lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-23-2442/2

Muud

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 01.11.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-23-2442/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
01.11.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1290
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
RÕS § 22 lg 5Riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramineHKMS § 117Menetlusabi andmise tühistamineHKMS § 126 lg 3Asja läbivaatamise vorm ja tähtaegHKMS § 158 lg 31Otsuse tegemisel lahendatavad küsimusedHKMS § 175 lg 3Otsuse avaldamineHKMS § 28Menetlusosalise kohustusedHKMS § 71Seaduses sätestatud menetlustähtaja ennistamineRÕS § 15 lg 5Riigi õigusabi andmise otsustamine

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
3-23-2497/37Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja10.01.2024

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Pihel Sarv

Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2442

Haldusasi

X taotlus riigi õigusabi saamiseks

Riigi õigusabi taotluse esitaja

X

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada X taotlus ning anda talle riigi õigusabi Politsei- ja Piirivalveameti 29.09.2023 otsuse nr 12303290116-1 vaidlustamiseks ning asjaga seotud õigusdokumentide koostamiseks.
2.Anda riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.
3.Kohustada Eesti Advokatuuri määrama viivitamata taotlejale riigi õigusabi osutav advokaat. Esindaja määramisel tuleb arvestada seda, et rahvusvahelise kaitse asja vaatab kohus läbi eelisjärjekorras.
4.Kohustada esindajat võtma esindatavaga ühendust viivitamatult pärast riigi õigusabi osutaja määramist.
5.Asendada määruse avaldamise korral taotleja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1 ja § 204 lg 1).

Sarnased lahendid

Muud
  • 03.09.20263-26-2562/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.09.20263-26-2562/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.09.20262-26-9094/13Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 27.08.20262-26-114817/3Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20263-26-2652/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 14.08.20262-26-12253/9Tartu Maakohus Valga kohtumaja
RÕS § 4 lg 3Riigi õigusabi
RÕS § 6 lg 1Riigi õigusabi saama õigustatud isik
RÕS § 8Riigi õigusabi andmise viisid
VRKS § 13
VRKS § 251 lg 2

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1.Tallinna Halduskohtule saabus 1.11.2023 X (Türgi kodanik, sündinud XX XX XXXX, viibimiskoht Vao varjupaigataotlejate majutuskeskus, edaspidi taotleja) riigi õigusabi taotlus õigusdokumendi koostamiseks ja isiku esindamiseks halduskohtumenetluses. Taotleja soovib abi Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) 29.09.2023 otsuse nr 12303290116-1 vaidlustamiseks. Otsusega lükati tagasi taotleja rahvusvahelise kaitse taotlus (resolutsiooni punkt 1); tehti talle ettekirjutus lahkuda Türki vabatahtliku täitmistähtajaga 10 päeva (resolutsiooni punkt 2); kohaldati talle sissesõidukeeldu Eesti Vabariiki ja Schengeni viisaruumi kolmeks aastaks alates lahkumiskohustuse täitmisest (resolutsiooni punkt 3). Taotleja tutvus PPA 29.09.2023 otsusega

27.10.2023. Taotleja ei suuda professionaalse õigusabita oma õigusi kaitsta, samuti ei valda ta eesti keelt. Taotleja rahalised vahendid pole piisavad asjatundliku õigusabi eest tasumiseks.

2.Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 10 lg 2 punkti 9 kohaselt on rahvusvahelise kaitse taotlejal õigus saada VRKS-i alusel tehtud otsuse vaidlustamiseks halduskohtumenetluses õigusabi. Riigi õigusabi määramine eeldab, et isikul endal pole piisavalt vahendeid õigusabi eest tasumiseks (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6). Kohtul tuleb kontrollida, et taotlejale ei oleks juba samas asjas riigi õigusabi määratud ning et ei esine muid aluseid riigi õigusabi andmisest keelduda.

Kohus rahuldab riigi õigusabi taotluse.

