Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetluse käik Hageja esitas 23.05.2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu võlgnevuse nõudes. Pärnu Maakohus lõpetas 05.08.2016.a määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses, sest makseettepanekut ei õnnestunud kostjale mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Hageja esitas Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale 29.08.2016 hagiavalduse, mille kohus võttis 30.08.2016.a määrusega menetlusse. Kohus korraldas asjas 17.11.2016 kohtuistungi, kuhu kostja ei ilmunud kohale. Kohus andis hagejale tähtaja oma täiendavate tõendite esitamiseks. Kohus määras 22.12.2016.a määrusega asja lahendamise kirjalikku menetlusse ja andis pooltele tähtaja lõplike seisukohtade esitamiseks. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esitas kohtule hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevus 238,36 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 198,31 eurot. Hagiavalduse ja lisade kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 18.04.2013 tüüptingimustega liitumislepingu nr. 456672. Lepinguga liitus kostja IP TV Kodu paketi teenustega (internet, kaabel tv ja telefon). Pooled sõlmisid 18.04.2013 seadme kasutamise lepingu, millega kostja rentis hagejalt teenuse kasutamiseks vajaminevad seadmed ning IPTVboxi, väärtusega 223,69 eurot. Seadme kasutamise rendimakse oli 2,49 eurot kuus. Lepingu järgi oli kostja seadme tagastamisel kohustatud tagastama kõik komplektiosad. Kostja kohustus osutatud teenuste eest tasuma õigeaegselt, vastavalt esitatud arvetele. Hageja on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja ei ole nõutud summasid tasunud. Maksetähtaeg, arvelduskonto number ja muu vajalik informatsioon makse sooritamiseks oli kirjas hageja poolt regulaarselt esitatud arvetel. Hagi esitamise seisuga on kostjale esitatud järgmised arved tasumata summas 238,36 eurot: Arve nr 20264650, 4,88 eurot, maksetähtajaga 25.05.2013; Arve nr 20370955, 8,82 eurot, maksetähtajaga 25.06.2013; Arve nr 20476698, -1,52 eurot, maksetähtajaga 25.07.2013; Arve nr 20582204, 2,49 eurot, maksetähtajaga 25.08.2013; Arve nr 20687608, 223,69 eurot, maksetähtajaga 15.09.2013. Arvel 20264650 on märgitud võlg kokku 12,35 eurot, millest on maha arvestatud arvel 20370955 kajastuv laekumine summas 2,49 eurot ja arvel 20687608 kajastuv laekumine summas 4,98 eurot, seega jääk 12,35-2,49-4,98=4,88 eurot. Hageja on arvestanud viiviseid kokku summas 346,44 eurot. Tegutsedes heas usus, vähendas hageja viivise nõuet põhivõla summani ning nõuab kostjalt viiviste tasumist summas 238,31 eurot. Kuna kostja on tasunud Julianus Inkasso OÜ-le antud võla katteks 40,00 eurot, arvestab hageja nimetatud summa viivisenõudest maha ning palub kostjalt välja mõista viivist 198,31 eurot. 17.11.2016 toimunud kohtuistungil möönis hageja, et ta peab esitama täpsustavaid andmeid ja tõendid lepingu kehtivuse kohta. Hageja esitas kohtule 29.11.2016 täiendavad tõendid - lepingu ülesütlemise teatise, seadme tagastamise nõue kirja, väljavõtte kostjale saadetud makse meeldetuletustest. Kirjalikus menetluses hageja lõppseisukohti ei esitanud. Kostja vastuväited

Kostja esitas 19.09.2016 oma seisukoha hagile. Kostja sõnul sai leping hagejaga sõlmitud mõned aastad tagasi. Kostja tunnistas, et oli hagejale võlgu vähem kui 2,50 eurot. Kuu möödumisel maksis ta hagejale ette nelja kuu makse. Tema sõnul ei ole hageja tänaseni seda maksu realiseerinud. Kostja palus kohtul lülitada tema televiisor STV süsteemi. Ühtegi kirjalikku tõendit ega muid vastuväiteid kostja ei esitanud. Kohus andis oma kirjaga kostjale tähtaja vastuväidete täpsustamiseks ja tõendite esitamiseks. Kostja kohtu kirjale ei reageerinud. 17.11.2016 kohtuistungile kostja teadmata põhjustel ei ilmunud. Kostja lõppseisukohti asjas ei esitanud. