Nord Collect OÜ hagi XXXX vastu võlgnevuse 200 euro ja viivise 200 euro saamiseks
Tsiviilasja hind
400 eurot
Menetlustoiming
Hagi menetlusse võtmisest keeldumise määruse tühistamine, kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine ja poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Nord Collect OÜ (registrikood 11897588, asukoht Tartu mnt 24-20, 10115 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja Kristjan XXXX (Tallinna Õigusbüroo OÜ, e-post [email protected]) Kostja XXXX (isikukood XXXX, elukoht XXXX, e-post
XXXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 18. oktoobri 2016 määrus tsiviilasjas nr 2-16115941.
2.Kinnitada Nord Collect OÜ (hageja) ja XXXX (kostja) (koos pooled) vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas:
2.1.Kostja tunnistab võlgnevust summas 390 eurot ja kohustub tasuma nimetatud summa hagejale hiljemalt 25. märts 2020 vastavalt alltoodud maksegraafikule:
2.6.Hageja kinnitab, et käesoleva kompromissi kinnitamise järel puuduvad temal muud varalised või mittevaralised nõuded kostja vastu, mis võisid tuleneda antud hagiesemest.
2.7.Pooled loobuvad kompromissi kinnitamise määrusele edasi kaebamise õigusest.
3.Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega tsiviilasjas nr 2-16-115941 menetlus.
4.Tagastada hagejale pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 22,50 eurot, arvelduskontole nr EEXXXXXXXXXXXX AS-is SEB Pank.
5.Toimetada kohtumäärus menetlusosalistele kätte. Menetluskulude jaotus Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale ei saa edasi kaevata. Määrus jõustub selle pooltele kättetoimetamisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Nord Collect OÜ (hageja) esitas 26.07.2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XXXX (kostja) vastu 400 euro saamiseks. Kostja vastuväite tõttu lõpetas Pärnu Maakohus 15.09.2016 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja hagimenetluses lahendamiseks üle Harju Maakohtule.
2.Harju Maakohus jätkas 29.09.2016 määrusega nõude menetlemist hagimenetluses ning kohustas hagejat esitama oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Samas määruses juhtis kohus hageja tähelepanu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 487 lg-s 3 sätestatule, mille kohaselt keeldub kohus hagi menetlusse võtmast, kui avaldaja ei esita nõude põhjendust õigel ajal. Hageja lepingulisele esindajale (XXXX) toimetati määrus kätte 03.10.2016.
3.Hageja esitas 17.10.2016 kohtule avalduse (taotluse) pikendada (29.09.2016) määruses toodud tähtaega kuni 31.10.2016. Hageja selgitas, et ta on kostjaga ühendust võtnud ja pooled on kompromissilepingu sõlmimises kokku leppinud. Seejuures on hageja edastanud kostjale kompromissilepingu allkirjastamiseks. Kuna kostja on viibinud välismaal, siis ei ole pooled veel jõudnud kompromissilepingut allkirjastada ja kohtule edastada. Eeltoodust tulenevalt pidasid pooled menetlusökonoomilistel kaalutlustel vajalikuks pikendada kohtu poolt hagejale antud menetlustähtaega puuduste kõrvaldamiseks (s.o esitada nõuetekohane hagiavaldus, nõude aluseks olevad tõendid, esindaja esindusõigust tõendav dokument ja tasuda täiendav riigilõiv).
4.Kohus jättis 18.10.2016 määrusega hageja (17.10.2016) taotluse tähtaja pikendamiseks rahuldamata ning keeldus hageja hagi kostja vastu võlgnevuse 200 euro ja viivise 200 euro saamiseks menetlusse võtmisest.
5.01.11.2016 esitasid pooled kohtule kompromissi, mille palusid kinnitada ja asjas menetluse lõpetada. Pooled kinnitasid mh, et neile on teada TsMS §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise
2-16-115941 tagajärjed. Lisaks taotles hageja poole menetluses tasutud riigilõivu, s.o summas 22,50 eurot, tagastamist hageja arvelduskontole nr EEXXXXXXXXXXXX AS-is SEB Pank.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
6.TsMS § 431 lg 2 teine lause sätestab, et kui menetluse lõpetab asja lahendanud kohus edasikaebetähtaja jooksul esitatud avalduse alusel, tühistab ta asjas tehtud lahendi või lahendid. Kohus on 18.10.2016 määrusega keeldunud hageja hagi kostja vastu võlgnevuse 200 euro ja viivise 200 euro saamiseks menetlusse võtmisest. Eeltoodud määruse edasikaebamise tähtaja jooksul on pooled esitanud kohtule kompromissi, mille paluvad kinnitada ja asjas menetluse lõpetada. Juhindudes TsMS § 431 lg-st 2 tühistab kohus nimetatud määruse.
7.Kohus leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja seetõttu asjas menetlus lõpetada.
8.TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.
9.TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. TsMS § 430 lg 7 kohaselt võib kompromiss olla tingimuslik.
10.Kohtu arvates ei ole kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kohtul ei ole alust jätta kompromiss TsMS § 430 lg 3 järgi kinnitamata. Pooled kinnitasid mh, et neile on teada (TsMS §-s 432 sätestatud) menetluse lõpetamise tagajärjed.
11.TsMS § 168 lg-st 3 tulenevalt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kuivõrd kohtule esitatud kompromissist nähtuvalt ei ole pooled leppinud eraldi kokku menetluskulude kandmises, siis peab kohus lähtudes TsMS § 168 lg-st 3 põhjendatuks jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
12.Järgnevalt lahendab kohus hageja taotluse riigilõivu tagastamiseks. Kohus leiab, et hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on tasunud 26.07.2016 maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu summas 45 eurot. Seega tagastamisele kuulub pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 22,50 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb tagastatav summa kanda hageja arvelduskontole nr EEXXXXXXXXXXXX AS-is SEB Pank.
2-16-115941
13.TsMS § 661 lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohus välistab poolte soovil määruskaebuse esitamise õiguse. Määrus jõustub selle pooltele kättetoimetamisest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.