Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja Virgo Saarmets
Määruse tegemise aeg ja koht
24.10.2023, Tallinn
Haldusasja number
3-23-2031
Haldusasi
X kaebus Tallinna Vangla kohustamiseks väljastada kaebajale Eesti Vabariigi territooriumil levivate raadiojaamade nimekiri
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Tallinna Vangla
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 06.10.2023 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 06.10.2023 määruse peale haldusasjas nr 3-23-2031.
2.Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 06.10.2023 määrus haldusasjas nr 3-23-2031 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
X esitas 10.09.2023 Tallinna Vanglale teabenõude Eesti Vabariigi territooriumil levivate raadiojaamade nimekirja saamiseks, kuna kaebaja ei saa seda ise internetist vaadata.
2.Tallinna Vangla keeldus 13.09.2023 vastusega teabenõude täitmisest avaliku teabe seaduse (AvTS) § 23 lg 1 alusel, kuna vangla ei oma kinnitatud teavet kõikidest Eestis levivatest raadiojaamadest. Samuti puudub vanglal info, kes valdab kõikide Eesti raadiojaamade nimekirja.
3.X esitas 15.09.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla kohustamiseks väljastada kaebajale Eesti Vabariigi territooriumil levivate raadiojaamade nimekiri eesmärgiga kontrollida vangistusseaduse (VangS) § 31 lg 1 täitmist.
3-23-2031
4.Tallinna Halduskohus palus 05.10.2023 kohtunõudega Tallinna Vanglal esitada kaebuse esemega seotud materjalid.
Tallinna Vangla esitas 06.10.2023 halduskohtule vaidlusega seonduvad materjalid.
6.Tallinna Halduskohus tagastas kaebuse 06.10.2023 määrusega. Vangla esitatud dokumentidest nähtub, et kaebaja ei ole esitanud vaiet ega saanud vanglalt vaideotsust. Seega ei ole ta läbinud kohustuslikku kohtueelset vaidemenetlust (HKMS § 47 lg 1, VangS § 11 lg 5). Kaebaja on eksinud teabenõude esitamisel adressaadi valikuga. Asjaolu, et vanglal on ligipääs veebilehekülgedele, ei tähenda, et vangla valduses on kaebaja küsitud teave raadiojaamade nimekirjast. Kuna meediateenuse osutamise tegevuslube väljastab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, saab kaebaja küsitud teave olla olemas sellel asutusel ja kaebajal oleks otstarbekas pöörduda oma teabenõudega selle asutuse poole.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.X palub 19.10.2023 määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus ja saata asi halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Kaebajal ei olnud VangS § 11 lg 5 järgi vaidemenetluse läbimise kohustust enne kohtusse pöördumist, mistõttu pöördus kaebaja kohtusse vaidemenetlust läbimata. Sätte eesmärk on vähendada kohtute koormust. Vaidemenetluse läbimine ei ole kooskõlas sätte eesmärgiga. Vanglale võib esitada teabenõude ka isik, kes ei ole vahistatu. Näiteks võib advokaat esitada vanglale teabenõude raadiojaamade nimekirja saamiseks. Advokaat saab keelduva vastuse korral otse halduskohtusse pöörduda, samas kui kaebaja peab esitama eelnevalt vaide vanglale. Ka ehitajal ja inseneril ei ole vaide esitamise kohustust. Tegemist on ebavõrdse kohtlemisega. Kaebaja palub tunnistada VangS § 11 lg 5 põhiseaduse (PS) §-dega 12 ja 15 vastuolus olevaks ja jätta see kohaldamata. VangS § 31 lg 1 täitmiseks peab vanglal olema info raadiojaamade kohta.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus võtab HKMS § 204 lg-le 1 ja § 207 lg-le 1 alusel määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1 ja § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
9.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaebaja 10.09.2023 pöördumine Tallinna Vanglale käsitatav teabenõudena AvTS § 6 tähenduses, vaid tegemist on selgitustaotlusega märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS) § 2 lg 2 p 1 tähenduses. Avalduse liigitamisel teabenõudeks või selgitustaotluseks tuleb lähtuda selle sisust, mitte pealkirjast või dokumendiregistri kirjest. AvTS § 3 lg 1 näeb ette, et avalik teave on mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites. MSVS § 2 lg 2 p 1 järgi on selgitustaotlus MSVS tähenduses isiku pöördumine, milles isik taotleb adressaadilt teavet, mis eeldab adressaadi käsutuses oleva teabe analüüsi, sünteesi või lisateabe kogumist (vrd Riigikohtu 02.12.2021 määrus nr 3-20-992). Ringkonnakohtu hinnangul on tõenäoline, et vangla ei olnud kogunud enne kaebaja pöördumise saamist õigusaktide alusel avalike ülesannete täitmiseks teavet kõigi Eestis levivate raadiojaamade kohta. Selle teabe esitamine kaebajale nõuaks lisateabe kogumist. 2(4)
3-23-2031
10.Vaidlustades vangla tegevust selgitustaotlusele vastamisel, on kinnipeetaval kohustus läbida eelnevalt kohustuslik kohtueelne vaidemenetlus vanglas. HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. VangS § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.
