Kaire Pikamäe (eesistuja), Monika Laatsit, Oliver Kask
Määruse tegemise aeg ja koht
22.06.2023, Tallinn
Haldusasja number
3-23-43
Haldusasi
X kaebus Tallinna Vangla vastu 5511 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja MR
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 27.01.2023 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 27.01.2023 määruse peale haldusasjas nr 3-23-43.
2.Võtta asja materjalide juurde X 29.05.2023 esitatud tõend.
3.Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 27.01.2023 määrus haldusasjas nr 3-23-43 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni punkti 3 peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg 3, § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3). Muus osas ei ole määrus vaidlustatav.
1.Vahistatu X pöördus 22.09.2022 Tallinna Vangla poole mittevaralise kahju hüvitamiseks. Taotluse põhjenduste järgi tekkis X-le kahju ajavahemikul 04.02.2022–31.07.2022, sest talle kohaldati liikumise ja suhtlemise piiranguid. Taotlus registreeriti Tallinna Vanglas nr-ga 537/22/141-1.
2.Tallinna Vangla jättis 28.11.2022 vastusega nr 5-37/22/141-2 X mittevaralise kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.
3.Tallinna Halduskohtule saabus 06.01.2023 X kaebus (kaebus oli vanglale edasi antud ja postitatud 05.01.2023) Tallinna Vangla vastu 5511 euro suuruse mittevaralise kahju
3-23-43 hüvitamiseks seoses 2022. a-l vabaduse piiramise ja suhtlemise keelamisega. Kaebuse kohaselt jättis vangla kaebaja sellekohase taotluse 28.11.2022 otsusega rahuldamata. Kaebusele oli lisatud taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Kaebajal puudus ID-kaart, mida ta taotles Tallinna Vanglalt 14.11.2022. Lisaks peeti kaebajat alates 25.12.2022 kinni ning paberi ja pliiatsi sai kaebaja alles jaanuaris vanglas olles. Kaebaja taotles ka menetlusabi riigilõivust vabastamiseks. 17.01.2023 taotles kaebaja täiendavalt haldusasja liitmist asjaga nr 3-22-2114.
4.Tallinna Vangla palus 26.01.2023 vastuses jätta kaebuse esitamise tähtaeg ennistamata. Kaebaja sai Tallinna Vangla vastuse nr 5-37/22/141-2 kätte 28.11.2022 enne vanglast vabanemist. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) pidas kaebaja 25.12.2022 varavastaste kuritegude toimepanemise eest kinni. Vanglal puudub teave, kas arestimajas oli kaebajale ajavahemikul 25.–28.12.2022 tagatud kirjavahendid, kuid hiljemalt 28.12.2022 oli tal võimalik Tallinna Vanglas saada kirjavahendeid. Kaebaja on 01.01.2023, 02.01.2023 ja 03.01.2023 Tallinna Vanglale esitanud kirjalikke pöördumisi, mistõttu tal ei olnud takistusi kohtule kaebuse koostamiseks. Lisaks nähtub kirjavahetuse kaardilt, et kaebaja on 02.01.2023 andnud vanglale üle kirja prokuratuuri ning 04.01.2023 Harju Maakohtule saatmiseks.
5.Tallinna Halduskohus luges 27.01.2023 määrusega kaebuse esitatuks HKMS § 46 lg-s 6 ja riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg-s 2 sätestatud tähtaega rikkudes (resolutsiooni p 1), jättis rahuldamata kaebaja taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks (resolutsiooni p 2), lõpetas haldusasja menetluse (resolutsiooni p 3) ning jättis rahuldamata kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivust vabastamiseks ning haldusasjade liitmiseks (resolutsiooni p 4). Tallinna Vangla jättis 28.11.2022 kaebaja mittevaralise kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Kaebaja on kinnitanud nimetatud vastuse kättesaamist oma allkirjaga 28.11.2022. Viimane päev kaebuse esitamiseks oli 28.12.2022 (vt vangistusseaduse § 11 lg 8, RVastS § 18 lg 2, HKMS § 47 lg 2). Kaebaja pöördus kohtusse kahju hüvitamise taotlusega 06.01.2023. Seega on kaebus esitatud 30-päevast tähtaega ületades. Tallinna Vangla on vastuses kohtunõudele välja toonud, et kaebaja viibis 28.11.