Xi esialgse õiguskaitse taotlus kohustada Viru Vanglat osutama talle hambaravi
Menetlusosalised
Taotleja X Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Jätta Xi esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
2.Jätta Xi taotlus esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.
3.Jätta Xi taotlus riigi õigusabi saamiseks läbi vaatamata.
4.Asendada avaldatavas kohtulahendis taotleja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Määruse resolutsiooni punktide 1–3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7, § 119 lg 1 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kätte taotlejale koos tõlkega vene keelde ja Viru Vanglale (HKMS § 252 lg 5).
1.Viru Vanglas kinnipeetav X esitas 30. jaanuaril 2024 Tartu Halduskohtule venekeelse esialgse õiguskaitse taotluse. Kohus korraldas taotluse tõlkimise eesti keelde. Taotleja soovib, et kohus kohaldaks tema 29. jaanuaril 2024 esitatud vaide läbivaatamise ajaks esialgset õiguskaitset ja kohustaks Viru Vanglat osutama talle viivitamatult stomatoloogilist abi, s.o ravima terveks kaks hammast. Taotluse kohaselt oli Viru Vangla talle lubanud, et hambaarst
3-24-300 võtab tema vastu ja ravib ta hambad terveks 25. jaanuaril 2024. See tuleneb ka Tartu Halduskohtu määrusest asjas nr 3-23-2605. Vastuvõttu aga ei toimunud. Taotleja on korduvalt kurtnud hambavalu üle ka perearstile (14. detsembril 2023) ja meditsiiniõele (10., 17. ja 18. jaanuaril 2024), kes dokumenteerisid kaebused ja suunasid ta hambaarstile, kuid 25. jaanuaril 2024 vastuvõttu ikkagi ei toimunud. Taotleja on sunnitud manustama hambavalu tõttu valuvaigisteid, mis aga põhjustavad talle maovalusid.
2.Viru Vangla meditsiiniosakonna juhataja esitas 6. veebruaril 2024 vastuseks kohtunõudele väljavõtte Xi tervisekaardist, millest nähtub, et Xil toimus hambaarsti vastuvõtt 7. detsembril 2023. Vangla vastuse kohaselt on järgmine visiit planeeritud vastavalt arsti määratud raviplaanile
26.märtsiks 2024.
3.Viru Vangla esitas 7. veebruaril 2024 seisukoha esialgse õiguskaitse taotluse kohta. Vangla hinnangul on esialgse õiguskaitse taotlus lubatav, sest taotleja on esitanud vanglale vaide, kuid esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole põhjendatud. Vangla lisas vastusele Xi 29. jaanuari 2024. a vaidena pealkirjastatud pöördumise.
KOHTU SEISUKOHT
4.HKMS § 249 lg 5 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist.
5.Xi 30. jaanuari 2024. a esialgse õiguskaitse taotlusest nähtuvalt taotleb ta esialgse õiguskaitse kohaldamist vaidemenetluse ajaks. Viru Vangla edastas kohtule Xi 29. jaanuari 2024. a vaidena pealkirjastatud pöördumise Viru Vangla direktorile. Nimetatud pöördumises nõuab X stomatoloogilist abi, sest tal valutavad kaks hammast.
6.Kohtu hinnangul ei ole Xi 29. jaanuari 2024. a pöördumine käsitatav vaidena.
6.1.Vaiet on võimalik esitada pärast haldusmenetlust ning selle abil saab vaidlustada eelkõige haldusakti või toimingut (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 71 lg 1 ja § 72). Vabatahtlikku tervishoiuteenust ei osutata aga haldusmenetluses, sest tegemist ei ole haldusülesande täitmisega (vt HMS § 2 lg 1 ja § 8 lg 1). Tervishoiuteenus on tervishoiutöötaja tegevus haiguse, vigastuse või mürgistuse ennetamiseks, diagnoosimiseks ja ravimiseks eesmärgiga leevendada inimese vaevusi, hoida ära tema tervise seisundi halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist (tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) § 2 lg 1). Vabatahtliku tervishoiuteenuse osutamine on teenus, mida osutatakse kõigile seda teenust vajavatele inimestele eraõiguse normide alusel. Seega, kui kinnipeetav ei ole rahul tervishoiutöötaja tegevusega tervishoiuteenuse osutamisel, ei ole vaide esitamine kohaseks õiguskaitsevahendiks (vt Riigikohtu halduskolleegiumi määrus nr 3-22-2321/45, p 10).
6.2.Praegune vaidlus puudutab üksnes tervishoiutöötaja vastuvõtu korraldamist, mitte vangla haldustegevust. X heidab vanglale ette, et talle 25. jaanuariks 2024 planeeritud hambaarsti vastuvõtt jäi ära ning seetõttu jäid tema kaks haiget hammast terveks ravimata. Viru Vangla selgitustest nähtuvalt jäi
25.jaanuariks 2024 planeeritud vastuvõtt ära põhjusel, et arsti vastuvõtt nihkus varasemale
3-24-300 kuupäevale, s.o 7. detsembrile 2023. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et hambaarsti vastuvõtu ärajäämist 25. jaanuaril 2024 oleksid mõjutanud asjaolud, mida reguleerivad avaliku õiguse normid (nt vastuvõtu ärajäämine järelevalvet teostavate ametnike hõivatuse või infosulu tõttu). Tervishoiutöötaja vastuvõtu korraldamine, sh arsti vastuvõtuaja registreerimine, on osa tervishoiuteenuse osutamisest. See tegevus viiakse läbi ühesugustel alustel sõltumata sellest, kus ja kellele tervishoiuteenust osutatakse. Sama nähtub ka Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2003. a määruse nr 330 „“Vangistusseaduse“ alusel osutatavate tervishoiuteenuste ning nende osutamiseks vajalike ravimite ja meditsiiniliste abivahendite soetamise riigieelarvest rahastamise maht, tingimused ja kord“ § 3 lg-st 2, mille kohaselt määrab tervishoiuteenuse osutamise aja (sh arsti vastuvõtuaja) kindlaks tervishoiutöötaja, lähtudes isiku vajadustest ja raha otstarbeka kasutamise põhimõttest (vt ka Riigikohtu erikogu määrus nr 3-18-1757/30, p 13).
7.Kohtu hinnangul ei ole Xi 30. jaanuaril 2024 Tartu Halduskohtule esitatud esialgse õiguskaitse taotlus käsitatav kaebusena. Ta on pöördunud 29. jaanuaril 2024 stomatoloogilise abi osutamise taotlusega vangla poole ning soovib seega, et tema probleemi lahendaks vangla. Kohtule teadaolevalt ei ole Viru Vangla seda taotlust veel lahendanud.
8.Kuna Xil puudub praeguse vaidluse lahendamiseks vaide esitamise õigus ning ta ei ole kohtule teadaolevalt esitanud halduskohtule kaebust, mille ese hõlmaks praeguses asjas esitatud esialgse õiguskaitse taotlust, puudub tal õigus taotleda esialgset õiguskaitset. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Xi esialgse õiguskaitse taotluse HKMS § 249 lg 5 alusel läbi vaatamata.
9.X esitas koos esialgse õiguskaitse taotlusega kohtule menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest täielikult vabastamiseks. Samuti taotleb ta menetlusabi riigi õigusabi korras määratud advokaadi õigusabi tasu maksmiseks. Kohus mõistab viimati nimetatud taotlust nii, et X soovib riigi õigusabi korras advokaadi määramist tema esindamiseks halduskohtumenetluses. Kuna kohus jättis esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata, puudub nimetatud taotluste lahendamiseks vajadus ning kohus jätab need taotlused läbi vaatamata.
10.Terviseandmete sisaldumise tõttu asendab kohus avaldatavas kohtulahendis taotleja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4).
(allkirjastatud digitaalselt) Ene Andresen
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.