Otsuse avalikult tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
teatavaks 21. märts 2025, Tallinna Kohtumaja 2-20-134080
Tsiviilasi
osaühing Raja KT hagi Raskeveok OÜ vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
4 137,78 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: osaühing Raja KT (registrikood 10297952, aadress Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Allikõnnu küla, Kaido, 87604) Hageja lepinguline esindaja Andrus Viilver (e-post xxx) Kostja: Raskeveok OÜ (registrikood 14149792; asukoht Tartu maakond, Tartu linn, Tartu linn, Kaunase pst 37-21, 50706; e-post [email protected]) Kostja lepinguline esindaja Maia Ploom (e-post: xxx)
Menetluse liik
Avalik kohtuistung 22.01.2025, edasi kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Jätta osaühing Raja KT hagi Raskeveok OÜ vastu 3 180 euro ja viivise saamiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
1.Jätta menetluskulud osaühing Raja KT kanda.
2.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui 5 kuud avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. 1 (7)
1.Hageja esitas 11.09.2020 Pärnu maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Raskeveok OÜ-lt 3850,71 euro saamiseks. Kohus tegi 16.09.2020 võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas 22.09.2020. a. vastuväite. Pärnu Maakohtu 05.10.2020.a määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja nõue anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 06.11.2020 määrusega võttis Harju Maakohus osaühing Raja KT hagiavalduse Raskeveok OÜ vastu 3 180 euro ja viivise saamiseks menetlusse.
2.Hagiavalduse kohaselt võttis 2017 sügisel hagejaga telefoni teel ühendust varasemast koostööpartnerist kostja esindaja X ja pakkus metsamaterjali hakkpuidu valmistamiseks. Metsamaterjali hinnanguliseks koguseks osundas X ca 700-800 pm3. Hageja esindaja ja kostja esindaja X leppisid kokku, et hageja on nõus tasuma pakutud metsamaterjali eest 500 pm 3 ulatuses. Hageja peab vajalikuks märkida, et hakkpuidu täpne kogus selgub alati peale metsamaterjali hakkimist mõõdetuna hakkimiskohas (resp. laadimiskohas) veoki konteineris. Hageja peab vajalikuks märkida, et metsamaterjali asukoha Martna vallas, Lääne maakonnas selgitas kostja esindaja hagejale telefoni teel. Metsamaterjali selle paiknemise asukohas osapoolte juuresolekul üle ei vaadatud, ega ka mõõdetud ja metsamaterjali üleandmist/vastuvõtmist ei teostatud. Seega ka nimetatud toiminguid taasesitataval kujul ei fikseeritud. OÜ Raskeveok edastas hagejale e-posti teel 13.09.2017 ettemaksuarve nr 63, summas 3 180 eurot, maksetähtajaga 18.09.2017. Hageja tasus 13.09.2017 ettemaksuarve nr 63, summas 3 180 eurot 18.09.2017 maksekorraldusega nr 2487.
3.Metsamaterjali asukohta Martna vallas liikumiseks sai Hageja Martna Osavallast loa piiranguga kohaliku tee kasutamiseks perioodil 11.01 kuni 18.01.2018. 17.01.2018 informeeris hageja esindaja kostja esindajat metsamaterjali hakkimise alustamisest. Hageja puiduhakkur registreerimismärgiga XXXXXX liikus samal päeval kostja osundatud metsamaterjali asukohta Martna vallas. Kohale jõudes selgus, et nimetatud asukohas metsamaterjali ei olnud. Kohapealse olustiku järgi oli tuvastatav, et metsamaterjal oli lähiminevikus hakitud. Hageja esindaja võttis telefoni teel kostja esindaja Xga ühendust ning andis ülevaate olukorrast. X väljendas üllatust ja lubas asja uurida. Mõne aja möödudes helistas X hageja esindajale tagasi ja avaldas, et ilmselt lasi maaomanik metsamaterjali ära hakkida ilma tema teadmata.
