Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristjan Siigur Otsuse avalikult teatavakstegemine 03. november 2023, Tallinn Haldusasja number
3-23-1325
Haldusasi
X kaebus Kaitseressursside Ameti 15.02.2023 ettekirjutuse nr 11-12.1/2023/1173 tühistamise, selle täitmata jätmise eest sunniraha rakendamise keelamise ja sunniraha rakendamise tagajärgede kõrvaldamiseks kohustamise nõuetes.
Kohtuasja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja: X Esindaja: Olga Väina-Kesler Vastustaja: Kaitseressursside Amet Esindaja: Svjatoslav Podgornõi
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada kaebuse menetlus Kaitseressursside Ameti 15.02.2023 ettekirjutuse nr 1112.1/2023/1173 tühistamise nõude osas.
2.Rahuldada X kaebus osaliselt ning kohustada Kaitseressursside Ametit esitama kohtutäiturile avalduse Kaitseressursside Ameti 15.02.2023 ettekirjutuse 11-12.1/2023/1173 alusel sunniraha sissenõudmiseks esitatud avalduse algusel algatatud täitemenetluse (täiteasi 025/2023/2100) lõpetamiseks.
3.Mõista Kaitseressursside Ametilt X kasuks välja menetluskulu 10 eurot. SELGITUSED: Menetlusosalisel on õigus kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 04. detsembril 2023 (HkMS § 180, § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HkMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HkMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HkMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HkMS § 116 lg 6).
1.Kaitseressursside Amet (edaspidi „KRA“) tegi 15.02.2023 ettekirjutuse nr 11-12.1/2023/1173 (dtl. 6, edaspidi „vaidlusalune ettekirjutus“), millega kohustas kaebajat kui kutsealust ilmuma tervisekontrolliks arstlikku komisjoni 27.04.2023 kell 09.10. Vaidlusalune ettekirjutus sisaldas 600 euro suuruse sunniraha rakendamise hoiatust ettekirjutuse täitmata jätmise korral. Kaebaja vaidlusaluses ettekirjutuses näidatud ajal arstlikku komisjoni ei ilmunud. Vastustaja esitas sunniraha rakendamiseks 17.05.2023 täitmisavalduse kohtutäiturile. Samal päeval edastas kohtutäitur kaebajale täitmisteate (täiteasi nr 025/2023/2100 (dtl. 9).
2.Kaebaja esitas 13.06.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb vaidlusaluse ettekirjutuse tühistamist, selle ettekirjutuse täitmata jätmise eest sunniraha rakendamise keelamist ja juba alustatud sunniraha rakendamise tagajärgede kõrvaldamist. Kaebaja leiab, et sunniraha rakendamine on õigusvastane, kuna kaebaja ei saanud arstlikku komisjoni ilmuda haigestumise tõttu, millest ta KRA-d 09.05.2023 teavitas, esitades samas haiguslehe. Teiseks heidab kaebaja vastustajale ette, et viimane ei ole talle asjas tähtsust omavaid dokumente nõuetekohaselt kätte toimetanud.
3.Vastustaja palub kaebuse rahuldamata jätta. Kõigepealt selgitab vastustaja, et vaidlusalune ettekirjutus toimetati kaebajale kaitseväeteenistuse veebi kaudu elektrooniliselt kätte 15.02.2023 kell 18.06 ning seega on ettekirjutuse tühistamise nõue esitatud pärast seaduses sätestatud kaebetähtaja möödumist. Teiseks märgib vastustaja, et vastas kaebaja 09.05.2023 kirjale 10.05.2023, selgitades, et kaebaja kirjas esile toodud põhjus ei ole käsitatav arstliku komisjoni ilmumata jätmise mõjuva põhjusena. Vastustaja hinnangul oli sunniraha rakendamiseks kohtutäituri poole pöördumine põhjendatud, kusjuures seadusest ei tulenenud kohustust kaebajat rakendamisest eelnevalt teavitada. Vastustaja rõhutab, et kaebajale peab olema teada tema kohustus osaleda riigikaitses, läbida ajateenistus ja sellega seoses ka kohustus ilmuda terviseseisundi kontrollimiseks arstlikku komisjoni. Vastustaja märgib, et kokku on kaebajat terviseseisundi hindamisele kutsutud 9 korda, ent ühelgi korral pole ta ilmunud.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Vaidlustatud korralduse tühistamise nõude osas tuleb menetlus lõpetada vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi „HkMS“) § 1512 lg 1 punktile 2 ja § 124 lõikele 2, kuna tühistamisnõue on esitatud pärast seaduses sätestatud kaebetähtaja möödumist ning kaebaja ei ole taotlenud kaebetähtaja ennistamist.