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: - Hageja ja kostja sõlmisid 18.04.2013 liitumislepingu nr 456672 (interneti-, kaabel tvja telefoniteenuse osutamiseks – IP TV Kodu pakett) ning seadme kasutamise lepingu, millega kostja sai hageja poolt osutatava teenuse kasutamiseks vajaminevad seadmed. - IP TV Kodu paketi kuutasu oli 6,33 eurot ja seadme renditasu 2,49 eurot kuus. Kohtu hinnangul on poolte vahel sõlmitud müügileping võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 3 mõttes, millega hageja kohustus kostjale müüma interneti-, kaabel tv- ja telefoniühendust ning kostja maksma hagejale igakuiselt selle ees tasu. Lisaks on poolte vahel sõlmitud üürileping VÕS § 271 alusel, millega hageja kohustus kostjale andma vajaminevad seadmed müügilepingu esemeks oleva teenuse kasutamiseks ning kostja kohustus maksma hagejale seadmete eest igakuiselt üüri. Hageja nõuab teenuse eest võlgnevuse tasumist nelja arve alusel, mh seadme tagastamata jätmise tõttu seadme väärtuse hüvitamist. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Liitumis- ja seadme kasutamise lepingute lahutamatuks osaks olevate tüüptingimuste (edaspidi tüüptingimused, tl 14-25) p 5.3 kohaselt toimub maksete tasumine kas ühekordse maksena ja/või iga jooksva kuu eest arvel näidatud tähtajaks ning teenus- ja/või üüritasu ning osamaksete tasumise kohustus ei sõltu sellest, kas klient on teenust ja/või seadet reaalselt kasutanud või ei. Tüüptingimuste p 6.2.13.10 näeb ette, et klient on kohustatud tagastama seadme kasutuslepingu lõppemisel või nimetatud lepingute ennetähtaegsel lõpetamisel viivitamatult operaatorile samas seisundis ja korras, milles klient selle oma valdusse ja kasutusse sai, võttes seejuures arvesse seadme loomulikku kulu. VÕS § 334 lg 1 kohaselt peab üürnik üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Kostja on esitanud vastuväite võlgnevusele, et tema võlgnevus oli alla 2,5 euro, kuid tema on nelja kuu eest juba ette tasunud. Samas ei ole kostja oma väiteid mingilgi moel tõendanud. Samuti pole kostja esitanud ühtegi muud vastuväidet hagile, mh esitanud tõendeid, et ta oleks seadme tagastanud. Seega saab kohus lähtuda vaid hageja poolt esitatud asjaoludest.

Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et hagejal on õigus nõuda arvete tasumist osutatud teenuse eest (lepingu täitmist), kuid mitte üürile antud TVboxi väärtuse hüvitamist. Hageja esitas kohtule tõendina teenuse pakkuja poolt kostjale 11.07.2013saadetud e-kirja, milles paluti tagastada seade tüüptingimuste p 6.2.13.10 alusel või kompenseerida seadmete maksumus (tl 53). Samuti esitas hageja tõendina kostjale saadetud võlanõude tema kohustust seisuga 19.09.2013.a (tl 52). Hageja ei esitanud kohtule ühtegi dokumenti, milles ta teatab kostjale, et ütleb temaga lepingu üles. Seadme tagastamise või väärtuse kompenseerimise nõude saab hageja VÕS § 334 lg-st 1 ja tüüptingimuste p-st 6.2.13.10 lähtudes esitada üksnes pärast lepingu lõppemist. Kohtu hinnangul ei ole hageja kostjale sellist tahteavaldust teinud. Tõendist nähtuvalt on tegemist hoopis võlanõude meeldetuletuskirjaga, milles on märgitud võla maksmise tähtaeg ja hoiatus, et kui kostja jätab nimetatud kuupäevaks võlgnevuse tasumata, loovutab hageja nõude inkassofirmale ja võlgnevusele lisandub nõudekulu. Leping on kohtu hinnangul seega endiselt kehtiv ja hagejal puudub õigus kasutada VÕS § 334 sätestatud tagasinõudeõigust või siis õigust nõuda hüvitist. Hageja on esitanud kohtule 4 arvet, milles märgitud summat kostja nõuetekohaselt tasunud ei ole: Arve nr 20264650, 4,88 eurot, maksetähtajaga 25.05.2013; Arve nr 20370955, 8,82 eurot, maksetähtajaga 25.06.2013; Arve nr 20582204, 2,49 eurot, maksetähtajaga 25.08.2013; Arve nr 20687608, 223,69 eurot, maksetähtajaga 15.09.2013 (mittetagastatud TVboxi väärtus). Hageja