4.23.01.2018 edastas hageja esindaja kostja esindaja Xle e-posti aadressil [email protected] ekirja sooviga saada kostja 13.09.2017 ettemaksuarvele nr 63 kreeditarve. Nimetatud e-kirjale kostjalt vastust ei tulnud. Tuvastamata kuupäeval helistas hageja esindaja veelkord kostja esindajale ja uuris, mis edasi saab. X vastas, et ta ei ole võlga unustanud ja tegeleb sellega ning avaldas, et saab ehk materjali asemele pakkuda mõnes teises asukohas. Hageja esindajale jättis vestlus kostja esindajaga mulje, et kostjal on erinevaid objekte töös ja asi saab lahendatud. Kostja esindaja Xga hageja esindajal edasisi kontakte ei olnud.
5.23.07.2019 edastas hageja esindaja kostjale e-posti aadressil [email protected] e-kirja nõudega kreeditarve saamiseks, millele 25.07.2019 vastas kostja väidetav esindaja Y. 03.02.2020 edastas hageja lepinguline esindaja e-posti teel kostjale ettepaneku-nõude ülekantud 3 180 euro tagastamiseks, millele kostja esindaja vastas keelduvalt 10.02.2020. 13.02.2020 edastas hageja lepinguline kostjale ja tema volitatud esindajale e-posti teel korduvnõude. Kostja korduvnõudele vastanud ei ole. Hageja palub hagi rahuldada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja 3 180 eurot ning viivis kuni hagiavalduse esitamiseni summas 703,38 eurot ning viivis protsendina nõudest VÕS-s sätestatud määras summalt 3 180 eurot alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni rahalise kohustuse täitmiseni, jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited
6.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja leiab, et pooled leppisid 2017 sügisel kokku metsamaterjali ostus-müügis, hageja nõustus tasuma metsamaterjali eest 500 pm3 ulatuses. Materjali asukoht oli Martna vald. Kostja esitas 2 (7)
metsamaterjali eest tasumiseks arve ning kostja tasus 18.09.2017 arve summas 3 180 eurot. Seega oli poolte vahel sõlmitud suuline metsamaterjali ostu-müügileping koos kõigi vajalike lepingutingimustega.
7.Hageja väidab, et ostetud metsamaterjal ei olnud 17.01.2018 kohas, millele kostja viitas. Seega vaidlevad pooled selle üle, kes vastutab selle eest, et metsamaterjali enam alles ei olnud, kes kannab materjali kadumise riisikot. Hageja metsamaterjali vastu ei võtnud, hageja sattus materjali vastuvõtmisega viivitusse. Hageja ei võtnud materjali vastu ja ei teatanud kostjale, et ta ei saa materjali vastu võtta. Seega vastutab ta ise materjali säilimise eest. Kostja teatas hagejale kus materjal asub. Hageja ei väidagi, et kostja oleks viidanud kohale, kus materjali üldse ei olnud. Materjali viidatud kohas olemise jälgedele viitab hageja ise oma hagis. Kostja oli materjali üleandmise kohustuse hageja ees täitnud. Edaspidi vastutab materjali säilimise eest juba hageja ise. Pooltevaheline leping on täidetud ja tagasitäitmiseks puudub igasugune alus. Kohtu põhjendused
8.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosaliste seisukohad ja tunnistajate ütlused ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
9.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: 2017 sügisel kontakteerus hagejaga kostja esindaja ja pakkus müügiks metsamaterjali 700-800 pm3 hakkpuidu valmistamiseks. Poolte esindajad leppisid kokku, et hageja tasub 500 pm 3 eest. Kostja esindaja selgitas hageja esindajale metsamaterjali asukoha Martna vallas. Kostja edastas hagejale e-posti teel 13.09.2017 ettemaksuarve nr 63 summas 3 180 eurot maksetähtajaga 18.09.2017, mille hageja tasus 18.09.2017 (dtl 32, 33). 17.01.2018 informeeris hageja kostjat metsamaterjali hakkimise alustamisest. Hageja puiduhakkur liikus samal päeval kostja osutatud metsamaterjali asukohta Martna vallas kuid metsamaterjali kostja väidetud asukohas ei olnud.
Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks.
10.Pooled vaidlevad selle üle, kas pooled on sõlminud metsamaterjali müügilepingu. Kostja leiab, et pooled sõlmisid suulise metsamaterjali/hakkepuidu müügilepingu, kuivõrd jõudsid olulistes müügilepingu tingimustes kokkuleppele, hageja hinnangul lepingut ei sõlmitud. Hageja hinnangul tasus hageja küll kostjale ettemaksu, kuid lepingut ei sõlmitud ja hagejal on õigus ettemaks tagasi saada. Hageja tugineb sellele, et käesoleval juhul puudub Keskkonnaministri 21.12.2006 määruse nr 84 kohane metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akt.
