3.Jätta Mikhail Simtsovi esialgse õiguskaitse taotlus seoses jalutuskäigule viimisega läbi vaatamata.
4.Jätta Mikhail Simtsovi esialgse õiguskaitse taotlus seoses inspektor-kontaktisiku taandamisega rahuldamata.
5.Jätta Mikhail Simtsovi taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
6.Rahuldada Mikhail Simtsovi menetlusabi taotlus tõlkeabi saamiseks ning tõlkida käesolev määrus vene keelde ja vabastada taotleja selles osas tõlkekulude kandmise kohustusest.
Määruse resolutsiooni p-de 3, 4, 5 ja 6 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
Muud selgitused
Määrus tõlgituna vene keelde toimetatakse kätte taotlejale.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Vangla kinnipeetav Mikhail Simtsov esitas 22. mail 2023 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse. Taotleja palub esialgse õiguskaitse korras Viru Vangla kohustamist tagada taotlejale töökoht (juhina, laadijana, ehitajana, keevitajana, autolukksepana, keretöölisena, traktoristina), taandada inspektor-kontaktisik Anett Kongi taotleja iseloomustuse koostamisest või keelata A. Kongil iseloomustuse koostamine ning viia taotleja jalutuskäigule selliselt, et taotleja ei kohtuks kinnipeetavatega, kes mängivad palli. Koos esialgse õiguskaitse taotlusega esitas M. Simtsov menetlusabi taotluse, milles taotles menetlusabi riigilõivu maksmiseks, muude kohtukulude kandmiseks, menetlusdokumentide või kohtulahendi tõlkimise kulude kandmiseks, menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi tasu maksmiseks ning kohustusliku kohtueelse menetlusega seotud kulude kandmiseks.
2.Tartu Halduskohus otsustas 30. mai 2023. a määrusega registreerida M. Simtsovi esialgse õiguskaitse taotluse seonduvalt töökoha tagamisega haldusasja nr 3-23-942 juurde.
3.Tartu Halduskohus kohustas 30. mai 2023. a määrusega Viru Vanglat esitama seisukoha M. Simtsovi esialgse õiguskaitse taotluse kohta osas, milles taotleja soovib inspektorkontaktisiku A. Kongi taandamist ja jalutuskäigule viimist selliselt, et taotleja ei kohtuks pallimängijatega, ning edastama kohtueelse menetluse dokumendid.
4.Viru Vangla esitas 1. juunil 2023 seisukoha M. Simtsovi esialgse õiguskaitse taotluse kohta, milles vangla leidis, et esitatud taotlus tuleb jätta rahuldamata. Viru Vangla selgitas, et kinnipeetavatel ei ole subjektiivset õigust nõuda endale meelepärast ametnikku ja rikkuv käitumine ei saa luua kinnipeetavale võimalust soodsamaks kohtlemiseks. M. Simtsovi suhtes on mitmed ametnikud hulgaliselt ettekandeid koostanud, see on ametnike üks teenistusülesandeid, mis aga ei tähenda, et ettekande koostanu peaks enda hilisemast haldusmenetlusest taandama. Eeltoodu ei too kaasa haldusmenetluse seaduse § 10 lg-s 1 sätestatud taandamisaluseid. A. Kongi on M. Simtsovile määratud inspektor-kontaktisik, kelle üheks ülesandeks on enda hoolealuste iseloomustuste koostamine. Vangla võimaldab kinnipeetavatel jalutusboksides palli mängida. Esialgselt väljastati selleks korvpall, kuna teisi palle ei olnud. Palli väärkasutuse korral on pall ära võetud. 31. mail 2023 saabusid vanglasse pehmed pallid ja korvpallid asendati uute pehmete pallidega.
KOHTU SEISUKOHT
5.Esmalt rõhutab kohus, et praeguses asjas menetleb kohus M. Simtsovi esialgse õiguskaitse taotlust osas, milles taotleja nõuab Viru Vangla kohustamist taandada inspektor-kontaktisik A. Kongi taotleja iseloomustuse koostamisest või keelata A. Kongil iseloomustuse koostamine ning viia taotleja jalutuskäigule selliselt, et taotleja ei kohtuks kinnipeetavatega, kes mängivad palli.
6.Seonduvalt kohtule esitatud menetlusabi taotlusega mõistab kohus, et taotleja on esitanud menetlusabi taotluse esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel nõutava riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks, käesoleva määruse tõlkimiseks vene keelde ja määruse tõlkimisega kaasnevate kulude vabastamiseks ning riigi õigusabi taotluse taotleja esindamiseks halduskohtumenetluses. Muud menetlusabi liigid ei ole asjaolusid arvestades kohtu hinnangul asjakohased.
7.Kohus lahendab kõigepealt M. Simtsovi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks (I), seejärel annab hinnangu esialgse õiguskaitse taotlusele (II) ning viimaks lahendab M. Simtsovi riigi õigusabi taotluse (III) ja taotluse tõlkekuludest vabastamiseks (IV). I
8.Vastavalt riigilõivuseaduse § 60 lg-le 6 tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 20 eurot. M. Simtsov on taotlenud enda vabastamist riigilõivu tasumise kohustusest. Kohus võtab taotluse lahendamiseks haldusasja materjalide juurde halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 62 lg 2 alusel väljavõtte M. Simtsovi vabakasutuskontost ajavahemiku 22. jaanuar kuni 21. mai 2023. a kohta.
