X. X.i kaebus Tallinna Vangla direktori 22.11.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/88 kinnitatud Tallinna Vangla kodukorra punkti 7.1.49 tühistamiseks Taotleja – X. X. Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Monika Raiendik Kaebuse tagastamine
Menetlusosalised
Menetlustoiming
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde võtta Tallinna Vangla kodukorra seletuskirja terviktekst alates 13.06.2023 kehtiva sõnastusega.
4.Edastada määrus teadmiseks Tallinna Vanglale. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punktide 2 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasikaevatav.
ASJAOLUD
1.X. X. (kaebaja) esitas 01.01.2024 Tallinna Vanglale vaide Tallinna Vangla direktori 22.11.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/88 kinnitatud „Tallinna Vangla kodukord“ (kodukord) p 7.1.49 kehtetuks tunnistamiseks. Kaebaja leidis, et kuna kodukorra p 7.1.49 keelab sarnase otstarbega isiklikud esemed, mille tagab vangla, on kinnipeetaval keelatud ka isiklik ajaleht, kuna selle tagab vangla.
2.Tallinna Vangla tagastas 08.01.2024 otsusega nr 5-15/24/7-2 kaebaja vaide. Vangla asus seisukohale, et kaebajal puudub vaide esitamise õigus ja vaie läbivaatamisele ei kuulu. Vaidlustatud kodukorra р 7.1.49., mis keelab kinnipeetavale sarnase otstarbega isiklikud esemed, mille tagab vangla, ei piira kaebaja isiklike vahendite arvel tellitud või pakiga saadetud ajalehtede saamise õigust. Vangistusseaduse (VangS) § 93 lg 3 teise lause kohaselt on vahistatul lubatud vanglateenistuse vahendusel tellida mõõdukuse piires isiklike vahendite arvel ajalehti, ajakirju ja muud kirjandust, kui see ei ohusta vangla julgeolekut. Vastavalt VSkE 8 741 p-le 4 võib vahistatu saada raamatuid ja perioodilisi väljaanded ka pakiga. Seega on vahistatutel VangS § 93 lg 3 ja VSkE § 741 p 4 sätestatud viisil (tellida või saada pakiga) õigus ajalehti saada. Kodukorra р-l 7.1.49 puudub kaebaja õigustele väidetud mõju avaldav toime, mistõttu ei riku see vaide esitaja õigusi ega piira tema vabadusi.
3.Kaebaja esitas 10.01.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla direktori 22.11.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/88 kinnitatud Tallinna Vangla kodukorra punkti 7.1.49 tühistamiseks. Kaebust põhjendab kaebaja eeskätt sellega, et Vaidlustav kodukorra punkt ei ole üheselt mõistetav ega arusaadav. Viidatud punkti sõnastus „keelab sarnase otstarbega isiklikud esemed, mille tagab vangla“ avaldab kaebajale mõju iga eseme kohta eri aegadel. Näiteks toob kaebaja välja, et kodukorra punkt avaldas talle mõju 01.01.2024, kui kaebajal tekkis soov saada isiklikku ajalehte. Nimetatud kodukorra punkt on avaldanud talle mõju ka muude esemete, nt pastaka, osas muudel aegadel. Kuna punkti sõnastusest ei ole võimalik üheselt aru saada, milliseid vangla tagatud esemeid tuleb lugeda keelatud esemeks, siis muutub punkti sõnastuse kohaselt ka kaebaja soovitud isiklik ajaleht keelatuks. Punkt 7.1.49 ei kindlusta vangla poolt lubatud esemete tagamist ilma, et need muutuksid keelatuks ega tooks kaasa nende äravõtmise. Selliselt on punkt 7.1.49 vastuolus õiguskindluse- ja selguse põhimõttega.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõike punktide 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
5.HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohus on seisukohal, et kaebus kuulub tagastamisele.