11.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lg 1 alusel kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära.
12.VÕS § 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 16 lg 1 kohaselt on pakkumus (ofert) lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Vastavalt VÕS § 20 lg 1 on nõustumus (aktsept) otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Pakkumuse ja nõustumusega lepingu sõlmimisel loetakse leping sõlmituks aktsepti kättesaamisest ehk määravaks on pakkumusele antud vastuse sisu ning vastuse 3 (7)
kättesaamise aeg. Pakkumus ja nõustumus kui tahteavaldused võivad olla väljendatud otseselt (TsÜS § 68 lg 2), kaudselt (TsÜS § 68 lg 3) või vaikimisega (TsÜS § 68 lg 4).
13.Kohus leiab, et pooled sõlmisid 2017 septembris metsamaterjali müügilepingu. Hageja on ise esile toonud, et kostja pöördus hageja poole pakkumusega ja pakkus talle ca müügiks metsamaterjali 700-800 pm3 hakkpuidu valmistamiseks. Poolte esindajad leppisid kokku, et hageja tasub 500 pm3 eest. Seega aktsepteeris hageja kostja pakkumist. Hageja aktsepti saab märgata ka poolte käitumisest, kuivõrd kostja edastas hagejale ettemaksu arve ja hageja tasus selle samal päeval. Sellisest käitumisest saab kohus teha vaid järelduse, et pooled saavutasid lepingu olulistes tingimustes kokkuleppe ja seega sõlmisid metsamaterjali müügilepingu. Kuigi pooled leppisid telefonitsi kokku müüdava metsamaterjali umbkaudse suuruse, ei saa kohus poolte käitumisest välja lugeda ei eellepingut ega ka jäämist lepingueelsete läbirääkimiste faasi.
14.Kohus ei nõustu hageja seisukohaga selles, et lepingu sõlmimiseni ei jõutud, kuivõrd puudub metsaseaduse kohane üleandmis-vastuvõtu akt. Kohus selgitab, et müügilepingu sõlmimist ei saa samastada üleandmis-vastuvõtu akti vormistamisega. VÕS § 208 lg 1 järgi kohustub asja müügilepinguga üks isik (müüja) andma teisele isikule (ostja) üle teatava asja ning tegema võimalikuks üleantava asja omandi ülemineku ostjale, ostja kohustub maksma selle eest kokkulepitud tasu (ostuhinna) ja võtma asja vastu. Müügileping on seega selline kokkulepe, mille sisuks teatava asja tasu eest võõrandamise kohustus. Üleandmis-vastuvõtu akt ei tekita pooltele lepingulisi kohustusi, vaid ainult tõendab müüdud asja või eseme üleandmist.
15.Metsaseaduse (MS) § 37 lg 8 järgi sõlmivad metsamaterjali võõrandamisel ning metsamaterjali töötlemiseks või ladustamiseks andmisel võõrandaja või töötlemiseks või ladustamiseks andja ja metsamaterjali omandaja või töötlemiseks või ladustamiseks võtja kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis metsamaterjali võõrandamise lepingu või vormistavad akti suulise lepingu sõlmimise kohta. Sama paragrahvi lõike 9 kohaselt MS § 37 lg 8 nimetatud lepingule lisatakse metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akt. Üleandmise-vastuvõtmise akti lisamine pole kohustuslik, kui lepingus või üleandmist tõendavas muus dokumendis on ära näidatud metsamaterjali valdamise alus vastavalt üleandmise-vastuvõtmise aktile esitatavatele nõuetele. Vastavalt MS § 37 lg-le 11 kehtestab metsamaterjali veoeeskirja ja metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise aktile ning veoselehele esitatavad nõuded valdkonna eest vastutav minister määrusega.
