Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE513300333522160001 Danske Bank AS Eesti filiaalis, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded OÜ Aktiva Finants esitas 19.04.2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning seoses maksekäsu kiirmenetluse lõpetamisega ja menetluse jätkamisega hagimenetluses, Viru Maakohtule 19.08.2016 hagi G M vastu võla nõudes ning 06.09.2016 hagiavalduse täienduse. Hagiavalduse kohaselt on kostja ja Elisa Eesti AS vahel sõlmitud järgmised lepingud: - 18.09.2012 sõlmitud liitumisleping nr 2023476 telefoninumbriga xxxx; - 06.12.2012 sõlmitud liitumislepingu nr 2023476 lisa 2208061: järelmaksuga vara müügileping, mille alusel kostja võttis endale seadme Sony Xperia J järelmaksu summaga 264 eurot 24. kuuks igakuise osamaksega 11 eurot. Vastavalt kostja ja Elisa Eesti vahel sõlmitud lepingutele esitati kostjale igakuiselt arveid kasutatud telekommunikatsiooniteenuste ja järelmaksu osamaksete eest. Kostja on jätnud tasumata järgmiste hagiavaldusele lisatud arvete eest: - 01.08.2013 esitatud arve nr 2007365588 summas 21 eurot maksetähtajaga 15.08.2013; - 03.09.2013 esitatud arve nr 2007597750 summas 24,24 eurot maksetähtajaga 17.09.2013; - 01.10.2013 esitatud arve nr 2007797386 summas 43,24 eurot maksetähtajaga 15.10.2013; - 01.11.2013 esitatud arve nr 2008045585 summas 233,63 eurot maksetähtajaga 15.11.2013. Eeltoodust tulenevalt on kostja põhivõlgnevus summas 322,11 eurot. Kostja põhivõlgnevus koosneb kasutatud teenustest summas eurot 71,20 eurot ja tasumata järelmaksust summas 187 eurot ning käsitlustasust summas 63,91 eurot. Lepingutel kinnitas kostja oma allkirjaga, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks lisaks olevaid teenuste kasutamise üldtingimusi. Elisa Eesti AS esitas kostjale osutatud teenuste eest arveid, mille alusel kostja oli kohustatud tasuma arvel märgitud tähtajaks. Elisa Eesti AS on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja kasutas Elisa Eesti AS teenuseid ja kaupa nende eest tasumata. Järelmaksulepingust tulenevalt on järelmaksu summade mittetähtaegsel tasumisel Elisa Eesti AS-il õigus nõuda kliendilt kogu kauba eest tasumata järelmaksu summade korraga tasumist. Kuivõrd kostja rikkus oma kohustust ning ei tasunud kauba eest nõuetekohaselt vastavalt Elisa Eesti AS-i poolt esitatud arvetele, nõudis Elisa Eesti AS kostjalt kõigi tasumata järelmaksu summade tasumist. Kostja võlgnevus sisaldab ka käsitlustasu (arve nr 2008045585), mille sissenõudmise õigus tuleneb järelmaksuga müügilepingu kolmandast lõikest, mille kohaselt kui Elisa Eesti AS ütles kostjaga sõlmitud lepingud üles kostjast tulenevad lepingu

rikkumise tõttu, siis on Elisa Eesti AS-l õigus nõud lepingu lõpetamisega seonduvate kulude katteks käsitlustasu 63,91 eurot. Vastavalt Elisa Eesti AS lepingule ja lepingu lahutamatuks lisaks olevatele teenuste kasutamise üldtingimustele, kui kostja ei tasu arveid nõuetekohaselt tähtpäevaks, kohustub kostja tasuma tähtajaks tasumata summalt viivist. Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud viiviseid alates viimase arve maksetähtajale järgnevast kalendripäevast 16.11.2013 kuni hagiavalduse täpsustuse esitamiseni 06.09.2016 seadusjärgse viivisemääraga kokku summas 73,01 eurot (tlk 61). Elisa Eesti AS loovutas 02.12.2014 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Lähtudes eeltoodust palub hageja kostjalt G M välja mõista hageja kasuks võlgnevus 322,11 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised summas 73,01 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning palub kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 100 eurot ja õigusabikulud summas 625 eurot. Samuti palub hageja menetluskuludelt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Kostja vastuväited Kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud TsMS § 322 lg 1 sätestatud korras (ema S M kaudu) 27.12.2016. Kohus hoiatas kostjat, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus kohtuistungit pidamata, hageja nõusolekul, hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja kohtule kirjalikku vastust ei esitanud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Kohus on kostjale saatnud hagimaterjalid kirjaliku vastamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid on kostjale TsMS § 322 lg 1 korras kättetoimetatud 27.12.2016, seega oli kohtu poolt määratud vastuse esitamise viimaseks tähtpäevaks 10.01.2017. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hageja poolt hagis näidatud asjaoludel ja ulatuses tagaseljaotsusega, rahuldades sealjuures menetluskulude taotluse osaliselt. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud ega esitanud vastuväiteid hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele esitatud arvete alusel tasumata põhivõlgnevus summas 322,11 eurot. VÕS § 100 kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Hageja on taotlenud seadusjärgse viivise väljamõistmist arvestatuna 322,11 eurolt perioodil 16.11.2013- 06.09.2016. Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja viivise arvestusega. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis kokku summas 73,01 eurot. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 100 eurot. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast. Hageja palub kostjalt välja mõista ka õigusabikulud summas 625 eurot. Kohus leiab, et õigusabikulude nõue kuulub rahuldamisele osaliselt. Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele. Antud hagi puhul on ilmselgelt ja üldteadaolevalt tegemist nn. masshageja poolt koostatud tüpiseeritud hagi tekstiga, milles erinevate kostjate puhul tuleb sisuliselt muuta vaid andmeid lepingu sõlmimise kuupäeva osas ning muuta lepingust tulenevate summade suurusi, seega on tegemist tavapärase õigusvaidlusega, mis õigusharidusega esindajalt eelduslikult ülemäärast aega ei nõua. Asja keerukust ja mahukust ei suurenda haginõude summaline suurus. Antud asjas ei ole esindaja pidanud osalema istungitel, ei ole pidanud tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Kohus leiab eeltoodut hinnates, et hageja põhjendatud menetluskuludeks õigusabile tuleb hinnata 100 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja menetluskulud jäävad kostja enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.