5.HkMS § 46 lg 1 kohaselt tuleb tühistamiskaebus esitada 30 päeva jooksul haldusakti kaebajale kätte toimetamisest arvates. Vastustaja on kinnitanud, et vaidlusalune otsus toimetati kaebajale kaitseväeteenistuse veebi kaudu kätte 15.02.2023 kell 18.06 (dtl. 124). Kaebaja ei ole väitnud, et vaidlusalust ettekirjutust talle sel viisil kättesaadavaks tehtud ei ole, vaid ta leiab, et vastustaja oleks pidanud kasutama dokumentide kättetoimetamiseks muid viise. See seisukoht ei ole õige. Vastustaja võib dokumentide kätte toimetamiseks kasutada mistahes viise, mis tõhusalt tagavad adressaadile võimaluse dokumendiga tutvuda. Lisaks sellele on kaebaja ise 09.05.2023 saatnud KRA-le kirja, kus selgitab, miks ta ei saanud 27.04.2023 arstlikku komisjoni ilmuda (dtl. 125). Seega selle kirja saatmise ajaks pidi kaebaja igal juhul olema asjaomase ettekirjutusega tutvunud, sest vastasel juhul ei oleks selles ettekirjutuses määratud arstliku komisjoni aega saanud teada. Käesolev kaebus on esitatud
13.06.2023 ehk seega igal juhul hiljem kui 30 päeva pärast seda, kui kaebaja oli vaidlusaluse ettekirjutuse kätte saanud, mistõttu ei ole kaebus tühistamisnõude osas tähtaegne. Kaebaja ei ole taotlenud kaebetähtaja ennistamist. Täiendava võimaluse andmine kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks ei ole käesoleval juhul põhjendatud, kuna sellise taotluse esitamise vajadusest oleks kaebaja – kellel on õigusteenust osutav esindaja – pidanud aru saama hiljemalt vastustaja kirjaliku seletuse saamisel.
6.Kuigi tühistamisnõude osas tuleb menetlus kaebetähtaja rikkumise tõttu lõpetada, tuleb siiski märkida, et ettekirjutuse tühistamise nõue on ka sisuliselt ilmselgelt põhjendamatu. Kaebaja on kutsealune kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 2 lg 3 tähenduses ehk 17–27-aastane (kaasa arvatud) meessoost isik, kes ei ole veel aja- või asendusteenistust läbinud. KVTS § 40 lg 1 punkti 5 kohaselt on kutsealune kohustatud osalema Kaitseressursside Ameti määratud ajal ja kohas terviseseisundi hindamiseks arstlikul läbivaatusel. Eeltoodud sätte alusel võis KRA kohustada ilmuma kaebajat arstlikku komisjoni. KVTS § 226 lg 1 punkti 2 kohaselt võib KRA teha kaitseväekohustuslasele (sh. kutsealusele) ettekirjutuse, kui isik ei osale terviseseisundi hindamiseks määratud arstlikul läbivaatusel. Terviseseisundi hindamisele ilmumise kohustuse panemine ettekirjutusega on eelviidatud sätte kohaselt lubatav sõltumata sellest, kas kutsealusel oli varasemates kutsetes või ettekirjutustes määratud aegadel terviseseisundi hindamisele ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus või mitte. Kohustava ettekirjutuse tegemine on lubatav, kui vähemalt ühel korral on kutsealusele saadetud kutse ning ta ei ole kutses näidatud ajal terviseseisundi hindamisele ilmunud, olenemata ilmumata jätmise põhjusest. Käesoleval juhul ei ole poolte vahel vaidlust selles, et enne vaidlusaluse ettekirjutuse tegemist on kaebaja jätnud mitmel korral arstlikku komisjoni ilmumata. Seega oli uue aja määramine ettekirjutusega lubatav. Samuti tuleneb KVTS § 226 lõikest 2, et sellise ettekirjutuse täitmata jätmisel võib KRA rakendada sunniraha, mis omakorda tähendab, et ettekirjutus võib sisaldada sunnirahahoiatust. See, milliseid viise kasutas KRA vaidlusaluse ettekirjutuse kätte toimetamiseks kaebajale, ei ole ettekirjutuse õiguspärasuse seisukohast oluline.
