X.X kaebus Viru Vangla 25. mai 2022. a otsuse nr 6-10/3995-3 tühistamiseks, kohustava ettekirjutuse tegemiseks anda luba väljaviimiseks või alternatiivselt ettekirjutuse tegemiseks asja uueks otsustamiseks, Justiitsministeeriumi kohustamiseks järgida pöördumistele vastates seaduses sätestatud tähtaegu ning Justiitsministeeriumi tekitatud kahju hüvitamiseks seonduvalt vaiete tähtaegselt läbi vaatamata jätmisega
6.Asendada avaldatavas määruses kaebaja nimi tähemärgiga.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused
Määrus toimetatakse kätte kaebajale.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X.X (edaspidi kaebaja) esitas 7. veebruaril 2022 Viru Vanglale taotluse (registreeriti numbriga 6-10/3995-1) võimaldada talle vangistusseaduse (VangS) § 33 lõike 1 alusel lühiajaline väljaviimine kas 10. veebruaril 2022 või 11. veebruaril 2022.
2.Kaebaja esitas 2. märtsil 2022 Viru Vanglale taotluse (registreeriti numbriga 6-10/6403-1) võimaldada talle VangS § 33 lõike 1 alusel lühiajaline väljaviimine kas 3. märtsil 2022 või
4.märtsil 2022.
3.Viru Vangla tagastas 15. märtsi 2022. a otsusega nr 6-10/3995-2 kaebaja 7. veebruari 2022. a taotluse nr 6-10/3995-1 ja 2. märtsi 2022. a taotluse nr 6-10/6403-1 lühiajaliseks väljaviimiseks.
3-22-1561
4.Kaebaja esitas 16. märtsil 2022 Viru Vangla 15. märtsi 2022. a otsuse nr 6-10/3995-2 peale vaide (registreeriti numbriga 6-12/129-1), taotledes otsuse kehtetuks tunnistamist ning kohustava ettekirjutuse tegemist lubada tema lühiajaline väljaviimine või alternatiivselt otsustada asi uuesti. Viru Vangla edastas 23. märtsil 2022 kaebaja vaide Justiitsministeeriumile lahendamiseks. Justiitsministeeriumi 22. aprilli 2022. a vaideotsusega nr 11-7/2209-2 rahuldati kaebaja 16. märtsi 2022. a vaie ning tehti Viru Vanglale ettekirjutus asja uueks otsustamiseks.
5.Viru Vangla jättis 25. mai 2022. a otsusega nr 6-10/3995-3 kaebaja 7. veebruari 2022. a ja
2.märtsi 2022. a taotlused lühiajaliseks väljaviimiseks rahuldamata.
6.Kaebaja esitas 30. mail 2022 Viru Vangla 25. mai 2022. a otsuse nr 6-10/3995-3 peale vaide (registreeriti numbriga 6-12/272-1), taotledes otsuse kehtetuks tunnistamist ning kohustava ettekirjutuse tegemist lubada tema lühiajaline väljaviimine või alternatiivselt otsustada asi uuesti või kaaluda väljaviimise alternatiive. Viru Vangla andis 2. juuni 2022. a kirjaga nr 6-12/272-2 kaebajale tähtaja vaides esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Kaebaja kõrvaldas vaides esinevad puudused 3. juunil 2022 ning Viru Vangla edastas 15. juunil 2022 kaebaja vaide Justiitsministeeriumile lahendamiseks.
7.Justiitsministeerium asus vaiet lahendades seisukohale, et kaebaja selgelt väljendatud nõudeks on Viru Vangla 25. mai 2022. a otsuse nr 6-10/3995-3 kehtetuks tunnistamine, millega jäeti rahuldamata kaebaja taotlus lühiajaliseks väljaviimiseks. Justiitsministeerium vaatas vaidemenetluses läbi Viru Vangla 25. mai 2022. a otsuse nr 6-10/3995-3 kehtetuks tunnistamise nõude ning jättis 15. juuli 2022. a vaideotsusega nr 11-7/4512-3 kaebaja vaide rahuldamata.
8.Tartu Halduskohtusse saabus 21. juulil 2022 kaebaja kaebus Viru Vangla 25. mai 2022. a otsuse nr 6-10/3995-3 tühistamiseks, kohustava ettekirjutuse tegemiseks anda luba tema lühiajaliseks väljaviimiseks või alternatiivselt ettekirjutuse tegemiseks asja uueks otsustamiseks. Täiendavalt taotleb kaebaja Justiitsministeeriumi kohustamist järgida vaiete/pöördumiste menetlemisel seaduses sätestatud tähtaegu ning Justiitsministeeriumi tekitatud kahju hüvitamist seonduvalt 16. märtsi 2022. a ja 30. mai 2022. a vaiete tähtaegselt läbi vaatamata jätmisega. Kaebaja palub jätta asjas kohaldamata VangS § 33 lõige 1 ning tunnistada see põhiseadusega vastuolus olevaks. Ühes kaebusega esitas kaebaja taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.
