Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X paigutamiseks Politseija Piirivalveameti kinnipidamiskeskusesse
Menetlusosalised ja esindajad
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindajad Eero Mango ja Gerli Konsap Puudutatud isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – X
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses; kinniseks kuulutatud kohtuistungil 28. septembril 2023
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus.
2.Anda luba X kinnipidamiseks ning Politseija Piirivalveameti kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 28. novembrini 2023 (kaasa arvatud).
3.Kohtulahendi avalikustamisel asendada isiku, kelle paigutamiseks luba taotletakse, nimi tähemärgiga. Edasikaebamise kord ja selgitused Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 204 lg 1).
Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 27. septembril 2023 Tartu Halduskohtule taotluse anda luba X(edaspidi ka puudutatud isik) kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 362 lg 2 alusel, kuna esinevad VRKS § 361 lg 2 p-s 4 sätestatud alused. Taotluses on esitatud järgmised asjaolud ja põhjendused. 1.1.. Valvekaamera fikseeris 26. septembril 2023 kell 15:53 ühe isiku liikumise Eesti Vabariigi sisemaa suunas. Isik tabati kell 16:05 Saatse - Pattina teel Pattina külas, Setomaa vald, Võru maakond. PPA ametnikud tuvastasid ebaseadusliku piiriületajana Süüria kodaniku, kellel puudus
seaduslik alus Eestis viibimiseks ning ta peeti väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) alusel kuni 48 tunniks kinni. Süüria Vabariigi kodanik X(sündinud 20.01.1997) tuvastati Süüria Vabariigi kodaniku passi nr 108-23- L001986 alusel. Isik esitas Saatse teenistuskohas 26. septembril 2023 kell 17:30 suuliselt rahvusvahelise kaitse taotluse. Isiku väitel soovib ta rahvusvahelist kaitset Eestis, sest ei soovi Süürias sõjaväkke minna. Isik peeti 26. septembril 2023 kell 17:30 kuni 48 tunniks kinni VRKS alusel ning alustati menetlustoimingutega.
1.2.Vaidlust ei ole, et isik saabus Eestisse ebaseaduslikult, omamata alust riigis viibimiseks. Ka ta ise kinnitas, et ebaseaduslik piiriületus oli teadlik ja tahtlik. Isik ei proovinud ega plaaninud rahvusvahelise kaitse taotlemiseks seaduslikult Eestisse tulla.
1.3.Esinevad VRKS § 361 lg 2 p-s 4 sätestatud alused: vaja on välja selgitada rahvusvahelise kaitse taotlusega seotud asjaolud ning esineb põgenemisoht VSS § 68 p 8 tähenduses.
1.4.Isik selgitas, et ta elas 2019. – 2023. a Araabia Ühendemiraadis (Abu Dhabis) ja taotles seal olles turismiviisat Austriasse, kuid sellest keelduti. PPA andmetel keelduti 03.07.2023 saatkonnas 7-päevasest turismiviisast, kuna taotlejal ei olnud tõendeid piisavate elatusvahendite olemasolu kohta ning kavandatava viibimise eesmärgi ja tingimuste kohta esitatud põhjendused ei olnud usaldusväärsed. Samuti ei olnud võimalik teha kindlaks taotleja kavatsust lahkuda liikmesriikide territooriumilt enne viisa kehtivusaja lõppu. Isiku sõnul üritas ta esmalt tulla ida poolt Narva lähedal Eestisse, kuid seal takistas jõgi. Edasi liikus ta lõuna poole ja ületas piiri selle koha lähedal, kus ta tabati. Väidetavalt oli talle pakutud ka võimalust liikuda Valgevenesse ja sealt Poola, kuid see oli isiku jaoks liiga kallis ja ta valis odavama variandi. Isiku oli plaan liikuda edasi Saksamaale, kus elab tädi, või siis võimalusel Inglismaale.
1.5.PPA on seisukohal, et isik ei plaaninud kohtuda Eesti ametivõimudega, vaid soovis liikuda edasi Saksamaale. Kuigi isik märkis, et soovib rahvusvahelist kaitset, et tuua siia oma perekond Süüriast, on isikuga seotud asjaoludele tuginedes alust arvata, et tema esmane eesmärk ei olnud tulla Eestisse ja siia jääda ega siin rahvusvahelist kaitset paluda. Põhjendatud ja vajalik on isiku kinnipidamine rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse ajaks. Ainuüksi isiku poolt esmastel menetlustoimingutel antud selgitustele tuginedes ei ole võimalik hinnata, kas ta kvalifitseerub rahvusvahelise kaitse saajaks. PPA hinnangul esineb isiku suhtes põgenemisoht ning puudub alus arvata, et vabaduses viibides oleks isik ametivõimudele kättesaadav menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseni.