6.Kaebaja soovib tühistamiskaebusega vaidlustada Tallinna Vangla direktori 22. novembri 2018. a käskkirjaga nr 1-1/18/88 kinnitatud „Tallinna Vangla kodukorra“ (kodukord) punkti 7.1.49 (HKMS § 37 lg 2 p 1). Kohus selgitab, et vangla kodukorra vaidlustamine halduskohtus tühistamisnõudega on iseenesest lubatav, kuid üksnes siis, kui kaebaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse nõuetekohaselt (HKMS § 47 lg 1). Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Kui menetlus lõpetatakse õiguspäraselt vaide tagastamisega, ei ole hilisem kaebus kohtule HKMS § 47 lg-st 1 tulenevalt lubatav. Vaide õigusvastase tagastamise korral saab aga kohtumenetluses jätkata asja sisulise arutamisega (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 29.04.2014 määrust asjas nr 3-3-1-78-13, p 19). Seega otsustamaks, kas kaebaja on läbinud kohtusse pöördumise eeldusena nõuetekohaselt kohustusliku kohtueelse menetluse, tuleb kohtul esmalt hinnata, kas kaebaja vaie on tagastatud õiguspäraselt.
7.Käesoleva haldusasja materjalidest nähtub, et kaebaja esitas 01.01.2024 vanglale vaide nr 5-15/24/7-1 kodukorra p 7.1.49 kehtetuks tunnistamiseks. Kaebaja hinnangul keelab vaidlusalune kodukorra punkt kaebajale isikliku ajalehe. Tallinna Vangla tagastas 08.01.2024 otsusega nr 5-15/24/7-2 kaebaja vaide kodukorra p 7.1.49 peale haldusmenetluse seaduse (HMS) § 79 lg 1 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub vaideõigus. Vangla selgitas vaideotsuses, et nii kinnipeetava kui ka vahistatu isiklike vahendite arvel tellitud või pakiga saadetud ajalehtede saamise õigust kodukorra p 7.1.49 ei riku, sest vahistatul on VangS § 93 lg 3 alusel lubatud vanglateenistuse vahendusel tellida mõõdukuse piires isiklike vahendite arvel ajalehti, ajakirju ja muud kirjandust, kui see ei ohusta vangla julgeolekut. Samuti võib vahistatu vastavalt VSkE § 741 p-le 4 saada raamatuid ja perioodilisi väljaandeid pakiga. Vahistatul õigus tellides või pakiga saatmise teel ajalehti saada, mistõttu puudub vaidlusalusel kodukorra punktil kaebaja õigustele väidetud mõju avaldav toime ning kodukorra punkt ei riku kaebaja õigusi ega piira tema vabadusi.
Kohus leiab, et vastustaja tagastas kaebaja vaide õiguspäraselt.
2(4)
9.HMS § 71 lg 1 sätestab, et vaide võib esitada isik, kes leiab, et haldusaktiga või haldusmenetluse käigus on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. HMS § 79 lg 1 p 1 kohaselt vaie tagastatakse, kui isikul puudub õigus vaie esitada. Vaideõigus on ette nähtud isiku subjektiivsete õiguste kaitseks, mitte üldistes huvides ega objektiivsele õigusvastasusele reageerimiseks.
10.VangS § 15 lg 4 kohaselt võib vanglateenistus keelata täiendavalt aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele. VangS § 15 lg-s 2 on sätestatud, et kinnipeetavale on keelatud esemed ja ained, mis: 1) ohustavad inimese julgeolekut, 2) sobivad eriti vara kahjustamiseks, 3) võivad ohustada vangla julgeolekut või korda, 4) ei ole kooskõlas karistusena mõistetud vangistuse täideviimise eesmärkidega, 5) raskendavad oluliselt vanglal hügieeninõuete täitmist või 6) nõuavad VangS § 31 lg 2 kohaselt vanglateenistuse ametniku luba. Vaidlustatava kodukorra punkti kohaselt on kinnipeetavale lisaks Justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 vastu võetud „Vangla sisekorraeeskirja“ (VSkE) §-s 641 sätestatule keelatud VangS § 15 lg 4 alusel VangS § 15 lg-s 2 kirjeldatud tunnustele vastavad sarnase otstarbega isiklikud esemed, mille tagab vangla (v.a vangla vahendusel soetatud ühekordsed söögiriistad). Nimetatud kodukorra punkti on täiendatud 25.02.2022 käskkirjaga nr 1-1/22/22 ja sätte sõnastus jõustus 01.03.2022.
11.Ehkki kohus nõustub käesolevalt kaebajaga selles, et kodukorra punkti 7.1.49 oma kirjeldavas sõnastuses ei ole kõige õnnestunum, sest sellest ei selgu täpselt, milliseid vangla võimaldatavaid esemed on silmas peetud, nähtub kohtule kodukorra seletuskirjast, et tegemist võib olla vangla julgeolekut ohtu seadvate esemetega. Sealjuures on kodukorra seletuskirja p 7.1.49 selgituste kohaselt vanglal märksa lihtsam tagada vangla julgeolek siis, kui kinnipeetavad kasutavad vangla väljastatud esemeid, millega saavad kinnipeetavad oma õigusi ellu viia samamoodi nagu väljastpoolt kaasa võetud või saadetud esemetega. Kuna kohus käsitleb käesolevas määruses kodukorra seletuskirja p 7.1.49 selgitusi, peab kohus HKMS § 62 lg 2 alusel vajalikuks võtta Tallinna Vangla kodukorra seletuskirja terviktekst alates 13.06.2023 kehtiva sõnastusega asja materjalide juurde. (Kättesaadav ka veebilehel https://vanglateenistus.ee/meist /vanglateenistus/tallinna-vangla).
12.Kohus leiab, et vaidlustatav kodukorra punkt ei avalda kaebaja õigustele mõju, sest ajalehtede tellimise, omamise ja valdamise õigus tuleneb kaebajale muudel õiguslikel alustel. Vastustaja on kohtule märkinud, et kaebaja on vahistatu staatuses. Vahistatu ajalehtede, ajakirjade ja raamatute võimaldamist reguleerib VangS § 93 lg 3, mille teine lause sätestab, et vahistatul on lubatud vanglateenistuse vahendusel tellida mõõdukuse piires isiklike vahendite arvel ajalehti, ajakirju ja muud kirjandust, kui see ei ohusta vangla julgeolekut. Perioodika tellimise täpsemat korda reguleeritakse kodukorra punktis 14.3., mille kohaselt tuleb kinnipeetaval (sh vahistatul) isiklike vahendite arvel ajakirjanduse tellimiseks esitada vastavasisuline taotlus, millele märgitakse mh millist ajakirjandus väljaannet soovib kinnipeetav tellida ja nõusolek tema vanglasiseselt isikuarvelt ajakirjanduse tellimiseks eeldatava summa kinnipidamiseks (kodukorra p 14.3.1.). Isiklike vahendite arvel tellitud ajalehed ja/või ajakirjad saab kinnipeetav kätte vanglateenistujalt (p 14.3.2.). Vangla jätab vormistamata kinnipeetava tellimused trükiste ja teoste kohta, mis VSkE § 641 p-i 15 (vägivalda, vihkamist, rassismi jne propageerivad trükised ning pornograafilised teosed) järgi on kinnipeetavale vanglas keelatud (p 14.3.3.). Lisaks perioodiliste väljaannete tellimise võimalusele on kaebajal võimalik VSkE § 741 p 4 kohaselt saada raamatuid ja perioodilisi väljaanded ka pakiga saatmise teel.
