Korrakaitse › Vanglad

3-23-942

3-23-942 Halduskohus selgitab, et sisuliselt on eelneva normiga piiratud mh kinnipeetava õigust valida endale meelepärast tööd. Seega võib nõuda süüdimõistetult ka vaba tahte vastaselt sellise töö tegemist, mis on täpsemalt ette nähtud seaduse alusel. Kinnipeetava kohustus töötada on sätestatud vangistusseaduse (VangS) §-s 37. Kinnipeetava tööga kindlustamise osa on täpsustatud VangS §-s 38. VangS § 38 lg 1 sätestab, et vanglateenistus kindlustab võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel. Sama paragrahvi lg 21 kohaselt vormistab vanglateenistus kinnipeetava tööle, kui kinnipeetavale on töö andmine võimalik. Õiguskirjanduses valitseb arusaam, et kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda endale tööd. Samuti puudub kinnipeetaval subjektiivne õigus nõuda vanglalt tööd kindlal tegevusalal, majanduslikult tulutoovat tööd ja tööd kinnipeetava õpitud kutsealal.1 Selline seisukoht on kinnitatud ka kohtupraktikaga. Nimelt leidis Tallinna Ringkonnakohus, et VangS § 37 lg 1 ja § 38 lg 1 ei loo kinnipeetavale subjektiivset õigust kindlale tööle. Vangla kindlustab kinnipeetavale töö, kui selleks esineb võimalus. Juhul, kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel (VangS § 38 lg 1 teine lause). Kinnipeetava subjektiivseid õigusi võib olla riivatud, kui vangla talle üldse tööd sh majandustööd ei paku.2 Samas leidis Tartu Ringkonnakohus, et kinnipeetavale meelepärase töö mittevõimaldamine vanglas ei riku põhiseadusest ega VangS-st tulenevat isiku põhiõigust riigi abile töövõimetuse või puuduse korral.3 Lisaks on leitud, et kinnipeetavate töötamine eriti koristamise näol on igati vajalik nõue, sest lisaks tööharjumuse kujundamisele on mõistlik see, et kinnipeetavad hoolitsevad oma kinnipidamistingimuste eest mingilgi määral ise, selle asemel, et kulutada selleks eraldi avalikke vahendeid. 4 Eeltoodust tulenevalt puudub kaebajal subjektiivne õigus valida, millist tööd teha, ja nõuda meelepärase töö tagamist. Samuti puudub vanglal kohustus tagada kaebajale meelepärane töö. Kohus märgib täiendavalt, et kohtule teadaolevatel andmetel on peaaegu kõik Viru Vangla kinnipeetavad (va avavangla osakond) hõlmatud majandustöödel (koristustöödel, köögi abitöödel ja toidujagamisel, remonditöödel, jäätmekäitluses, pesupesemisel ja juuksuriteenuse osutamisel ning raamatukogu abitöödel). Kohus rõhutab ka seda, et vastavalt Vabariigi Valitsuse poolt 28.11.2000 vastu võetud määruse nr 382 § 2 lg-dele 2 ja 3 on ajatööl töötava kinnipeetava tunnipalga alammäär vangla pakutaval tööl on 50 protsenti Vabariigi Valitsuse kehtestatud tunnipalga alammäärast. Ajatööl töötava kinnipeetava tunnipalga alammäär füüsilise isiku või äriühingu poolt pakutavatel töödel on 20 protsenti Vabariigi Valitsuse kehtestatud tunnipalga alammäärast. Hetkeseisuga on vastavalt Vabariigi Valitsuse poolt 09.12.2022 vastu võetud määruse nr 124 §-le 1 tunnitasu alammääraks 4,30 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 725 eurot. Eelnevast nähtub, et sõltumata tööst on kinnipeetavate töötasu fikseeritud õigustloova aktiga, mille järgi kinnipeetavate palk ei ole võrdväärne palgaga, mida saavad sarnaste elukutsete esindajad vabaduses.

Vangistusseaduse kommenteeritu väljaanne 2014, lk 116. TlnRK 05.01.2022 määrus asjas nr 3-21-2631, p 9.

TrtHK 18.02.2022 määrus haldusasjas nr 3-22-227, p-d 10-12.

TrtRKo nr 3-17-698, p 9.

3-23-942 HKMS § 121 lõike 2 punkt 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu tagastab kohus kaebuse Viru Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemiseks võimaldada kaebajale tööd vastavalt tema haridusele ja oskustele HKMS § 121 lõike 2 punkti 1 alusel. II

Kohus tagastas kaebuse, mille esemeks oli kaebaja esialgne õiguskaitse taotlus. Kohus ei näe antud juhul erilist vajadust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks vaatamata kaebuse tagastamisele. Sellest tulenevalt ja juhindudes HKMS § 249 lg-st 3, jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata selle kohaldamise vajaduse äralangemise tõttu. III

(allkirjastatud digitaalset)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.