1.6.VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid (kindlaksmääratud kohas elamine, registreerimisele ilmumine, elukohast eemal viibimisest teatamine) ei ole võimalik isiku suhtes tõhusalt kohaldada, kuna esineb põgenemisoht. Isikul on kehtiv reisidokument, kuid selle hoiule võtmine ei vähenda põgenemisohtu, sest Schengeni alal ei ole dokumentideta liikumine raskendatud. PPA-le teadaolevalt ei ole isikul Eestis võimalikku elukohta. Isikul on soov liikuda edasi Euroopasse (Saksamaa, Inglismaa) ning ta on teadlikult ja tahtlikult ületanud ebaseaduslikult Venemaa Föderatsiooni ja Euroopa Liidu liikmesriigi vahelist piiri ega ole isegi üritanud leida seaduslikku viisi Eestisse saabumiseks.
1.7.Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine ei ole proportsionaalsuse põhimõttega ega isiku tervise ja tema turvalisuse kaalutlusega.
vastuolus
2.Kohus vaatas PPA taotluse läbi 28. septembril 2023 toimunud kinniseks kuulutatud kohtuistungil.
Kohtuistungil jäi PPA esitatud taotluse ja selle põhjenduste juurde. Lisaks rõhutas PPA esindaja, et isik proovis esmalt ka piiri ületada Narva poolt, kuid takistuste ilmnemisel asus otsima muud võimalust Eestisse pääseda. X selgitas kohtuistungil järgmist. Ei tahtnud seadusi rikkuda, muud võimalust ei olnud piiri ületuseks, kui sellisel illegaalsel viisil kahjuks. Inglismaale on ta soovinud minna põhjusel, et seal räägitav inglise keel on lihtsaim Euroopas räägitavatest keeltest ja ta saab sellega hakkama. Rahvusvahelist kaitset soovib ta, et vältida sõjaväekohustust, mis teda kodumaale naastes ähvardab. Pärast Süürias sõja puhkemist on pikenenud sõjaväekohustuse aeg ning sõltuvalt asjaoludest võib see olla kuni 10 aastat. Kõik tõendid on jäänud Süüriasse. Araabia Ühendemiraatides elas neli aastat, kuid ei soovinud sinna jääda: kuigi seal olnuks võimalus legaalselt töötada, on sealsed hüved mõeldud kohalikele elanikele ning ta ei saaks kasutada hüvesid (tuua enda juurde oma vanemaid ega saada hüvitisi) ning hindab Euroopa riikides hüvitiste saamise võimalusi paremaks.
3.Kohus koostas esmalt 28. septembril 2023 määruse, mille resolutsioonis otsustas taotluse rahuldada ja anda loa X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 28. novembrini 2023. Selle määruse resolutsioon tehti kohtuistungil teatavaks ja tõlgiti isikule. Käesoleva määrusega täiendab kohus vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 169 lg-le 2 määrust kirjeldava ja põhjendava osaga.
KOHTU SEISUKOHT
4.HKMS § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. HKMS § 264 lg 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan (praegusel juhul PPA) kirjalikult koos põhjendustega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega.
5.VRKS § 361 lg 1 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud alustel, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada, ja paigutada ta halduskohtu loal kinnipidamiskeskusesse. VRKS § 362 lg 2 kohaselt taotleb PPA juhul kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, halduskohtult loa rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks.
6.Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid (VRKS § 361 lg 1 teine lause). Seejuures peavad nii PPA kui kohus tegutsema esialgse ja sageli veel mittetäieliku informatsiooni alusel ning tegemist on kohtu prognoosotsusega.
Praegune taotlus on esitatud tuginedes VRKS § 361 lg 2 p-le 4.
VRKS § 361 lg 2 p 4 lubab rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Sätte aluseks on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2013/33/EL art 8 lg 3 p b.
8.Kohus nõustub PPA-ga, praeguseks teadaolevat informatsiooni arvestades, et rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemiseks on vajalik välja selgitada täiendavaid asjaolusid, sh isikut kodumaal ähvardava sõjaväekohustusega seotud ohu ning tema tegelike eesmärkide osas.