9.Vastuseks kohtunõudele esitas Viru Vangla 9. mail 2023 kaebuse asjaoludega seonduvad materjalid.
10.Tartu Halduskohus selgitas 11. mai 2023. a kohtunõudega kaebajale, et vaidlustatav Viru Vangla 25. mai 2022. a otsus nr 6-10/3995-3, millega jäeti rahuldamata kaebaja 7. veebruari 2022. a taotlus nr 6-10/3995-1 ja 2. märtsi 2022. a taotlus nr 6-10/6403-1, on muutunud kehtetuks, sest kuupäevad, milleks kaebaja väljaviimist taotles, on möödunud, mistõttu ei ole Viru Vangla 25. mai 2022. a otsusel nr 6-10/3995-2 enam mingit mõju ega praktilist tähendust ning tühistamis- ja kohustamiskaebus on muutunud lubamatuks. Kohus küsis kaebajalt, kas ta soovib üle minna õigusvastasuse tuvastamise nõudele. Kui jah, palus kohus kaebajal selgitada, miks on vangla keelduva otsuse õigusvastasuse tuvastamine vajalik tema õiguste kaitseks.
11.Tartu Halduskohtusse saabus 14. mail 2023 kaebaja vastus kohtunõudele. Kaebaja on seisukohal, et kuigi taotlustes märgitud väljaviimise aeg on möödunud, ei tähenda see seda, et kohus ei saaks esitatud nõudeid rahuldada. Vangla on vaidlusaluse 25. mai 2022. a otsuse tegemisel teinud olulise kaalutulusvea, jättes välja selgitamata, kas kaebaja sooviks väljaviimist
3-22-1561 teisel kuupäeval. Olulise kaalutulusvea tegemine tingib otsuse tühistamise. Kaebaja ei nõustu kohtu väitega, et Viru Vangla 25. mai 2022. a otsus nr 6-10/3995-3 on justkui kehtetu ega oma mingit mõju ja praktilist tähendust. Väljaviimine on endiselt aktuaalne. Kohus ega vangla ei ole vaidlusalust otsust tühistanud ega kehtetuks tunnistanud, seega ei saa see olla kehtetu. Kaebaja soovib kaebuses esitatud nõuete menetlemist.
12.Tartu Halduskohtusse saabus 5. juunil 2023 kaebaja taotlus kohtumenetluse kiirendamiseks.
KOHTU SEISUKOHT
13.Kohus märgib esmalt, et rahuldab kaebaja taotluse kohtumenetluse kiirendamiseks (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 100 lõige 1) ja teeb järgmised menetlustoimingud kohtumenetluse lõpuleviimiseks.
14.Kohus jääb 11. mai 2023. a kohtunõudes väljendatud seisukoha juurde ega nõustu kaebaja väitega, et Viru Vangla 25. mai 2022. a otsus nr 6-10/3995-3 on kehtiv ja omab mõju ning praktilist tähendust. Vaidlusaluse Viru Vangla 25. mai 2022. a otsusega nr 6-10/3995-3 jäeti rahuldamata kaebaja 7. veebruari 2022. a taotlus nr 6-10/3995-1 lühiajaliseks väljaviimiseks
10.veebruaril või 11. veebruaril 2022 ja 2. märtsi 2022. a taotlus nr 6-10/6403-1 lühiajaliseks väljaviimiseks 3. märtsil või 4. märtsil 2022. Kaebaja esitas juulis 2022 kohtule kaebuse, millega nõudis Viru Vangla 25. mai 2022. a otsuse tühistamist. Kohtupraktika kohaselt ei ole sellises olukorras tühistamiskaebus kohane õiguskaitsevahend, kuna vaidlustatud otsuse mõju oli halduskohtule kaebuse esitamise ajaks lõppenud, sest kuupäevad, milleks kaebaja väljaviimist taotles, olid möödunud (vt Tartu Ringkonnakohtu 30. märtsi 2017. a määrus haldusasjas 3-15-2189, p 10). Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 61 lõike 2 kohaselt kehtib haldusakt kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Seega oli Viru Vangla otsuse kehtivus kaebuse esitamise ajaks lõppenud. Kohus selgitab, et haldusakti kehtivus ei ole sõltuv haldusakti õiguspärasusest. Seega isegi kui vaidlusaluse otsuse tegemisel on vangla teinud olulise kaalutlusvea, siis see ei tähenda, et Viru Vangla 25. mai 2022. a otsus nr 6-10/3995-3 oleks kehtiv.