7.Vastustaja on aga oluliselt rikkunud sunniraha rakendamise korda, kuna pöördus sunniraha sissenõudmiseks kohtutäituri poole ilma, et oleks sunniraha rakendamisest kaebajat teavitanud. Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-72-14 selgitanud, et sunniraha rakendamine on eriliigiline haldusmenetlus, mille läbi viimisel tuleb siiski täita haldusmenetluse seaduse (edaspidi „HMS“) § 53 lg 1 punktist 2 ning § 40 lõikest 2 sätestatud kohustused, kuna asendustäitmise ja sunniraha seadus (edaspidi „AtSS“) ei sätesta neist kohustustest erandit. Riigikohus märkis eelviidatud kohtuotsuses, et „[t]ulenevalt HMS § 35 lg 1 p-st 2 ja § 40 lg-st 2 peab haldusorgan teavitama isikut sunniraha rakendamisest pärast ettekirjutuse täitmise tähtaja möödumist, kuid enne sunniraha AtSS § 15 lg-s 1 sätestatud korras sissenõudmise alustamist“. Ka KVTS ei sätesta erandit, mis lubaks vastustajal asuda sunniraha sisse nõudma ilma sellest isikut eelnevalt teavitamata. Sellest järeldub, et juhul kui ettekirjutuse adressaat ettekirjutust ei täida, ei või ettekirjutuse teinud haldusorgan vahetult pöörduda sunniraha sissenõudmiseks kohtutäituri poole, vaid peab eelnevalt ettekirjutuse adressaati teavitama sunniraha rakendamise menetluse alustamisest. See on vajalik muuhulgas selleks, et ettekirjutuse adressaadil oleks võimalik vajadusel taotleda sunniraha rakendamise edasilükkamist (AtSS § 8 lg 2) või esitada oma arvamus sunniraha rakendamise proportsionaalsuse kohta. Riigikohus tõdes eelviidatud lahendis samuti, et isiku teavitamine sunniraha rakendamise menetlusest enne seda, kui vastustaja kohtutäituri poole pöördub, annab isikule sunnirahaga mittenõustumise korral tõhusa võimaluse selle vaidlustamiseks kohtus ning samuti annab see talle sunnirahaga nõustumise korral
võimaluse tasuda sunniraha ilma sissenõudmiseta ja kohtutäituri tasuta. Olukorras, kus kutsealune ei ole täitnud kohustust ilmuda tervisekontrolliks arstlikku komisjoni, peab KRA just nimelt sunniraha rakendamise otsustamisel hindama seda, kas kutsealusel olid mõjuvad põhjused ilmumata jätmiseks. Sunniraha rakendamine, isegi kui isik ettekirjutust täitnud ei ole, ei ole vääramatu tagajärg, vaid eeldab haldusorganilt kaalutlusõiguse teostamist.