3.1.Taotleja majandusliku seisundi teatise kohaselt puuduvad taotlejal mistahes sissetulekud ja varad. Taotleja viibib varjupaigataotlejate majutuskeskuses. Taotluse kiireloomulisust arvestades (29.09.2023 otsuse vaidlustamiseks on taotlejal aega 10 päeva) lähtub kohus taotleja kinnitusest, et tal puuduvad piisavad vahendid õigusabiteenuse eest tasumiseks. Ka lisatud PPA 29.09.2023 otsus (lk 11 viimane lõik, lk 13 eelviimane lõik) kinnitab järeldust, et taotlejal puuduvad võimalused õigusabi eest tasumiseks (ta ei tööta ning tal puudub vara). Eesti keelt ja Eesti õigusruumi mittetundev Türgi kodanik ei suuda end ise halduskohtus edukalt esindada.
3.2.Kohtute infosüsteemist ei nähtu, et taotlejale oleks varem PPA 29.09.2023 otsuse vaidlustamiseks riigi õigusabi antud. Hetkel pole alust arvata, et esitatav kaebus oleks eduväljavaadeteta. Kaebuse perspektiivi hindab kohus pärast selle esitamist ning tõendite ja taotleja seisukohtadega tutvumist. Seega on põhjendatud anda taotlejale riigi õigusabi kaebuse koostamiseks ja tema esindamiseks halduskohtumenetluses (RÕS § 4 lg 3 punktid 5 ja 8).
4.Taotleja majanduslikku seisundit arvestades peab kohus põhjendatuks anda talle riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud (RÕS § 8 punkt 1). Kohus juhib siiski tähelepanu, et kui hiljem selgub, et taotlejal on piisavalt rahalisi vahendeid, siis võib kohus käesoleva määrusega antud menetlusabi tühistada (vt HKMS § 117, RÕS § 6 lg 1, § 7 lg 1 punkt 4).
5.Kohus saadab määruse õigusabi osutava advokaadi määramiseks Eesti Advokatuurile (RÕS § 15 lg 5 ja § 18 lg 1). Pärast esindaja määramist tuleb esindajal viivitamatult kontakteeruda esindatavaga vajalike menetlustoimingute tegemiseks. Kuna esindajal on kohustus esindatavaga viivitamatult ühendust võtta, ei tõlgi kohus määrust taotlejale arusaadavasse keelde, arvestades ka seda, et tema taotlus rahuldati. Teave riigi õigusabi korras määratavale esindajale
6.Riigi õigusabi taotluse kohaselt on taotleja vaidlustatava PPA 29.09.2023 otsusega tutvunud 27.10.2023. Ilmselt on lisatud 29.09.2023 otsuse lõpus kuupäeva „27.11.2023“ märkimisel tehtud viga ning tegelikult sai taotleja otsuse kätte 27.10.2023. Seega taotleja esitatud informatsiooni arvestades möödub otsuse 10-päevane vaidlustamistähtaeg 6.11.2023.
7.Kohus selgitab, et taotlejal ei ole kaebuse esitamise hetkel esialgse õiguskaitse vajadust. Nimelt VRKS § 251 lg 2 kohaselt on taotlejal kaebetähtajal ja kuni lõpliku otsuse tegemiseni VRKS-is nimetatud õigused ja kohustused, sealhulgas õigus viibida Eesti territooriumil.

Kohtule esitatava kaebuse kohta selgitab kohus järgmist.

8.1.Kaebuses tuleb märkida taotlus ja põhjendused iga otsuse kohta, mille PPA on vormistanud ühes dokumendis. Kui mõnda osa otsusest ei vaidlustata, tuleb seda samuti selgelt märkida. Kaebuses ei ole vaja korrata menetluse käiku või tuua välja otsuse põhjendusi ning kirjeldada kaebaja antud selgitusi haldusmenetluses. Nendega saab kohus tutvuda ka

vaidlustatud otsusest. Oluline on tuua välja, miks otsusega ei nõustuta, milliseid tõendeid või asjaolusid on PPA valesti hinnanud ja miks.

8.2.HKMS § 158 lg 31 kohaselt hindab kohus rahvusvahelise kaitse andmisest keeldumise otsuse õiguspärasust kohtuotsuse tegemise aja seisuga. See ei tähenda siiski, et kohus viiks läbi uue haldusmenetluse. Kui kaebaja soovib tugineda asjaoludele, mida haldusmenetluses PPA-le ei esitatud, tuleb need selgelt välja tuua ning esitada põhjendused, miks neid varem esile ei toodud.
8.3.Kui kaebaja soovib otsust vaidlustades tugineda võõrkeelsetele allikatele (nt täiendavale päritoluriigi infole) või tõenditele, siis tuleb kohtule esitada ka vastavad tõlked (HKMS § -d 80 ja 81) või märkida selgelt, millal tõlked saabuvad. Sellisel juhul saab kohus sellega menetlustähtaegade andmisel arvestada.
8.4.Vajalikud ja asjakohased veebilinkidega viidatud materjalid tuleb kohtule lisaks esitada ka vormingus, mis võimaldab materjalid võtta tõenditena asja materjalide juurde digitoimikusse, et oleks tagatud tõendi muutumatus ja kättesaadavus kogu menetluse vältel.
8.5.Kuna riigi õigusabi määramine on eraldiseisev haldusasi ning riigi õigusabi taotluse rahuldamine ei tähenda, et täidetud on HKMS-is sätestatud alused isikule kaebuse esitamisel menetlusabi andmiseks, siis tuleb kohtule esitada nõuetekohane menetlusabi taotlus1, kui: 