16.Keskkonnaministri 21.12.2006 määruse nr 84 - Metsamaterjali veoeeskiri, metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise aktile ja veoselehele esitatavad nõuded ning müüdud või ostetud raieõiguse või metsamaterjali kohta Maksu- ja Tolliametile esitatava teatise vorm, § 2 lg 1 ning 2 kohaselt metsamaterjali võõrandamisel ning metsamaterjali töötlemiseks või ladustamiseks andmisel sõlmivad võõrandaja või töötlemiseks või ladustamiseks andja ja metsamaterjali omandaja või töötlemiseks või ladustamiseks võtja kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis metsamaterjali võõrandamise lepingu või vormistavad akti suulise lepingu sõlmimise kohta. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lepingule või aktile lisatakse metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akt. Metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akti lisamine ei ole kohustuslik, kui lepingus või üleandmist tõendavas muus dokumendis on ära näidatud metsamaterjali valdamise alus vastavalt üleandmise ja vastuvõtmise akti nõuetele.
17.Seega võimaldab MS § 37 lg 8 metsamaterjali müügilepingu sõlmida nii kirjalikult kui suuliselt, ega sätesta, et kirjaliku vormi järgimata või üleandmis- vastuvõtu akti vormistamata jätmisel oleks tehing tühine. Tehingu vormi nõuete kolm peafunktsiooni on: 1) käibes osalejate hoidmine liigse kiirustamise ja tehingute läbimõtlemata ning kergekäelise tegemise eest ehk hoiatusfunktsioon, 2) tehingut teha soovivate isikute nõustamine antud valdkonna erapooletu asjatundja (notari) poolt ehk nõustamisfunktsioon ja 3) tehingu tegemise fakti ja tehingu sisu hilisema kindlakstegemise ja tõendamise lihtsustamine ehk tõendamisfunktsioon. MS § 37 pealkirjast - Raieõiguse ja metsamaterjali üleandmise, metsa raieks andmise ja metsamaterjali vedamise seaduslikkuse tõendamise kohustus on müügilepingu kirjalikul vormil või suulise lepingu korral üleandmisvastuvõtu aktil tõendamisfunktsioon. Nimetatud aktiga on võimalik tõendada, et tehingu 4 (7)
vormistamisel on kontrollitud suulise lepingu esemeks oleva metsamaterjali seaduslikkust. Üleandmis- vastuvõtu akt ei tekita müüjale kohustust müüdud metsamaterjal üle anda ega ostjale kohustust kauba eest tasuda. Kohus märgib, et metsaseadusest tulenevalt karistatakse metsamaterjali üleandmisel seaduslikkuse tõendamise ja selle kontrollimise kohustuse rikkumise eest rahatrahviga, kuid üleandmisakti vormistamata jätmisel ei ole tagajärgi müügilepingule endale, see ei too kaasa tehingu tühisust.
18.Kohus märgib ka seda, et kuigi müüja pidi ostjale esitama metsamaterjali päritolu tõendavaid dokumente, on nende esitamata jätmine müügilepingu rikkumine. Nende esitamata jätmine ei tähenda, et müügilepingut ei sõlmitud. VÕS § 211 lg 1 ja 2 kohaselt müüja peab ostjale asja vastuvõtmiseks ning valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks vajalikud dokumendid (asja juurde kuuluvad dokumendid) lepingus ettenähtud vormis üle andma asja üleandmise kohas asja üleandmise ajal. Kui müüjal on õigustatud huvi jätta asja kohta käiva dokumendi originaal endale, peab ta ostjale viimase nõudmisel andma dokumendi originaali asemel ärakirja või väljavõtte. Vedamisele kuuluva asja juurde kuuluvad dokumendid tuleb anda ostjale üle tema tegevuskohas, mis on lepinguga kõige enam seotud, selle puudumisel aga ostja elu- või asukohas. Kui dokumendid tuleb üle anda ostuhinna maksmise vastu, tuleb need üle anda ostuhinna maksmise kohas. VÕS § 217 lg järgi ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid.
19.Ka asjaolu, et pooled leppisid suuliselt kokku müüdava metsamaterjali umbkaudses koguses ja tegelik hakkpuidu kogus ja seega ka tehingu lõplik hind pidi selguma alles pärast metsamaterjali hakkimist, ei tähenda et pooled ei oleks müügilepingut sõlminud. On tavapärane, et raidmete (so oksad, ladvad, langile jäänud tüvepuit, raietöödega rikutud järelkasv ja alusmets) täpne kogus selgub alles päras nende hakkimist. Kuid see ei tähenda, et raidmete müügilepingut saab sõlmida alles pärast nende hakkimist. Seega asub kohus seisukohale, et kostja tegi septembris 2017 hagejale pakkumuse ja kostja nõustus sellega, seega saavutasid pooled kokkuleppe müügilepingu oluliste tingimuste osas ning sõlmisid metsamaterjali müügilepingu.