8.Käesoleval juhul ei teavitanud vastustaja kaebajat sunniraha rakendamise menetluse alustamisest, vaid tuvastades, et kaebaja ei ole ettekirjutust täitnud, pöördus sunniraha sissenõudmiseks kohtutäituri poole. Seejuures on vastustaja oma 10.05.2023 kirjas (dtl. 128) kaebajale selgitanud, miks ei saa lugeda viimase poolt esile toodud põhjust arstlikku komisjoni ilmumist takistavaks mõjuvaks põhjuseks, ent samas kirjas ei ole vastustaja osutanud sellele, et vastustaja asub sunniraha rakendama. Õige ei ole vastustaja seisukoht, et KVTS-ist ning põhiseaduses sätestatud riigikaitses osalemise kohustuse eripäradest tulenevalt ei ole KRA ettekirjutuse täitmata jätmise eest sunniraha rakendamisest eelnev teavitamine vajalik. KVTS § 226 lg 2 kohaselt toimub sunniraha rakendamine AtSS-is sätestatud korras. KVTS ei sätesta erandit kohustusest isikut enne sunniraha rakendamist sellest teavitada ning anda talle võimalus sunniraha vabatahtlikuks tasumiseks. Sunniraha rakendamisest teavitamise nõue ei saanud olla täidetud vaidlustatud ettekirjutuses sisalduva sunniraha hoiatusega. Kõnealuse hoiatuse sisaldumine ettekirjutuses on sunniraha rakendamise eeldus (AtSS § 7), ent see ei asenda sunniraha rakendamisest teatamist. Hoiatus tuleb teha enne ettekirjutuse täitmise tähtaja lõppu, sunniraha rakendamisest teatamine peab aga eelviidatud kohtupraktika kohaselt toimuma pärast ettekirjutuse täitmise tähtaja möödumist ja enne sunniraha rakendamisele (sissenõudmisele) asumist. Seetõttu ei ole võimalik sunniraha rakendamisest teatamine juba ettekirjutuses endas. Oluline on, et sunniraha rakendamine on haldusorgani kaalutlusotsus – ka juhul kui adressaat ettekirjutust ilma mõjuva põhjuseta ei täida, on haldusorganil võimalik valida, kas rakendada sunniraha või mitte, hinnates eelkõige sunniraha rakendamise otstarbekust. Ettekirjutuse tegemise ajal ei ole haldusorganil põhimõtteliselt võimalik võtta lõpliku seisukohta, et kui adressaat arstlikku komisjoni ei ilmu, rakendatakse sunniraha, seda kasvõi põhjusel, et juhul kui adressaat peaks esile tooma mõne ilmumist takistava asjaolu, peab haldusorgan igal juhul hindama, kas see asjaolu õigustab ettekirjutusega pandud kohustuse täitmata jätmist. Teiseks ei saa õigeks pidada ka seda, et sunniraha rakendamise korral ei jäeta adressaadile põhimõtteliselt võimalust tasuda sunniraha ilma, et see tingiks vääramatult ka täitemenetlusega seotud kulude kandmise. Teistsugusele seisukohale ei saa asuda isegi juhul, kui tegemist on kutsealusega, kelle eesmärk näib olevat ajateenistusest kõrvale hoidmine.