11.Vaidlust ei ole selles, et kaebaja ei ole esitanud vaiet Tallinna Vangla 13.09.2023 keelduvale vastusele. Järelikult ei olnud kaebaja läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust ja halduskohus on tagastanud kaebuse õigesti HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.
12.Kaebaja on määruskaebuses seisukohal, et temalt kui vanglas viibivalt isikult kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist nõudes koheldakse kaebajat ebavõrdselt võrreldes näiteks advokaadi, ehitaja ja inseneriga. Kaebaja palub tunnistada VangS § 11 lg 5 PS §-dega 12 ja 15 vastuolus olevaks. PS § 12 lg-ga 1 tagatud üldist võrdsuspõhiõigust riivatakse siis, kui ebavõrdselt koheldakse sarnases olukorras olevaid isikuid. Vabaduses viibivad advokaat, ehitaja ja insener ning kinnipidamisasutuses viibivad isikud (kinnipeetavad, arestialused ja vahistatud) ei ole sarnases olukorras. Kohustuslik kohtueelne menetlus viidi VangS-sse sisse 01.02.2007 jõustunud vangistusseaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seadusega, mille seletuskirjast (eelnõu 946 SE I) nähtuvalt olid muudatuse põhjendused mh järgmised: kinnipeetavate edukate halduskohtumenetluste arv on väga väike, mis viitab sellele, et kohtusse jõuab suurel hulgal selliseid vaidlusi, mille edutuks lahendamiseks kulutatakse kallist kohtunikuressurssi; eelnev vaidemenetlus on olnud tõhus filter, kuna vähesed vaidlused lähevad edasi kohtusse; halduskohtutel on lihtsam lahendada eelneva vaidemenetluse läbinud vaidlust ja põhjendamatud vaidlused tagasi lükata, kuna asjaolud on eelnevast vaidemenetluse toimikust näha; vaide lahendajal on parem ülevaade vanglate probleemidest ning korduvate ja süsteemsete probleemide lahendamiseks on võimalus ja motivatsioon lahendada kaebuste tekkepõhjused; tulemuseks oleks vähem kohtuvaidlusi ning kiiremad, odavamad ja paindlikud lahendused vangide olmeprobleemidele. Kohustusliku kohtueelse menetluskorra sisseviimine lihtsustab kinnipeetavate ja vahistatute jaoks juurdepääsu õiguskaitsele. Kohtueelne vaidemenetlus on oma olemuselt vähemformaalne, vähemate menetluslike nüanssidega ja lihtsam, samuti odavam ja kiirem kui kohtumenetlus.
13.Viidatud põhjendused kinnipeetavate kaebeõiguse piiramiseks on asjakohased ja piirang on proportsionaalne. VangS § 11 lg 5 piirab kaebeõigust juhul, kui kinnipeetav ei ole enne halduskohtusse pöördumist läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust. Kinnipeetaval säilib PS §-ga 15 tagatud kaebeõigus, kui ta läbib kohustusliku kohtueelse menetluse. Seega pole kaebaja kaebeõigust ülemäära piiratud ja VangS § 11 lg-t 5 pole põhjust pidada PS §-dega 12 ja 15 vastuolus olevaks.
14.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 06.10.2023 määrus muutmata.
3(4)
3-23-2031 (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.