13.Käesoleval juhul ei ole kaebaja ega ka vastustaja väitnud, et kaebaja on avaldanud soovi isiklikul arvel ajakirjanduse tellimiseks vastavasisulise taotluse esitamisega ning et vastustaja on keeldunud kaebajale tema soovitud ajalehtede või ajakirjade tellimisest. Samuti ei ole menetlusosalised väitnud, et kaebaja isiklikul arvel ajalehtede tellimisest oleks keeldutud kodukorra p-i 7.1.49 alusel. Kuivõrd vaidlustatud kodukorra punkti alusel ei ole kaebaja suhtes toiminguid tehtud, kaebaja soovitud ajalehtede vanglateenistuse vahendusel teostatud tellimuse 3(4)
tegemisest ei ole keeldutud ning kaebajale ei ole pakiga ajalehti, ajakirju või raamatuid saadetud, kaebaja ei ole isikliku ajalehe tellimuse soovi avaldanud, siis puudub kaebaja õigustele mõju avaldav toime. Kaebaja väide, et sätte kohaselt võib lubatud esemete hulka kuuluvad pastakad või paber muutuda automaatselt keelatud esemeks, kohtu hinnangul ei päädi, kuivõrd paber ja pastakas on kinnipeetutele ja vahistatutele lubatud esemeteks (vt nt VangS § 98 lg 1 koostoimes VSkE § 741 lg 1 p-ga 3). Kaebaja väide, et Tallinna Halduskohus on 05.09.2023 otsuse nr 3-23626 möönnud, et kodukorra p 7.1.49 võtab sisuliselt ära isikliku ajalehe valdusõiguse oma sõnastuse tõttu, ei vasta tõele. Kohus sedastas viidatud otsuses, et kuna isiklike lehtede tellimise võimalusest ei sõltunud asja nr 3-23-626 lahendus, polnud kohtul vaja selgitada, kas vastustaja tõepoolest sellele sättele tuginedes vahistatutel ajalehtede tellimist keelab.
14.Eelnevat arvestades nõustub kohus Tallinna Vanglaga, et kuivõrd vaidlustatud kodukorra punkt ei ole kaebaja õigustele mõju avaldanud, ei ole rikkunud kaebaja õigusi ega piiranud kaebaja vabadusi, siis puudus kaebajal vaide esitamise õigus.
15.Kuivõrd kohtu hinnangul tagastas Tallinna Vangla 08.01.2024 otsusega nr 5-15/24/7-2 kaebaja vaide õiguspäraselt, siis ei saa praegusel juhul VangS § 11 lg-st 5 tulenevat kohustuslikku kohtueelset korda läbituks lugeda.
16.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.
17.Isegi juhul, kui lugeda kohtueelne menetlus praegusel juhul nõuetekohaselt läbituks, siis kuuluks kaebus siiski HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu tagastamisele, sest kaebuses esitatud asjaolude kohaselt ei esinenud olukorda, kus kaebajale oleks isikliku ajalehe (selle tellimine või pakiga saamine) omamine või valdamine olnud takistatud. HKMS § 44 lg 1 näeb ette, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. Sealjuures on kaebeõigus üksnes neil isikutel, kelle õigusi kaevatav haldusakt või toiming otseselt puudutab. Kaebeõiguse eelduseks on seega isikule kuuluvate subjektiivsete õiguste riive (Riigikohtu halduskolleegiumi 23.03.2005 otsus asjas nr 3-3-1-8604, p 13; 12.12.2017 määrus asjas nr 3-17-981, p 11). Kaebaja õigusi oleks rikkunud käesoleval juhul see, et kui vangla oleks keeldunud kaebaja ajalehe saamise taotluse rahuldamisest või keelanud kaebajal isikliku ajalehe või ajakirja omamise ning kui vangla oleks seda teinud vaidlustatava kodukorra punkti alusel. Antud juhul ei ole kaebaja sellistele asjaoludele viidanud, vaid üksnes peab kodukorra sätet ebaselgeks. Kaebajal ei ole õigust kodukorra punkte vaidlustada abstraktselt, näitamata konkreetselt ära, kuidas on vaidlustatav kodukorra säte tema õigusi reaalselt riivanud.
18.Kaebaja on esitanud menetlusabi taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks. Kuna kohus tagastab kaebuse läbivaatamatult, jätab kohus läbi vaatamata ka kaebaja menetlusabi taotluse. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm Kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.