kaebajal puudub raha riigilõivu tasumiseks; või



kaebaja soovib asja läbivaatamist istungil ja sinna tõlki (märkida keel), kelle teenuse eest pole kaebajal endal võimalik tasuda.

8.6.Kui esindajal pole võimalik kohe esitada põhjalikku kaebuse teksti, arvestades edasikaebamise lühikest tähtaega, tuleb esitada ära peamine PPA otsuse vaidlustamise põhjus ning märkida, et soovitakse põhjendusi täiendada (nt 3–5 tööpäeva jooksul). Samuti tuleb kohtule esitada nõuetekohased taotlused (nt menetlusabi taotlus). See võimaldab kohtul kaebuse menetlusse võtta ja teha ära esmased menetlustoimingud, vajaduseta jätta kaebust käiguta.
8.7.Kui taotlejale ei jõuta vaidlustamise tähtajal esindajat määrata või pole esindajal aega esitada ka puudustega kaebust, siis hilinenult esitatud kaebusega koos tuleb esitada ka kaebetähtaja ennistamise taotlus, milles selgitatakse mõjuvaid põhjuseid tähtaja möödalaskmiseks (HKMS § 71).
9.Taotleja on märkinud suhtluskeeleks „türgi, kurdi keel“. Taotleja viibib taotluse kohaselt Vao varjupaigataotlejate majutuskeskuses.
10.RÕS § 22 lg-st 3 tulenevalt peab advokaat esitama taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks kohtumenetluses igas kohtuastmes kolme kuu jooksul pärast riigi õigusabi toimingu tegemist, kuid hiljemalt vastava menetluse lõpus. Riigikohtu lahenditest (vt 26.01.2022 otsus nr 3-20-915, punkt 32, ja 5.12.2022 määrus nr 3-20-2004, punkt 19) tuleneb, et kolm kuud alates toimingu tegemisest on maksimaalne tähtaeg ning „hiljemalt menetluse lõpus“ tähendab üksnes seda, et kui menetluse lõpp saabub varem, siis tuleb ka taotlus esitada varem ehk isegi enne kolme kuu möödumist toimingu tegemisest. Seda seisukohta kinnitas Riigikohus ka 22.06.2023 määruses nr 3-22-937 (punkt 7). Kui taotlus esitatakse (sh osade toimingute osas) hilinenult, siis jääb see (osaliselt) läbi vaatamata (RÕS § 22 lg 5).

Menetlusabi taotluse nõuded tulenevad HKMS §-st 115 ning taotlusele tuleb lisada ka dokumendid, mis kaebaja majanduslikku seisundit tõendavad. Asjaolu, et isikule on määratud riigi õigusabi korras esindaja, ei tähenda, et isik ei ole võimeline kandma väiksemaid menetlusega seotud kulusid.

11.Kohus tuletab määratavale esindajale meelde, et HKMS § 28 keelab menetlusõiguste kuritarvitamise. Menetlusõiguse kuritarvitamisena on käsitatav ka olukord, kus esindaja viivitab menetlusdokumentide vastuvõtmisega. Nimelt näeb HKMS § 126 lg 3 ette, et rahvusvahelise kaitse asi lahendatakse eelisjärjekorras. Menetlusdokumentide vastuvõtmisega viivitamisel trahvi tegemise õigus tuleneb ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 3111 lg-st 5. Lisaks võib kohus menetlusõiguse kuritarvitamisena käsitada teadlikult mittenõuetekohaste menetlusabi taotluste esitamist.
12.Määruse avaldamise korral tuleb taotleja nimi asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3,

VRKS § 13).

Pihel Sarv /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.08.20262-26-10976/9Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 14.08.20262-26-11223/9Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja