Xi kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses 20. oktoobril 2023 ära jäänud perearsti vastuvõtuga
Menetlusosalised
Kaebaja X Vastustaja Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
1.Tagastada Xi kaebus.
2.Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kätte kaebajale.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Vanglas kinni peetav X esitas 23. oktoobril 2023 Tartu Vanglale taotluse (registreeritud
oktoobril 2023 nr-ga 1-13/228-1) mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 2000 eurot põhjusel, et teda ei viidud 20. oktoobril 2023 perearsti vastuvõtule. X leidis, et talle on tekitatud teadlikult ja tahtlikult ebavajalikke kannatusi, samuti on talle tekitatud sihilikult tervisekahju. X palus inspektor-kontaktisikul registreerida ta arsti vastuvõtule valude tõttu rindkere vasakul poolel. Tal tuvastati 2023. a augustis läbi viidud MRT-uuringu tulemusel kesknärvisüsteemi healoomuline kasvaja, mistõttu tal ongi rindkerevalud ning ta peab tarvitama valuvaigisteid. Arsti juurde viimata jätmisega rikkus vangla vangistusseaduse (VangS) §-dest 49 ja 52 tulenevaid kohustusi. Ta on pidanud arsti vastuvõttu oodates manustama erinevaid valuvaigisteid, kuid need pole paraku aidanud. Kui teda oleks 20. oktoobril 2023 arsti juurde viidud, oleks ta saanud tõhusamat ravi, mis oleks tema kannatusi leevendanud. Varem on kohus haldusasjas nr 3-20-564 tuvastanud, et arsti vastuvõtule viimata jätmine oli õigusvastane.
2.X esitas 6. novembril 2023 Tartu Vanglale täiendava taotluse (registreeritud 9. novembril 2023 nr-ga 1-13/228-2) mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses 20. oktoobril 2023 ära jäänud perearsti
3-23-3020
vastuvõtuga. Ta märkis muu hulgas, et järgmine perearsti vastuvõtt on registreeritud
14.novembriks 2023, mistõttu on ta sunnitud kuni selle ajani füüsilist valu taluma.
3.Tartu Vangla jättis 28. detsembri 2023. a otsusega nr 1-13/228-3 Xi kahju hüvitamise taotlused rahuldamata.
4.X esitas 29. detsembril 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 2000 eurot. Kui kohus peab hüvitise summat ebamõistlikult suureks, palub kaebaja määrata kohtul õiglane hüvitis. Kaebuse kohaselt tekitati kahju seetõttu, et kaebajat ei viidud talle teadmata põhjusel 20. oktoobril 2023 varem kokku lepitud perearsti vastuvõtule. Tartu Vangla tekitas kaebajale tervisekahjustuse, alandas tema väärikust ja tekitas talle alusetuid kannatusi. Kaebaja pidi järgmise planeeritud arsti vastuvõtuni manustama valuvaigisteid, mis põhjustasid talle maovalusid.
5.Tartu Vangla edastas 5. jaanuaril 2023 vastuseks kohtunõudele Xi 23. oktoobri 2023. a ja 6. novembri 2023. a kahju hüvitamise taotlused. Lisaks saatis vangla kohtule Xi tervisekaardi väljavõtte ajavahemiku 20. oktoober 2023 kuni 7. november 2023 kohta.
KOHTU SEISUKOHT
6.Kaebaja on kohtule esitanud hüvitamiskaebuse (HKMS § 37 lg 2 p 4). Ta on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse nõuetekohaselt ning hüvitamiskaebus Tartu Vangla vastu on seega vastavalt HKMS § 47 lg-le 1 ja VangS § 11 lg-le 8 lubatav.
7.HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohus ei pea kaebuse sisulist läbivaatamist vajalikuks ning tagastab Xi kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, sest ei pea kaebust perspektiivikaks: kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ja kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline.
8.Tartu Vangla 28. detsembri 2023. a otsusest nr 1-13/228-3 nähtuvalt jäi kaebajal
20.oktoobril 2023 arsti vastuvõtt ära saatemeeskonna puudumise tõttu. Vangla tunnistas otsuses, et kaebaja 20. oktoobril 2023 arsti vastuvõtule viimata jätmine oli õigusvastane ning vabandas kaebaja ees. Vangla siiski ei nõustunud kaebajaga, et arsti vastuvõtu ärajäämine tõi kaasa kaebaja tervise kahjustamise või alandas tema väärikust. Vangla tõi otsuses esile, et meditsiiniosakonna selgituste kohaselt oli neurokirurg määranud kaebajale juba varem konservatiivse ravi (säilitusravi ravimitega) ning selle järgi ongi kaebajale ette nähtud valuvaigistid. Kaebajal on 2020. aastal diagnoositud krooniline gastriit ehk pindmine mao (limaskesta) põletik, mille leevenduseks on talle ordineeritud ravim Omeprasool, mis takistab valuvaigistite kahjulikku mõju maole. Kuna kaebajal oli ja on jätkuvalt valuvaigistav ravi ning probleemid maoga esinesid juba varem, ei saa lugeda tõendatuks, et kaebaja pidi arsti vastuvõtu ärajäämise tõttu tarbima ravimeid, mis kahjustasid tema tervist (magu). Samuti leidis vangla otsuses, et kaebajal ei tekkinud arsti vastuvõtu ärajäämise tõttu kannatusi, millel oleks inimväärikuse alandamise kvaliteet. Meditsiiniosakond selgitas, et kaebaja oli vaidlusalusel perioodil mitmel korral meditsiiniosakonnaga kontaktis. Lisaks viibis ta 19. oktoobrist kuni 1. novembrini 2023 Tartu Vangla meditsiiniosakonna psühhiaatriaosakonnas ravil ning oli ööpäevaringselt õdede järelevalve all. Kaebajat ei jäetud meditsiinilise abita ja ta on saanud talle ette nähtud ravi.