15.HKMS § 37 lõike 2 punkti 1 järgi võib tühistamiskaebusega nõuda haldusakti osalist või täielikku tühistamist. Tühistamiskaebus sellise kehtetu haldusakti peale, mille täiendavast tühistamisest ei saa kaebajale enam mingisugust tulu tõusta, ei täida enam õiguste kaitse funktsiooni (K. Merusk, I. Pilving. Kohus. – K. Merusk, I. Pilving. Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne, Juura 2013, lk 53). Kohus osutab, et tühistamiskaebuse rahuldamisel ei saaks kaebaja luba lühiajaliseks väljaviimiseks. Samuti on alternatiivsed kohustamisnõuded lubamatud, kuivõrd kohus ei saa kohustada haldusorganit tegema toimingut, mille tegemise aeg on möödunud. Kohus selgitab, et kohustamisnõude korral saab kohus kaebuse rahuldamise korral kohustada vastustajat sama taotlust uuesti läbi vaatama, aga ainult selle perioodi osas, mille kohta oli taotlus esitatud. Kohtul aga ei ole võimalik kohustamisnõude rahuldamisel kohustada Viru Vanglat taotlust uuesti läbi vaatama, sest see aeg, milleks kaebaja lühiajalist väljaviimist taotles, oli kaebuse esitamisel juba möödunud (vt Tartu Ringkonnakohtu
30.märtsi 2017. a määrus haldusasjas 3-15-2189, p 11).
16.Tulenevalt eeltoodust on kohus endiselt seisukohal, et Viru Vangla 25. mai 2022. a otsus nr 6-10/3995-3 on täielikult ammendunud ning kaebuses esitatud tühistamis- ja
3-22-1561 kohustamisnõuded on muutunud menetluslikult lubamatuteks nõueteks õiguskaitsevajaduse äralangemise tõttu. Riigikohus on selgitanud, et sellisel juhul tuleb lähtuda analoogiast HKMS § 152 lõike 1 punktiga 4 ja lõikega 2 (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 13. novembri 2014. a otsus asjas nr 3-3-1-44-14, punkt 12 ja 4. detsembri 2017. a otsus asjas nr 3-15-873, punkt 34). HKMS § 152 lõike 1 punkt 4 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. HKMS § 152 lõike 3 sätestab, et kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud asjaolud ilmnevad enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata. HKMS § 152 lõike 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust HKMS § 152 lõike 1 punkti 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb.
17.Kohus küsis 11. mai 2023. a kohtunõudega kaebajalt, kas ta soovib üle minna Viru Vangla 25. mai 2022. a otsuse nr 6-10/3995-3 õigusvastasuse tuvastamise nõudele. Kui jah, palus kohus kaebajal selgitada, miks on see vajalik tema õiguste kaitseks. Kaebaja ei soovinud 14. mail 2023 kohtusse saabunud avalduses menetluse jätkamist vangla 25. mai 2022. a otsuse nr 6-10/39953 õigusvastasuse tuvastamise nõudes.
18.Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et kaebaja ei ole tuvastamisnõudele üleminekut taotlenud, siis lõpetab kohus HKMS § 152 lõike 1 punkti 4 alusel praeguse asja menetluse osas, milles kaebaja taotleb Viru Vangla 25. mai 2022. a otsuse nr 6-10/3995-3 tühistamist, kohustava ettekirjutuse tegemist anda luba väljaviimiseks või alternatiivselt ettekirjutuse tegemist asja uueks otsustamiseks.
19.Kohus selgitab, et kui praegune määrus menetluse lõpetamise kohta jõustub, ei ole kaebajal enam lubatud esitada kohtule kaebust sama nõudega samal alusel (HKMS § 155 lõige 6 ja § 43 lõike 1 punkt 2).
20.Kaebaja on esitanud ka nõuded Justiitsministeeriumi vastu, taotledes Justiitsministeeriumi kohustamist jälgida vaiete/pöördumiste menetlemisel seaduses sätestatud tähtaegu ja
16.märtsil 2022 ja 30. mail 2022 esitatud vaiete mittetähtaegse lahendamisega tekitatud kahju hüvitamist. Tulenevalt HKMS § 2 lõike 4 teisest lausest ning HKMS § 44 lõikest 1 tõlgendab kohus kohustamisnõuet selliselt, et see on suunatud üksnes kaebaja, mitte abstraktselt kõigi isikute õiguste kaitseks.
21.HKMS § 121 lõike 2 punkti 1 kohaselt võib kohus kaebuse määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohus leiab, et kaebajal puudub kaebuses Justiitsministeeriumi vastu esitatud nõuete osas ilmselgelt kaebeõigus. Kohus põhjendab oma seisukohta esmalt kaebuses esitatud kohustamisnõude osas ja seejärel hüvitamisnõude osas.