9.VRKS § 361 lg 21 järgi on rahvusvahelise kaitse taotleja põgenemisohuna käsitatavad asjaolud ammendavalt loetletud VSS §-s 68. PPA tugineb põgenemisohu sisustamisel VSS § 68 ple 8. Rahvusvahelise kaitse taotleja põgenemisohu hindamisel tuleb iga juhtumi asjaolusid eraldi hinnata ning rangelt kontrollida kinnipidamise vajalikkust ja proportsionaalsust konkreetsel juhul (Riigikohtu 19. juuni 2019. a määrus asjas nr 3-19-415). PPA on väljendanud kartust, et arvestades isiku ütlusi ning senist tegevust, ei pruugi isik teda kinni pidamata olla enam rahvusvahelise kaitse menetluse vajalike asjaolude väljaselgitamiseks kättesaadav. VSS § 68 p 8 kohaselt sisustatakse põgenemisohtu ka asjaoluga, et välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. Nende asjaolude üle vaidlus puudub. Põgenemisohu kahtlust lisavad ka järgmised asjaolud. Isik ei eita ebaseaduslikku piiriületust ning on seda korduvalt katsetanud. On alust kahelda, et Eesti ei ole riik, kuhu isik sooviks püsivamalt jääda. Ta on isikuandmete ankeedi täitmisel küll avaldanud, et tal ei ole vahet, millises Euroopa riigis ta rahvusvahelist kaitset taotleb (dtl 11), kuid on väljendanud esmaste menetlustoimingute käigus tahet minna Saksamaale, kus elab tema tädi, või Inglismaale, mida peab sobivaks riigiks enda keeleoskuse tõttu. Eelnevalt on ta püüdnuid minna viisa alusel Austriasse. Ka kohtuistungil öeldu, et isiku jaoks on oluline jõuda suuremaid hüvesid võimaldavasse riiki, lisab kahtlust põgenemisohu osas. Isik on selgitanud enda valikut (rändesuund läbi Eesti), kuna see oli odavam kui vahendajate pakutud alternatiiv Venemaalt Valgevene ja Poola kaudu (seletuskiri, dtl 28). Kohtul puudub taotluses kirjeldatud asjaolusid ja esitatud tõendeid arvestades veendumus, et isik oleks kohe Eestisse jõudes püüdnud ise saada kontakti siinsete ametivõimudega, et viivituseta rahvusvahelist kaitset taotleda.
10.Ebaselgus isiku rahvusvahelise kaitse taotluse asjaoludega seoses viitab VRKS § 361 lg 2 p 4 kohaldamise põhjendatusele. Isiku käitumist ja senises menetluses kogutud tõendeid ja teavet kogumis hinnates nõustub kohus PPA-ga põgenemisohu olemasolu osas. Eelnevat arvestades on põhjendatud PPA kahtlus, et vabaduses viibides võib isik Eestist lahkuda ega ole edasiseks menetluseks, sh tema rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamiseks kättesaadav. Kohtu hinnangul on PPA taotlus VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel põhjendatud.
11.Isiku kinnipidamine on lubatav, kui on põhjendatud kahtlus, et VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmed ei ole VRKS § 361 lõikes 2 sätestatud eesmärkide saavutamiseks tõhusad, st nende eesmärkide saavutamise ainsaks tõhusaks vahendiks on isiku kinnipidamine (Riigikohtu
29.jaanuari 2015. a määrus asjas nr 3-3-1-52-14, p 10). Kohtul puudub sarnaselt PPA-ga veendumus, et VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud leebemad järelevalvemeetmed täidaks isiku puhul eesmärki samaväärselt kinnipidamisega. Kuigi isikul on olemas reisidokument, ei pruugi selle hoiule võtmine olla tõhus abinõu, kuna Schengeni alal ei ole ilma dokumentideta liikumine riikide vahel kuigivõrd raskendatud. Kuna puuduvad seosed Eestiga ning elukoht, ei oleks tõhusad ka VRKS § 29 lg 1 p-des 1-3 sätestatud abinõud, mille kohaldamine eeldab isikul elukoha olemasolu.
12.Puudutatud isiku puhul ei ole ilmnenud asjaolusid, sh tema terviseseisundiga seoses, mis annaks alust pidada tema kinnipidamiskeskusesse paigutamist ebaproportsionaalseks. Isiku kinnipidamise protokollist nähtuvalt on kiirabi hinnanud tema terviseseisundi heaks (dtl 24). Isik väitis kohtuistungil, et taotluses on ekslikult märgitud tema rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise aeg. Kohtu hinnangul ei ole see aga määrav käesolevas kohtumenetluses esitatud taotluse lahendamisel – PPA ei ole rikkunud VRKS § 362 lg-s 2 sätestatud nõuet, et isikut ei tohi ilma kohtu loata hoida kinni kauem kui 48 tundi.
13.Eeltoodut arvestades annab kohus loa rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kuni 28. novembrini 2023 (kaasa arvatud).
14.VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud kinnipidamise aluste äralangemisel tuleb rahvusvahelise kaitse taotleja viivitamatult kinnipidamiskeskusest vabastada (VRKS § 364 lg 1). Kohus selgitab, et kui praeguse taotluse lahendamise seisuga kindlaks tehtud asjaolud oluliselt muutuvad, sh kui ilmneb, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine on tõhus ja võimalik, või selguvad muud asjaolud mis välistavad hoidmise kinnipidamiskeskuses, ei ole PPA-l alust jätkata isiku kinnipidamist kinnipidamiskeskuses ja ta tuleb viivituseta vabastada.