X kaebus Eesti Advokatuuri aukohtu otsuse nr 2-13/150-28 tühistamiseks ja kaebaja avalduse uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks
RESOLUTSIOON
Tagastada X kaebus.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
1.X esitas 08.11.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Eesti Advokatuuri aukohtu otsuse nr 2-13/150-28 tühistamist ja kaebaja avalduse uuesti läbivaatamiseks kohustamist. Advokaadibüroo tegevuseks, mida kaebaja vaidlustab, on seotud Google Review skooriga ning sellest tulenevalt hagide esitamisega. - Kaebaja leiab, et rikutud on võrdse kohtlemise seadust. Kriminaalmenetlusõiguses puuduvad sätted, mis võimaldaksid võimalikul kannatanul vaidlustada kriminaalmenetluse alustamisest keeldumist kohtus. Võimalik on pöörduda üksnes halduskohtusse. Halduskohus saab kontrollida seda, kas uurija ja prokurör toimisid seaduspäraselt. - Asjas ei ole arvestatud ühtegi kaebaja esitatud tõendit. Advokaadibüroo pidaja on esitanud aukohtule valeinformatsiooni tulenevalt sellest, kes ja miks advokaadibüroo teenuseid hindasid. - Advokaadibüroo ei ole advokatuuri maine avalikku kahjustamist lõpetanud. Aukohtu otsus innustab ka teisi advokaadibüroosid ebaeetiliselt käituma. Advokaadibüroo tegevus, mille osas kaebaja aukohtu poole pöördus, toimub edasi. on sooviga alusetult rikastuda. Advokaadibüroo jurist ja büroojuht käitusid avalikkuse silmis vääritult. - Vandeadvokaadi tegu oli vääritu ja avalikkuse hukkamõist on olnud märkimisväärne. Ühetaoliste rikkumiste eest sarnastel asjaoludel määratavad karistused ei tohiks olla silmatorkavalt erinevad. Kohus küsis kaebajalt täiendavalt, mis eesmärgi ta kaebuse rahuldamisel saavutaks ja kelle õiguste kaitseks on kaebus esitatud. Kaebaja põhjendused: - Kaebaja formuleeris selged küsimused, millele ta soovis aukohtu hinnangut, kuid ei saanud seda. Kaebaja on toonud välja konkreetsed menetluslikud rikkumised. Aukohus on ka ise põgusalt möönnud, et advokaadi teguviis on tõesti ebaeetiline. Aukohus pidanuks tuvastama, kas advokaadi tegevus vastab eetika- ja kutsenõuetele ning mil määral on neid rikutud. Enamik kaebaja väiteid on jäetud käsitlemata, mh üldsuse negatiivse tähelepanu eiramine, Google teenusetingimustele mittevastavate hinnangute eemaldada laskmine alles pärast advokatuuri aukohtumenetluse algust. Samuti on aukohus jätnud tuvastamata distsiplinaarsüüteo olulised asjaolud (võltshinnangu andjate profiil, avalikkuse õiglustunde riive ulatus, advokaadi poolt vihjatud teiste advokaadibüroode rikkumised samas asjas, kas need üldse vastavad tõele jne). 1(5)
- Halb mulje advokaadibüroost ei ole tänini paranenud. Kaebaja nõustub teiste negatiivsete hinnangutega. Advokaadibüroo rikub võrdse kohtlemise seadust, kuna jätab alles positiivse hinnangu andjad. - Advokaadibüroo kasutas oma juriidilisi teadmisi menetluskulude nime all raha väljapressimiseks. See toimus aukohtu vaikival heakskiidul, sh jättis aukohus käsitlemata vandeadvokaadi valeväited. - Aukohtu seisukoha kujunemine ei ole jälgitav. Kaebajal on õigus saada oma pöördumisele ammendav vastus. Aukohtumenetlus on läbi viidud ebaõigesti ja pealiskaudselt. Aukohus pole võtnud tarvitusele abinõusid seadust rikkunud advokaadibüroo(de) vastutusele võtmiseks ning kaebaja või kellegi teise sama tähelepaneliku kodaniku arvamusvabaduse kaitseks. Eeltoodu mõjutab kaebaja õigust valida pädev advokaadibüroo.
2.Aukohtusse pöördumise tausta selgitab mh tsiviilasi nr 2-22-19209, kus advokaadibüroo oli hagejaks ja haldusasjas kaebaja oli kostjaks. Kohtuasja lõpplahendid on jõustunud (viimati 25.09.2023).