20.VÕS § 209 lg 1 ja 2 kohaselt kui asi tuleb ostjale üle anda määratud kohas, peab müüja asja määratud kohas ostja käsutusse andmiseks valmis panema ja ostjale valmispanekust teatama. Kui lepingu esemeks on liigitunnustega asjad, ei loeta neid ostja käsutusse andmiseks valmispanduks enne, kuni neid ei ole lepingu järgi üleandmiseks tähistusega, veodokumentidega või muul viisil selgelt eristatud. Kui müüja on asja määratud kohas ostja käsutusse andmiseks valmis pannud ja sellest ostjale teatanud, loetakse asja ostjale üleandmise kohustus täidetuks.
21.Kohus leiab, et lisaks müüdava metsamaterjali umbkaudsele kogusele ja hinnale, leppisid pooled muuhulgas kokku ka selles, kus tuleb metsamaterjal hagejale üle anda. Kohus selgitab, et asja üleandmise kohustuse all mõistetakse müüja poolt toimingute tegemist, mille tulemusena tekib ostjal võimalus müügilepingu esemeks olev asi vastu võtta ning oma valdusse saada. Ehkki müügilepingust tuleneva üleandmiskohustuse täitmise eesmärgiks on võimaldada ostajal müüdud asi oma valdusse saada, pole müüja üleandmiskohustuse täitmiseks sageli vajalik, et ostja asja ka tegelikult oma valdusse saaks. Asja üleandmise kohustuse täitmiseks on reeglina piisav müüja poolt ostjale valduse ülemineku võimaldamiseks vajalike toimingute tegemine.
22.Hageja on ise käesoleval juhul esile toonud, et kostja teatas talle telefonitsi metsamaterjali täpse asukoha. Seda kinnitab ka hageja hagiavalduses toodud väide, et 17.01.2018 hakkas hageja puiduhakkur liikuma kostja osundatud metsamaterjali asukoha poole ning hageja ei vajanud kostjalt täiendavaid juhiseid metsamaterjali asukoha ülesleidmiseks. Hageja vaid informeeris kostja esindajat metsamaterjali hakkimise alustamisest, kuid ei vajanud kostjalt täiendavaid juhiseid metsamaterjali asukoha ülesleidmiseks. Hageja on ka esile toonud, et asukohas, kus ta eeldas metsamaterjali olevat, leidus vaid saepuru ja sai tuvastada, et seal olev metsamaterjal oli hiljuti hakitud. Seega saab hageja enda väidetest teha järelduse, et kostja oli metsamaterjali hageja käsutusse andmiseks valmis pannud ja sellest ka hagejale teatanud. Järelikult saab käesoleval juhul lugeda, et kostja täitis metsamaterjali üleandmise kohustuse. 5 (7)
23.Vastavalt VÕS § 214 lg 1 peab ostja ostuhinna tasuma ka siis, kui ostetud asi on juhuslikult hävinud või kahjustunud pärast asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut temale. Asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko läheb ostjale üle asja üleandmisega. Õiguskirjanduses on selgitatud, et „Müüdud asja juhusliku hävimise riisiko läheb lg 2 kohaselt üldjuhul ostjale üle asja üleandmisega, mille all tuleb mõista asja üleandmiskohustuse (§ 209) täitmise hetke. Juhusliku hävimise või kahjustumise riisiko läheb seega tavaliselt ostjale üle siis, kui müüja on teinud §-s 209 nimetatud asja üleandmise kohustuse täitmiseks vajalikud toimingud ehk kui müüjal § 209 kohaselt lasuv asja üleandmise kohustus on täidetud. (VÕS kommenteeritud väljaanne II, Juura 2019, lk 61). Kohus tuvastas eelpool, et kostja oli hagejale metsamaterjali valmis pannud ja sellest ostjale teatanud, seega oli kostja metsamaterjali üleandmise kohustuse täitnud. Järelikult oli asja juhusliku hävimise või kahjustumise riisiko hagejale üle läinud. Riski üleminek ei ole seaduse järgi seotud omandi üleminekuga, vaid ostjale asja üleandmise kohustuse täitmisest. Riisiko ostjale üleminek tähendab aga seda, et ostja peab kokkulepitud ostuhinna täies ulatuses tasuma ka juhul, kui müüdud asi saab pärast riisiko üleminekut kahjustada või hävib ning ostja ei saa asja seetõttu üleüldse enda käsutusse.