3-23-3020
9.Kohtu hinnangul ei riivanud Tartu Vangla 20. oktoobril 2023 arsti vastuvõtu ärajätmisega kaebaja õigusi intensiivselt. Kaebajale ei võimaldatud tol päeval küll perearsti teenust, kuid juhtumi asjaolud ei osuta sellele, et tema tervis oleks ohus olnud. Pelgalt tervishoiuteenuse osutamise ootamist ei saa pidada tervise põhiõiguse intensiivseks riiveks.
10.Kohus nõustub vangla 28. detsembri 2023. a otsuses esitatud seisukohaga, et arsti vastuvõtu ärajäämine 20. oktoobril 2023 oli õigusvastane. Siiski nähtub asjaoludest, et see asjaolu ei põhjustanud kaebajale tervisekahjustust ning vangla tegevusetusega ei alandatud kaebaja väärikust. Kohus ei pea vajalikuks selles otsuses esitatud põhjendusi täies ulatuses korrata, vaid märgib kokkuvõtlikult järgmist. Kaebaja tervisekaardist nähtuvalt toimus perearsti vastuvõtt 7. novembril 2023. Ajavahemikus
20.oktoobrist kuni 7. novembrini 2023 osutati kaebajale tervishoiuteenuseid 26. oktoobril,
3.novembril ja 5. novembril 2023. Seega on kaebajale järjepidevalt tervishoiuteenuseid osutatud. Kaebaja väitel oli ta sunnitud tarvitama vaidlusalusel perioodil valuvaigisteid, kuid kui teda oleks
20.oktoobril 2023 arsti juurde viidud, oleks ta saanud tõhusamat ravi. See väide ei ole hilisemate sündmuste taustal kinnitust leidnud, sest ka 7. novembril 2023 ordineeris perearst kaebajale valuvaigisti (Codein/paracetamol, 14 päevaks). Kaebaja ei ole esile toonud ühtegi asjaolu, mille põhjal oleks usutav, et 20. oktoobril 2023 oleks perearst talle teistsuguse ravimi määranud. Kaebaja maohaiguse tõttu oli talle vajalik ravim määratud juba varem. Kuna kaebajale oli tagatud võimalus saada meditsiiniosakonnalt talle määratud ravimeid, ei tekitanud 20. oktoobril 2023 arsti vastuvõtu ärajäämine kaebajale tervisekahju. Samuti ei osuta juhtumi asjaolud sellele, et vangla oleks 20. oktoobril 2023 arsti vastuvõtu ärajätmisega kaebajale ülemääraseid kannatusi põhjustanud ja seeläbi tema väärikust alandanud. Kaebajale oli kogu vaidlusalusel perioodil tagatud juurdepääs meditsiinilisele abile ning osa sellest ajast (s.o 20. oktoobrist kuni 1. novembrini 2023) viibis ta ööpäevaringselt meditsiiniosakonna järelevalve all. Puudub igasugune teave, et vanglateenistujad oleksid kaebaja meditsiinilisi kaebuseid ignoreerinud või teda muul moel hooletult kohelnud.
11.Kohus ei pea ka usutavaks, et vangla põhjustas kaebajale 20. oktoobril 2023 arsti vastuvõttu ärajätmisega füüsilisi või psüühilisi kannatusi, mis küündiksid mittevaralise kahju tekkimiseni. Kohus ei kahtle, et kaebajal võisid olla haiguste tõttu tugevad valud ning arsti vastuvõtu ärajäämine võis tekitada temas valude tõttu tõsist meelehärmi ja pahameelt. Siiski, võttes arvesse, et kaebajale olid valude leevendamiseks määratud valuvaigistid ja muud ravimid ning talle neid ka anti, ei osuta juhtumi asjaolud sellele, et arsti vastuvõtu ärajäämine tekitas kaebajale kahju. Vangla on kaebaja ees arsti vastuvõtu ärajäämise pärast vabandanud ning seda saab pidada kaebajale vangla õigusvastase tegevusetuse tõttu tekkinud üleelamiste heastamiseks piisavaks.
12.Eeltoodust tulenevalt on hüvitamiskaebuse rahuldamine väga ebatõenäoline.
13.Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
14.Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt) Ene Andresen
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.