3.Advokatuuri esitatud materjalides nähtub järgmist: - Kaebaja pöördus 28.02.2023 advokatuuri aukohtu poole, kus avaldab pahameelt EmeraldLegal tegevuse osas (dtl 77-87). Advokaadibüroo soovis endale hõlptulu teenida. Arusaamatu on, miks oli vaja tõese arvustuse eest kedagi kohtusse kaevata. Advokaat peab järgima kutse-eetika nõudeid, sh ei tohi toimuda kõlvatu võistlus ning käituda tuleb ausalt ja väärikalt. Kaebaja vastu esitatud hagi tõendab, et nad ei ole pädevad juristid. - Advokatuuri pöördumise peale (dtl 90) täpsustas kaebaja 02.03.2023, et J.U. advokaadibüroo pidajana on pika aja jooksul kahjustanud advokatuuri mainet. Ükskõiksust eetika vastu näitab, et võltsitud maineskoori ei ole eemaldatud. Kaebaja kirjeldab, kuidas ta jõudis enda poolt advokaadibüroole antud ühe tärniga hinnanguni. Kaebaja analüüsis, kes on andnud büroole kõrgeid hinnanguid, ning leidis, et need isikud on seotud advokaadibüroo endaga. Selline tegevus on taunimisväärne ja vastuolus Google’i teenusetingimustega. Ühiskonna õiglustunnet ja advokatuuri usaldusväärsust on tugevasti häiritud. - Advokatuur küsis advokaadilt selgitusi (dtl 113 ja lisa 5 muud dokumendid). - Advokatuur algatas 06.04.2023 aukohtumenetluse vandeadvokaadi suhtes (dtl 121 jj) ning küsis täiendavaid selgitusi (dtl 127). - Advokatuur arutas kaebust 01.06.2023 istungil ja otsustas aukohtumenetlusega jätkata (dtl 131). Vandeadvokaat esitas täiendavad selgitused 31.07.2023 (dtl 139). Advokatuuri aukohus tegi 07.09.2023 otsuse (dtl 145 jj), milles otsustas lõpetada aukohtumenetluse vandeadvokaadi suhtes. - Kaebaja heidab advokaadile kui advokaadibüroo pidajale ette ebaausat ja vääritut käitumist ja avalikkusega suhtlemisel kutse-eetika nõuete arvestamata jätmist, sest kaebaja hinnangul on advokaadibüroo manipuleerinud advokaadiühingule antud Google Review hinnangutega. - Google Review eesmärk on, et kaupade või teenuste ostjad või kasutajad saaksid anda objektiivset tagasisidet ostetud kauba või teenuse suhtes. Google üldised tingimused keelavad laimata, eksitada, petta või esineda kellegi teisena. Eelnevaga ei ole kooskõlas tegevus, kus ettevõttega seotud isikud annavad enda ettevõttele hinnanguid. Advokaadibürool on lubatud oma ärilise tegevuse kohta teavet edastada, kuid seejuures tuleb järgida advokaadi kutse-eetika nõudeid, sealhulgas advokaadi sõltumatuse, konfidentsiaalsuskohustuse, väärikuse ja kollegiaalsuse põhimõtteid. Advokaat ei või hankida kliente ebaausal teel. Nõuetekohane ja aus ei ole olukord, kus advokaadibüroo proovib suunata ettevõttele antud Google Review hinnanguid, et kõrge positiivse hinnangu kaudu mõjutada potentsiaalseid kliente tegema valikut just konkreetse advokaadibüroo kasuks. Tõenditest lähtuvalt näib, et konkreetne advokaadibüroo võib olla tegelenud hinnangute mõjutamisega, mida ei saa pidada advokaadi kutse-eetikaga kooskõlas olevaks ausaks tegevuseks. 2(5)
- Asjas ei nähtu, et kaebaja oleks hinnangu andmisel advokaati kliendi asjaga samastanud, vaid kaebaja on hinnanud lähtudes isiklikust kogemusest, mis tugines kaebajale edastatud nõudekirjal ning asjaolul, et kaebaja pidas advokaadibürood ebaausaks. - Advokaadi selgitustele tuginedes, mh kinnitusele, et ta ei ole mõjutanud ega suunanud positiivseid hinnanguid andma ning on palunud need eemaldada, leiab aukohus, et puuduvad tõendid, mis kinnitaksid advokaadipoolset tahtlikku ebaausat tegevust ja mis annaks aluse advokaadile distsiplinaarkaristuse määramiseks. Otsuse tegemise ajal on aukohus seisukohal, et vaidlusaluses advokaadibüroos hinnetega manipuleerimist (enam) ei toimu ning lõpetab sellest tulenevalt menetluse distsiplinaarsüütegu tuvastamata ja karistust määramata. - Konkreetne advokaadibüroo ei ole tõenäoliselt ainus, kellele on hinnanguid andnud nii kliendid, büroo töötajad või nende lähikondsed kui ka klientide vastaspooled. Advokaadibüroole antud hinnetega manipuleerimine on lubamatu ja advokaadi kutse-eetikaga vastuolus. Seetõttu tuleks advokaadibüroodel sellisest manipuleerimisest hoiduda ning võimalusel tagada ka, et avalikkusele ei jääks vastupidist muljet.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Kohus tagastab kaebuse kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu (HKMS § 121 lg 2 p 1).