24.Hageja leiab, et kostja ei ole tõendanud vaidlusaluse metsamaterjali valdamise alust, mistõttu ei olnud kostjal õigust metsamaterjalile ning 12.03.2016 loovutusleping on hageja hinnangul võltsitud. Kostja tõendab oma õigusi raieõiguse võõrandamise aktiga nr KP 22022016, millest nähtub, et raieõigust omav Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik esitas enampakkumise korraldajale AS-ile Timber pakkumise raieõiguse müügiks koos omaniku raieõigusi tõendavate dokumentidega. Raieõigus võõrandati katastriüksustel 45201:002: 0040 ja 45201:002:0039 asuva metsa raiumiseks. Dokumendile on lisatud metsateatis, millest nähtub, et mets, mille raieõigust võõrandati asub Martna vallas Väike-Lähtrul. Raieõiguse omandajaks oli AQR Eliit OÜ (dtl 340-341). Samuti 12.03.2016 loovutuslepinguga, millega AQR Eliit OÜ loovutas raieõiguse Raskeveok OÜ-le (dtl 338-339).
25.Loovutusleping kannab tõepoolest 12.03.2016 kuupäeva. Äriregistrist nähtuvalt on kostja Raskeveok OÜ aga registreeritud 10.11.2016. Seega kannab loovutusleping kuupäeva, mis ei võimaldanud kostjal sellel kuupäeval tegelikkuses AQR Eliit OÜga loovutuslepingut sõlmida. Kostja on selgitanud segadust kuupäeva osas eksimusega. Kohus leiab, et kuupäeva eksimusel ei ole käesoleval juhul tähendust. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et „Kolleegium on varasemas praktikas leidnud, et ainuüksi see, et dokument on allkirjastatud hiljem, mitte lepingus märgitud ajal (intellektuaalne võltsimine), ei välista lepingust tulenevate õiguslike tagajärgede tekkimist (RKTko nr 2-16-3785/114, p 14; nr 3-2-1-96-13, p 34, 2-17-14766/106; p 15). Seega ei ole mingit tähendust hageja esile toodud asjaolul, et loovutusleping kannab ilmselt ebaõiget kuupäeva. Hageja ei ole vaidlustanud raieõiguse võõrandamise akti nr KP 22022016 ja metsateatist, millest nähtub, et mets, mille raieõigust võõrandati asub Martna vallas Väike-Lähtrul ja raieõiguse omandajaks oli AQR Eliit OÜ. Kohus kuulas tunnistajana üle muuhulgas ka müügilepingu sõlmimise ajal AQR Eliit OÜ tollase seadusliku esindaja X, kes ei toonud esile, et tegelikkuses loovutuslepingut ei sõlmitud. Kui AQR Eliit OÜ ja kostja ühine tahe oli 2017 loovutada vaidlusalune raieõigus kostjale, tulebki lähtuda sellest tahtest. Seega ei ole ka see hageja argument asjakohane.
26.Kõige eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et hageja ning kostja sõlmisid 2017 septembris metsamaterjali müügilepingu, kostja täitis metsamaterjali üleandmise kohustuse, asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko on ostjale üle läinud, ostja peab kokkulepitud ostuhinna täies ulatuses tasuma ning hagejal puudub alus tasutud 3 180 euro tagasisaamiseks. Hagi tuleb jätta rahuldamata.
27.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus
28.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude 6 (7)
jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kuivõrd kohus jättis hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
29.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
30.Kohus ei määra antud hetkel kindlaks menetluskulude suurust tulenevalt kohtupraktikast, mille kohaselt peab maakohus menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul, kui otsus kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus muutub. Eeltoodust tulenevalt on leitud, et menetluskulude suurust on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik kindlaks määrata alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses, vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
31.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson Kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.