22.Tulenevalt HKMS § 44 lõikest 1 võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks. Sama paragrahvi teine lõige sätestab, et muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul. Halduskohtule esitatavas kaebuses võib HKMS § 37 lõike 2 punktist 2 tulenevalt nõuda muu hulgas haldusakti andmist või toimingu tegemist. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lõige 1 sätestab, et isik võib nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi.
3-22-1561
23.Viidatud sätetest tulenevalt saab kaebaja kohustamisnõudega nõuda üksnes konkreetse haldusakti andmist või konkreetse toimingu sooritamist ning kaebajal ei ole õigust nõuda Justiitsministeeriumile abstraktse ettekirjutuse tegemist selle kohta, et Justiitsministeerium peab talle vastates järgima seadustes sätestatud õigusnorme. Justiitsministeeriumil on juba iseenesest kohustus järgida oma tegevuses seadust (sh vastata kinnipeetavate pöördumistele selleks seaduses ette nähtud tähtaegasid järgides). Kohus ei saaks hakata lahendama sellist umbmäärast kohustamiskaebust, vaid kaebaja saab nõuda konkreetsele vaidele ja/või pöördumisele tähtaegselt vastamiseks kohustamist. Eeltoodust tulenevalt puudub kaebajal kaebeõigus nõudmaks Justiitsministeeriumi kohustamist järgida tema vaietele ja pöördumistele vastates seaduses sätestatud tähtaegasid.
24.Seoses esitatud hüvitamisnõudega märgib kohus järgmist. RVastS § 7 lõike 1 kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.
25.Kaebaja heidab Justiitsministeeriumile ette, et tema 16. märtsil 2022 ja 30. mail 2022 esitatud vaideid Viru Vangla direktori otsuste peale ei lahendatud HMS § 84 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul. Kohus selgitab, et antud juhul ei tulnud Justiitsministeeriumil 16. märtsi 2022. a ja 30. mai 2022. a vaiete lahendamisel lähtuda HMS ette nähtud tähtaegadest. Vangistusseaduses reguleeritud olukordades haldusmenetluse seadust ei kohaldata (VangS § 11 lõige 1). Vastavalt VangS § 11 lõikele 7 on vangla haldusakti või toimingu peale esitatud vaide lahendamise tähtaeg 30 päeva arvates vaide edastamisest vaiet läbivaatavale haldusorganile. Asja materjalidest nähtub, et kaebaja 16. märtsi 2022. a vaie edastati Justiitsministeeriumile
23.märtsil 2022 ning vaide lahendamise tähtpäev saabus VangS § 11 lõike 7 kohaselt 22. aprillil 2022 ning sellel kuupäeval Justiitsministeerium vaideotsuse ka tegi. Kaebaja 30. mail 2022 esitatud vaie edastati Justiitsministeeriumile lahendamiseks 15. juunil 2022. Vaide lahendamise tähtpäev saabus 15. juulil 2022. Nimetatud kuupäeval Justiitsministeerium vaideotsuse ka tegi.
26.Eeltoodust tulenevalt on Justiitsministeerium kaebaja 16. märtsi 2022. a ja 30. mai 2022. a vaided lahendanud VangS § 11 lõikes 7 sätestatud tähtaja jooksul ning kaebaja õigusi ei ole
16.märtsi 2022. a vaide ja 30. mai 2022. a vaiete lahendamisel rikutud ega riivatud. Seega ei saanud kaebajal ka vaiete lahendamisel kahju tekkida.
27.Tallinna Ringkonnakohus on selgitanud 23. septembri 2013. a määruses nr 3-13-990, et hüvitamiskaebuse puhul tuleb kaebeõiguse olemasolu eitada juhul, kui kahju hüvitamise nõude eelduste puudumine on asjaoludest tulenevalt ilmselge. Praeguses kohtuasjas on ilmne, et RVastS § 7 lõike 1 nõuded ei ole täidetud. Kohus on seisukohal, et kaebajal puudub kaebuses kirjeldatud asjaoludega seoses kaebeõigus Justiitsministeeriumi vastu hüvitamisnõude esitamiseks.
28.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Justiitsministeeriumi vastu esitatud kohustamis- ja hüvitamisnõude HKMS § 121 lõike 2 punkti 1 alusel.
29.Kuna kohus lõpetab asjas osaliselt menetluse ja ülejäänud osas tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks VangS § 33 lõige 1 ning taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks. Kohus jätab taotlused sel põhjusel läbi vaatamata.
3-22-1561
30.Kohus asendab avaldatavas määruses kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lõige 3 ja § 178 lõige 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.