5.Aukohus arutab mh advokaatide distsiplinaarsüüteoasju (advokatuuriseadus (AdvS) § 15 lg 1). Aukohus algatab aukohtumenetluse mh huvitatud isiku algatusel, kui advokaadi tegevuses ilmnevad distsiplinaarsüüteo tunnused (AdvS § 16 lg 2). Aukohus võib määrata advokatuuri liikmele distsiplinaarkaristuse, kui advokaat eiras advokaadi ja advokaadibüroo tegevust sätestavate õigusakte või kutseeetika nõudeid ning kui distsiplinaarsüütegu ei ole aegunud (AdvS § 19 lg 1). Kui huvitatud isik ei ole aukohtu otsusega nõus, on tal õigus esitada kaebus halduskohtule (AdvS § 18 lg 1). Halduskohtumenetluses ei ole vaidluse esemeks advokaadi tegevus, vaid Eesti Advokatuuri tegevus aukohtumenetluse läbiviimisel. Advokaadi distsiplinaarsüüteo tuvastamise pädevus on aukohtul, mistõttu ei saa halduskohus ise seda õiguslikku küsimust lahendada. Halduskohtusse võib kaebusega pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks (HKMS § 44 lg 1). Oma õiguste kaitseks kohtusse pöördumine tähendab seda, et kaebuse rahuldamisel kaebaja saaks mõne õiguse, hüve, asja, hüvitise vms; või vabaneks mõnest talle seatud kohustusest, keelust vms. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei ole kaebajal aukohtu otsuse vaidlustamiseks kaebeõigust. Aukohtumenetluse eesmärk ei ole kaebaja õiguste kaitsmine, vaid järelevalve teostamine advokaatide kutsetegevuse üle. Aukohtumenetluse algatamata jätmine ei too kaasa kaebaja õiguste muutmist ega lõpetamist ega oma seetõttu mõju kaebaja subjektiivsetele õigustele. AdvS § 16 lg-st 1 ega AdvS § 18 lg-st 1 ei tulene isikule õigust nõuda aukohtumenetluse läbiviimist advokaadi suhtes ega advokaadi karistamist ega ka karistamise kaalumisest, kui sellest kaebajale n.ö kasu või hüve ei teki. Aukohtul on otsustusõigus selle üle, kuidas rikkumisele reageerida ja kas advokaati distsiplinaarkorras karistada. Sisuliselt saab aukohtu kaalutlusotsust vaidlustada üksnes isik, kelle subjektiivseid õigusi võib see otsus rikkuda, s.o advokaat, kelle tegevuse vastavust õigusaktidele on aukohus hinnanud. Halduskohus saab kontrollida üksnes seda, kas aukohus on aukohtumenetluse läbiviimisel järginud pädevus-, menetlus- ja vormireegleid (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 21.12.2016 määrus nr 3-161148, p-d 8–10). Huvitatud isiku kaebeõiguse aluseks saab olla üksnes aukohtu poolne menetlusnormide rikkumine (nt Tallinna Ringkonnakohtu 07.03.2019 määrus nr 3-18-1863, p 7; 05.02.2019 määrus nr 3-18-2282, p 11; 20.04.2017 määrus nr 3-17-559, p 5; 29.12.2015 määrus nr 3-14-51678, p 9; 24.09.2015 otsus nr 3-14-50174, p 10; 07.05.2015 otsus nr 3-14-51414, p 9; 03.12.2014 määrus 3(5)
nr 3-14-52251, p 13; 31.12.2013 määrus nr 3-13-1538, p 6; viimati 03.03.2023 määruses nr 3-222528 ja 13.09.2023 määruses nr 3-23-797). Halduskohtumenetluse esemeks saab seega olla advokatuuri tegevus taotluse lahendamisel, mitte advokaadi tegevus huvitatud isiku suhtes. Menetluslike õiguste rikkumine võib seisneda muu hulgas selles, et aukohus on jätnud menetluse algatamata selliselt, et ei ole üldse hinnanud huvitatud isiku väiteid; on asja sisuliselt lahendanud, kuid on jätnud osa huvitatud isiku väiteid käsitlemata; aukohus ei ole järginud otsuse tegemisel muid menetlusreegleid, nt kui otsuse on teinud ebaseaduslik koosseis, huvitatud isik on jäetud ära kuulamata vms.