–25.12.2022 vabaduses. Kaebajal oli vabaduses viibides piisavalt võimalusi tähtaegse kaebuse koostamiseks. Esitatud tõenditest nähtuvalt pöördus kaebaja Tallinna Vanglas viibides korduvalt Tallinna Vangla poole erinevate taotlustega. Samuti on kaebaja edastanud erinevaid kirju alates 30.12.2022. Seega on väärad kaebaja väited, et tal puudusid enne 05.01.2023 kirjatarbed kaebuse koostamiseks. Kaebaja ei ole esitanud selliseid mõjuvaid põhjuseid, mis tingivad vajaduse ennistada kaebuse esitamise tähtaega. Kuna kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ning tähtaja ennistamise taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuulub haldusasja menetlus lõpetamisele HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel. Menetluse lõpetamise tõttu jääb rahuldamata menetlusabi taotlus riigilõivust vabastamiseks ja taotlus haldusasjade liitmiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.X palub määruskaebuses tühistada halduskohtu 27.01.2023 määrus ja teha uus määrus, millega saata haldusasi tagasi halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Halduskohtu määrus on põhjendamata ja meelevaldne. Halduskohus ei ole kontrollinud kaebaja väiteid dokumendi kohta, mis oli valmimas Jõhvi PPA esinduses. Kaebaja selgitas kohtule, et tal puudus elektrooniliste toimingute tegemiseks ID-kaart. Isiku tuvastamine oli seega võimalik alles 2023. a jaanuaris posti kirjajagaja kaudu. Kaebaja on 01.02.2023 esitanud Tallinna Vangla kaudu avalduse saata dokument Jõhvist vanglasse. Ekslik on halduskohtu väide, et kaebaja on juba alates 30.12.2022 kirju edastanud. Kaebaja sai 30.12.2022 kaks kirja. Kaebaja ütles kaebuses, et ta sai kirjatarbed jaanuaris, mitte ei väitnud, et tal puudusid kirjatarbed enne 05.01.2023, nagu märkis halduskohus oma määruses. Kaebaja pöördus halduskohtusse 2(4)
3-23-43 esimesel võimalusel. Seega esineb mõjuv põhjus tähtaja ennistamiseks. Arvestades haldusasjade nr 3-22-773 ja 3-22-1972 menetlust, oleks halduskohus pidanud jätkama asja lahendamist sisuliselt lähtuvalt HKMS § 46 lg-st 4. RVastS § 18 lg 2 on vastuolus HKMS-s sätestatuga ja see tekitab segadust. Seega tuleb jätta RVastS § 18 lg 2 kohaldamata, sest see piirab põhiseaduse §-s 15 sätestatud kaebepõhiõigust.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 124 lg 3, § 155 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
8.Kaebaja esitas 29.05.2023 ringkonnakohtule taotluse võtta asja juurde Tallinna Vangla 19.05.2023 vastus selle kohta, et kaebaja ID-kaart laekus Tallinna Vanglasse 29.03.2023. Kaebaja varasemaid väiteid arvesse võttes võib eeldada, et kaebaja soovib sellega tõendada asjaolu, et tal puudus kaebuse esitamise ajal ID-kaart. Ringkonnakohus leiab, et see tõend on asjakohane ja lubatav, mistõttu tuleb see võtta asja materjalide juurde (HKMS § 62 lg 2, § 198 lg-d 2 ja 3).
9.Halduskohus leidis õigesti, et kaebaja esitas kaebuse tähtaega rikkudes. RVastS § 18 lg 2 sätestab, et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. Kuna Tallinna Vangla jättis 28.11.2022 vastusega kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata ja kaebaja sai nimetatud vastuse samal päeval kätte (vt dtl 19), pidi kaebaja esitama kaebuse kohtusse hiljemalt 28.12.2022. Järelikult on 05.01.2023 saadetud (vt dtl 1, 20) ja 06.01.2023 halduskohtusse saabunud kaebus esitatud RVastS § 18 lg-s 2 sätestatud tähtaega ületades. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et RVastS § 18 lg 2 tuleks jätta kohaldamata, sest see piirab kaebepõhiõigust. Ka kohtusse pöördumise põhiõigus ei ole piiramatu ning õiguskaitse tõhusa korraldamise ja õiguskindluse tagamiseks võib seda kitsendada mh kaebetähtaegade seadmise kaudu. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et riigi vastu kahju hüvitamise kaebuse esitamisel kohaldub RVastS ja sellest kui eriseadusest tuleneb ka kohtusse pöördumise aeg. Seega tuleb ka olukorras, kus isik on taotlenud hüvitist haldusorganilt (sh vanglalt) ja pole saanud rahuldavat tulemust, esitada kaebus halduskohtule hüvitise saamiseks 30 päeva jooksul vastavalt RVastS § 18 lg-le 2 (vt nt Riigikohtu 08.10.2008 määrus nr 3-3-1-41-08, p 8; 11.05.2016 määrus nr 33-1-18-16, p 11).
