluse alustamisest, vaid saatis täitmata ettekirjutuse koheselt kohtutäiturile sundtäitmiseks. Sunniraha rakendamisest teavitamise nõuet ei saa lugeda täidetuks ka seetõttu, et KRA 27.01.2023 ettekirjutus sisaldas sunniraha hoiatust. Kõnealuse hoiatuse sisaldumine ettekirjutuses on sunniraha rakendamise eeldus (ATSS § 7), ent see ei asenda sunniraha rakendamisest teatamist. Hoiatus tuleb teha enne ettekirjutuse täitmise tähtaja lõppu, sunniraha rakendamisest teatamine peab aga eelviidatud Riigikohtu lahendi kohaselt toimuma pärast ettekirjutuse täitmise tähtaja möödumist ja enne sunniraha rakendamisele (sissenõudmisele) asumist. Seetõttu ei ole võimalik sunniraha rakendamisest teatamine juba ettekirjutuses endas. Oluline on, et sunniraha rakendamine on haldusorgani kaalutlusotsus – ka juhul kui adressaat ettekirjutust ilma mõjuva põhjuseta ei täida, on haldusorganil võimalik valida, kas rakendada sunniraha või mitte, hinnates eelkõige sunniraha rakendamise otstarbekust. Ettekirjutuse tegemise ajal ei ole haldusorganil põhimõtteliselt võimalik võtta lõpliku seisukohta, et kui adressaat arstlikku komisjoni / terviseseisundi hindamisele ei ilmu, rakendatakse sunniraha. Seda juba põhjusel, et juhul kui adressaat peaks esile tooma mõne ilmumist takistava asjaolu, peab haldusorgan igal juhul hindama, kas see asjaolu õigustab ettekirjutusega pandud kohustuse täitmata jätmist. Õigeks ei saa pidada seda, et sunniraha rakendamise korral ei jäeta adressaadile põhimõtteliselt võimalust tasuda sunniraha ilma, et see tingiks vääramatult ka täitemenetlusega seotud kulude kandmise. Sealjuures asjaolust, et ATSS näeb ette sunniraha täitmisele pööramise TMS-s sätestatud korras, ei saa teha järeldust, et täitemenetlusega seotud kulude tasumine on sunniraha rakendamisel paratamatu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et sunniraha rakendamise menetlusest teavitamata jätmine on oluline menetlusviga, mille tõttu on sunniraha rakendamine õigusvastane. Selles olukorras tuleb vastustajal sunniraha õigusvastase rakendamise tagajärgede kõrvaldamiseks esitada kohtutäiturile avaldus täitemenetluse lõpetamiseks.
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.