6.Advokatuuri esitatud materjalidest nähtub, et kaebajal on antud võimalus oma algset taotlust täiendada, samuti menetluse kestel oma seisukohta täiendada (täiendav pöördumine 26.06.2023, dtl 136). Advokatuur on kaebaja taotluse läbivaatamist arutanud kokku kolmel istungil (06.04, 01.06 ja 07.09.2023). Seega ei nähtu kohtule, et advokatuur oleks rikkunud kaebaja õigust menetlusreeglite järgimisele. Kaebaja põhjendus seoses ebavõrdse kohtlemisega puudutab karistuse määramist. Kaebajal puudub subjektiivne õigus advokaadi karistamiseks ning ka selleks, et määratav karistus oleks (kaebaja hinnangul) proportsioonis teo raskuse ja teiste analoogsete juhtumitega. Ka puudub kaebajal õigus asjas kaitsta avalikku huvi või advokatuuri ja advokaatide mainet (HKMS § 44 lg 2). Oma maine kaitsmine on ennekõike advokatuuri enda ülesanne. Aukohus on hinnanud tõendeid ning leidnud, et näib, et advokaadibüroo võib olla tegelenud hinnangute mõjutamisega, kuid samas puuduvad tõendid, mis kinnitaksid advokaadipoolset tahtlikku ebaausat tegevust. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõudmaks, et aukohtu hinnang tõenditele kattuks tema omaga. Aukohus võib sisustada distsiplinaarsüüteo tuvastamiseks vajalikud asjaolud kaebajast teisiti. Samuti võib aukohus jätta hindamata või muul viisil pikemalt käsitlemata asjaolud või väited, mis ei puuduta distsiplinaarmenetluse läbiviimist, sh süüteo tuvastamist. Aukohus on käsitlenud, et üldsusele ei tohi jääda hinnetest muljet, et neid on manipuleeritud. Ka on aukohus hinnanud Google Reviewi eesmärki. Aukohtul on ka kaalumisruum küsimuses, kas jätkata menetlusega ja tuvastada distsiplinaarsüütegu olukorras, kus võimalik väidetav rikkumine on aukohtule nähtuvalt kõrvaldatud. Aukohtu otsusest nähtub ka üldine hukkamõist hinnetega manipuleerimise osas, mistõttu ei olnud tingimata vajalik tuvastada, kas muud bürood sarnaselt toimivad. Muude büroode tegevuse kontrollimine ei ole vajalik ka kaebaja õiguste kaitseks. Aukohus on ka suunanud advokaate edaspidi teisiti toimima (aukohtu otsuse viimane lõik, dtl 152). Millise meetme aukohus advokaatide edasise käitumise suunamiseks valib, on aukohti kaalutlusotsus. Konkreetse advokaadi suhtes distsiplinaarmenetluse läbiviimisega ei ole võimalik ammendavalt tagada kaebaja õigust valida pädev advokaadibüroo. Kaebaja on 02.03.2023 pöördumises selgitanud, et tema pöördumise aluseks on Google Review hinnangud (dtl 104). Kaebaja on küll kirjeldanud asja kestel ka tsiviilasja nr 2-22-19209, kuid see ei ole kaebaja pöördumise põhiküsimuseks. Sama nähtub nii kaebaja algse pöördumise rõhuasetuses hinnangutele (dtl 77-86) kui ka 02.03.2023 pöördumise lõpust (dtl 106). Tsiviilasi nr 2-22-19209 on ka aukohtu menetluse kestel lõpu saanud. Nagu kohus eelnevalt selgitas, ei ole aukohtul kohustust kontrollida kõiki väiteid, mis ei ole advokaadile etteheidetava rikkumise – hinnete andmisega – tuvastamisega seotud. Kokkuvõttes ei tulene isikule kaebeõigust sellest, kui aukohus ei ole temaga nõustunud ja/või kaebaja soovitud viisil ja rangusega advokaadi käitumisele hinnangut andnud ja/või käitumist hukka mõistnud. Olukorras, kus aukohus taotluse esitajaga ei nõustu, st lõppjäreldusena karistust ei määra, 4(5)
ei pruugi mistahes põhjendused näida piisavad ja ammendavad. Aukohtul on õigus sedastada, milliseid asjaolusid peab ta distsiplinaarsüüteo tuvastamisel vajalikuks ning jätta ülejäänu sama põhjalikkusega käsitlemata. Kaebaja seisukohti, küll teises sõnastuses või vaatenurga alt on aukohtu otsuses piisavalt käsitletud.
7.Ka juhul, kui leiduks alus sisuliseks menetlemiseks, ei saa pelgalt sellest, et kaebaja aukohtu järeldustega ei nõustu, järeldada kaebeõigust aukohtu otsuse vaidlustamiseks. Ka kaebajale edukas aukohtumenetlus ega halduskohtumenetlus ei annaks kaebajale õiguslikke eeliseid juba toimunu vaidlustamise osas ega ka tulevikus võimalike tekkivate vaidluste tarbeks.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.