on märkinud, et kuigi arvel 20264650 on märgitud võlg kokku 12,35 eurot, on sellest maha arvestatud arvel 20370955 kajastuv laekumine summas 2,49 eurot ja arvel 20687608 kajastuv laekumine summas 4,98 eurot. Kuivõrd leping endiselt kehtib ja hagejal on õigus nõuda vaid üüritasu seadme eest, siis kujuneb arve nr 20687608 summaks 2,49 eurot ja ülejäänud summas (TVboxi väärtus) on arve esitatud õigusliku aluseta. Kuna kohus saab lähtuda vaid esitatud nõudest ning hageja nõue põhineb eelnimetatud neljal arvel, siis saab kohus ka kostjalt välja mõista võlgnevuse üksnes nende nelja arve alusel. Kohus leiab, et kostjal oli täitmata kohustus hageja ees põhivõlgnevuse summas 18,68 eurot. Hageja on arvestanud arvete maksetähtpäevadele järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni viiviseid kokku summas 346,44 eurot. Tüüptingimuste p 5.13 kohaselt on viivis 0,15 päevas iga viivitatud päeva eest. Kuivõrd arve nr 20687608 oli täitmata vaid summas 2,49 eurot, muutub ka sellelt arvelt arvestatud viivis. Arve nr 20687608 viivis kujuneb järgmiselt: võlgnevus 2,49 eurot, maksetähtajaga 15.09.2013, viivitatud päevi 1079, viivis 4,03 eurot. Kokku on viivis tasumata kohustuselt seega 32,20 eurot. Hageja teatel on kostja tasunud Julianus Inkasso OÜ-le antud võla katteks 40,00 eurot. Kohus leiab, et lähtudes VÕS § 88 lg 8 tuleb nimetatud tasumine arvestada esmalt kogunenud viivise katteks ning seejärel põhivõlgnevuse katteks summas 7,80 euro. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue kostja vastu põhjendatud vaid summas 10,88 eurot ja nimetatud summas kohus hagi rahuldab.

Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Sama paragrahvi lõike

4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kanda, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Lähtudes TsMS § 163 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud 97,5% ulatuses hageja kanda ja 2,5% ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 100 eurot. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 45 eurot ja hagiavalduse esitamisel riigilõivu 55 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja see kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele osas, milles kohus hagi rahuldas, so 2,50 eurot. Hageja taotles ka kostjalt välja mõista hageja poolt lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 475 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on esitanud kohtule tõendina lepingulise esindaja OÜ Julianuse Õigusbüroo arve õigusabi eest summas 475 eurot, millel teenuse nimetuseks on märgitud „esindustasu võlglase Harri Kirt kohtumenetluses“. Kohus hindab, et arvestades hageja lepingulise esindaja eeldatavat töömahtu ja asja keerukust on tasu õigusabi eest nõutud summas põhjendatud osaliselt. Kohus hindab, et maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse koostamise eest on esindaja tasu põhjendatud ja vajalik üksnes 200 euro ulatuses. Käesolev hagiavaldus on oma sisult ja mahult peaaegu sama hagiavaldustega, mis on hageja esindaja teistes tsiviilasjades kohtule esitatud. Teiste hagiavalduste eest on hageja esindaja arve alusel esindustasu nõudnud alla 200 euro. Kohus leiab, et ka käesolevalt pole põhjendatud esindustasu rohkem kui 200 eurot, kuivõrd tsiviilasi ei ole keerukam ega mahukam kui teised. Kostja on oma vastuses märkinud, et tema esindajat ei vaja. Samuti pole kohtule teada ka muid võimalikke kulusid, mida kostja oleks kandnud. Seega ei määra kohus rahaliselt kindlaks kostja menetluskulusid käesolevas asjas. Kohus jättis menetluskulud 97,5% ulatuses hageja kanda ja 2,5% ulatuses kostja kanda. Hageja põhjendatud menetluskuludest tuleb kostjalt välja mõista 5 eurot (s.o 2,5% 200 eurost). Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 7,50 eurot. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.