10.HKMS § 71 lg 1 kohaselt ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks saavad olla objektiivsed asjaolud, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa ning mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Riigikohus on tähtaja ennistamise küllaldaseks põhjuseks pidanud ka õiguslikes küsimustes kogenematu isiku eksimust protsessitoimingutes, kuid on rõhutanud, et ka sel juhul ei saa tähtaja ületamine olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest (vt Riigikohtu 01.10.2002 määrus nr 3-3-1-57-02, p 19; 16.01.2009 määrus nr 3-3-1-75-08, p 17). Kaebuse esitamise tähtaja ennistamine on võimalik üksnes juhul, kui on esinenud olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks ettenähtud ajaperioodi jooksul (Riigikohtu 19.04.2006 määrus nr 3-3-1-26-06, p 12). 3(4)
3-23-43
11.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et praegusel juhul ei esine mõjuvaid põhjuseid, mis tingiks HKMS § 71 lg 1 alusel kaebetähtaja ennistamise. Asjakohane on halduskohtu selgitus, et kuna kaebaja viibis vahemikus 28.11.–25.12.2022 vabaduses, oli tal sel ajal piisavalt võimalusi tähtaegse kaebuse esitamiseks. Kaebuse tähtaegset esitamist ei saanud takistada IDkaardi puudumine ja sellest tulenev elektrooniliste toimingute tegemise võimatus. Halduskohtule on võimalik esitada kaebus ka viisil, mis ei eelda ID-kaardi olemasolu (vt HKMS § 55 lg 5). Kuivõrd kaebaja on varem korduvalt halduskohtusse käsikirjalisi kaebuseid jm avaldusi esitanud, ei saanud sellise võimaluse olemasolu kaebajale teadmata olla. Kuigi Tallinna Vangla vastuse kohaselt peeti kaebaja kinni 25.12.2022, ei nähtu samas asja materjalidest, et selle tõttu oleks tal kuni 05.01.2023 esinenud kestvad takistused kaebuse esitamiseks. Ka selles osas ei anna määruskaebuse väited alust jõuda halduskohtu järeldustest erinevale seisukohale. Tallinna Vangla esitatud materjalidest ilmneb, et kaebaja on esitanud Tallina Vanglale mitmeid kirjalikke avaldusi 01.01.2023, 02.03.2023 ja 03.01.2023 (dtl 21–25) ning ta on saatnud 02.01.2023 kirja prokuratuuri ja 04.01.2023 Harju Maakohtule (dtl 20). Järelikult oli kaebajal võimalik esitada kaebus juba vähemalt 02.01.2023. Seega leidis halduskohus kokkuvõttes õigesti, et kaebaja väited kirjatarvete puudumise kohta ei vasta tõele ja seetõttu ei saanud see asjaolu takistada ka kaebuse varasemat esitamist.
12.Riigikohus on selgitanud, et olukorras, kus kaebetähtaega reguleerivad erinevad õigusaktid (RVastS ja HKMS) ja kaebetähtaja kulgema hakkamise regulatsioon ei pruukinud seetõttu olla kaebajale selge, võib olla alus kaebetähtaja ennistamiseks (nt Riigikohtu 11.05.2016 määrus nr 3-3-1-18-16 p 13; 14.12.2016 määrus nr 3-3-1-60-16, p 11). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole siinsel juhul kaebetähtaja ennistamine siiski põhjendatud. Praegused asjaolud annavad põhjust järeldada, et kaebajale oli kohtusse pöördumise tähtaeg teada. Tallinna Vangla 28.11.2022 vastuses oli selgitatud, et sellega mittenõustumisel on taotlejal õigus pöörduda kohtusse 30 päeva jooksul otsuse kättesaamisest (dtl 19). Samuti ei ole kaebaja oma kaebuses väitnud, et ta ei saanud aru, millal tema kaebuse esitamise tähtaeg lõpeb ja mille järgi seda arvestatakse. Kaebaja on kaebuses palunud üksnes ennistada kaebetähtaeg, kuna tal puudusid ID-kaart ning paber ja pliiats. Järelikult oli kaebaja teadlik ka sellest, et ta on kaebuse esitanud kaebetähtaega rikkudes. Kaebajat ei saa seejuures pidada ka kogenematuks isikuks, sest kohtute infosüsteemi andmete kohaselt on ta varem korduvalt kaebustega halduskohtusse pöördunud. Praegusel juhul ei ole kaebaja ise olnud piisavalt hoolikas, tagamaks kaebuse õigeaegne esitamine. Seega ei eksinud halduskohus, kui jättis kaebaja taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata.
13.Kuna halduskohus lõpetas õigesti HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel haldusasja menetluse, jättis halduskohus õigesti rahuldamata ka kaebaja taotlused riigilõivust vabastamiseks ja haldusasjade liitmiseks.
14.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 27.01.2023 määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.