9.Haldusasjas nr 3-3-1-72-14 tehtud kohtuotsuses on Riigikohus vabatahtliku tasumise võimalusele sõnaselgelt viidanud ning see on ka loogiline – rahaliste nõuete sissenõudmisel on täitemenetluse eesmärk sunnimeetmete rakendamine neil juhtudel, kui isik oma võlgu vabatahtlikult ei tasu. Iseäranis avalik-õiguslikus suhtes, kus haldusorgan on isikuga võrreldes tugevamal positsioonil ning kus enne sunniraha sissenõudmiseks kohtutäituri poole pöördumist adressaadile sunniraha rakendamisest teatamine ja vabatahtlikuks tasumiseks tähtaja andmine ei kujuta endast mingisugust märkimisväärset täiendavat halduskoormust, on sunniraha rakendamiseks kohene kohtutäituri poole pöördumine ja sellega isikule lisakulutuste põhjustamine mittevajalik. Tallinna Ringkonnakohus on käesoleva asjaga sarnastes asjades esialgse õiguskaitse kohaldamist puudutavates kohtumäärustes samuti küsitavaks pidanud Riigikohtu eelviidatud kohtuotsuses sisalduva seisukoha kohaldatavust (vt eelkõige Tallinna Ringkonnakohtu 27.06.2023 määrus haldusasjas 3-23-1327 ja 21.07.2023
kohtumäärus haldusasjas 323-1468). On tõsi, et Riigikohtu poolt eelviidatud otsuses käsitletud juhtum erines käesolevast selle poolest, et käesoleva asja puhul ei ole mingisugust mõistlikku vaidlust selles, et kaebaja ei ole vaidlustatud ettekirjutust täitnud. Küll aga ei tulene Riigikohtu seisukohast minu arvates kuidagi, et sunniraha rakendamise menetluse alustamise olulisus saaks sõltuda sellest, kas adressaat on (või võib olla) ettekirjutusega pandud kohustuse täitnud või mitte. Riigikohus pidas oluliseks ka seda, et isikule oleks antud võimalus sunniraha tasuda ilma et ta peaks kandma selle sundtäitmisega seotud kulusid. Asjaolu, et AtSS näeb ette sunniraha täitmisele pööramise täitemenetluse seadustikus sätestatud korras, ei luba mõistlikult järeldada, et nende täitemenetlusega seotud kulude tasumine on sunniraha rakendamisel paratamatu. Sunniraha rakendamise menetlusest teavitamata jätmine on oluline menetlusviga, mille tõttu on sunniraha rakendamine õigusvastane. Selles olukorras tuleb vastustajal sunniraha õigusvastase rakendamise tagajärgede kõrvaldamiseks esitada kohtutäiturile avaldus täitemenetluse lõpetamiseks vastavalt täitemenetluse seaduse § 48 lõikele 1.
10.Mis puudutab aga kaebaja väidet, et tal oli tervisest tingitud mõjuv põhjus 27.04.2023 arstlikku komisjoni ilmumata jätmiseks, siis selles osas tuleb nõustuda vastustajaga, et kaebajal sellist mõjuvat põhjust ei olnud. Selliseks mõjuvaks põhjuseks saab olla eelkõige selline terviseprobleem, mille tõttu ei ole kutsealusel kas reaalse liikumisvõimetuse tõttu või raviarsti poolt tehtud ravialasest ettekirjutusest tulenevalt füüsiliselt võimaliku arstlikku komisjoni kohale ilmuda. Vastustaja on õigesti leidnud, et kaebaja 09.05.2023 e-kirjas ning sellele lisatud ambulatoorsest epikriisist ei nähtu, et kaebajal oleks olnud mingisugune selline tervisehäda, mis takistas tal arstlikku komisjoni ilmumist. Kaebaja tervis ei pruukinud olla piisavalt hea töötamiseks, ent väidetav valu õlas ei saanud takistada arstlikku komisjoni ilmumist.
11.HkMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on taotlenud menetluskulude väljamõistmist, olles tõendanud 40 euro suuruse riigilõivu tasumise. Kuna pool riigilõivu kuulus tasumisele esialgse õiguskaitse taotluselt, mis jäi rahuldamata, ei ole menetluskulu välja mõistmine selles osas põhjendatud. Kaebuse saab lugeda rahuldatuks umbes poole ulatuses, mistõttu tuleb kaebuse esitamisel tasutud 20 euro suurusest riigilõivust välja mõista pool ehk 10 eurot. /allkirjastatud digitaalallkirjaga/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.