9.Kuna M. Simtsovi vanglasisese isikukonto väljavõttest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu kohta (s.o 22. jaanuar kuni 21. mai 2023) nähtub, et lähtudes
HKMS § 112 lg 1 p-st 1 ja Riigikohtu üldkogu 12. aprilli 2016. a kohtuotsusest nr 3-3-1-35-15 ei suuda taotleja oma majandusliku seisundi tõttu 20 euro suurust menetluskulu tasuda, on menetlusabi andmise majanduslikud eeldused täidetud. Kuigi esialgse õiguskaitse taotluse eduväljavaated on kasinad, peab kohus menetlusökonoomiast lähtuvalt mõistlikuks vabastada M. Simtsov HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel täielikult riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel. II
10.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg-st 3 tulenevalt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. HKMS § 249 lg-st 2 lähtudes on esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatud ka vaidemenetluse ajal. Vastavalt HKMS § 249 lg-le 3 jätab kohus esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemisel taotluse läbi vaatamata. Esialgse õiguskaitse taotlus seoses jalutuskäigule viimisega
11.M. Simtsov taotleb esialgse õiguskaitse korras Viru Vangla kohustamist viia taotleja jalutuskäigule selliselt, et taotleja ei kohtuks kinnipeetavatega, kes mängivad palli. Taotleja põhjendas, et umbes kuu aega tagasi andis Viru Vangla kinnipeetavatele palli jalutusboksis mängimiseks ühise jalutuskäigu ajal. Taotleja on selle vastu, kuna selline pallimäng ühise jalutamise ajal on traumaohtlik ega anna mitte mingisugust võimalust rahulikuks jalutamiseks. Kinnipeetavatel tuleb seista jalutusboksi nurkades ja pidevalt põigata eemale raskest lendavast korvpallist, mis tabab pead ja keha, tekitades füüsilist valu ja reaalse ohu tõsisema vigastuse saamiseks ja seda isegi kuni peapõrutuseni. Inimesed, sh taotleja tahavad rahulikult jalutada, kartmata saada vigastada.
12.Selleks, et kohus saaks rahuldada esialgse õiguskaitse taotluse, peab taotlejal esinema esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse vajaduse hindamisel tuleb arvestada abinõu kohaldamata jätmise vahetut ning faktilist mõju isiku olukorrale (Tartu Ringkonnakohtu 12. mai 2014. a määrus haldusasjas nr 3-14-50441, p-d 10-11). Esialgse õiguskaitse vajadus tähendab eelkõige ohtu, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel saabuvad taotleja jaoks pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed.
13.Kohus leiab, et kuivõrd Viru Vangla 1. juuni 2023. a selgitustest nähtuvalt asendati 31. mail 2023 korvpallid uute pehmete pallidega, on M. Simtsovi esialgse õiguskaitse vajadus ära langenud. Kuna jalutusboksis ei mängita rohkem raske korvpalliga, vaid selle asemel on pehme pall, ei saa taotlejale korvpalliga mängimisest enam tekkida taotluses kirjeldatud tagajärgi.
14.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et M. Simtsovi esialgse õiguskaitse taotlus seonduvalt jalutuskäigule viimisega tuleb jätta läbi vaatamata. Esialgse õiguskaitse taotlus seoses inspektor-kontaktisiku taandamisega
15.M. Simtsov taotleb esialgse õiguskaitse korras Viru Vangla kohustamist taandada inspektor-kontaktisik A. Kongi taotleja iseloomustuse koostamisest või keelata A. Kongil iseloomustuse koostamine.
16.Taotleja põhjendas esialgse õiguskaitse vajadust sellega, et inspektor-kontaktisik A. Kongi koostab 11. juunil 2023 iseloomustuse taotleja tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks, kuid A. Kongi ei saa selles haldusmenetluses osaleda. Nimelt koostas A. Kongi
25.aprillil 2023 taotleja suhtes ettekande nr 3-22-3542, mis puudutab vahetult teda ennast.
17.Kohus leiab, et M. Simtsovil puudub esialgse õiguskaitse vajadus (loe esialgse õiguskaitse vajaduse olemuse kohta määruse p-st 12).
18.Kohus möönab, et kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks esitatakse kohtule kinnipeetava iseloomustus, milles märgitakse muu hulgas vangla seisukohad kinnipeetava ennetähtaegse vabastamisega seotud küsimustes (justiitsministri 12. augusti 2010. a määruse nr 28 „Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalide ettevalmistamise kord“ § 9 lg 2 p-d 8 ja 12). Samas ei ole tegemist asjaoluga, mis igal juhul kinnipeetava tingimisi ennetähtaegselt vabanemise võimaluse välistab. Kinnipeetava enne tähtaega vabastamine ei sõltu üksnes sellest, millise hinnangu annab taotlejale vangla. Vastava otsuse teeb kohus, tuginedes kõikidele kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalidele kogumina. Kohus viitab sarnaselt Viru Vangla 22. mai 2023. a otsuses nr 6-10/10717-2 märgitule, mille kohaselt on enne otsuse tegemist kinnipeetaval ja tema kaitsjal võimalus esitada oma seisukohad, sh vaielda vastu vangla esitatud faktilistele andmetele, kui need on valed, ja vangla poolt antud hinnangute põhjendatusele. Sh võib isik väita, et tema kohta esitatud iseloomustus sisaldab valesid andmeid ning esitada tõendeid, mis lükkavad iseloomustuses esitatud väited ümber. Seega ei ole vangla poolt koostatud taotleja iseloomustusel määravat tähendust taotleja tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluses.
19.Esialgse õiguskaitse vajaduse puudumise tõttu tuleb M. Simtsovi taotlus A. Kongi taandamiseks jätta rahuldamata. III
20.M. Simtsov taotles ka vabastamist menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi tasu maksmisest. Kohus mõistab seda nii, et M. Simtsov on esitanud riigi õigusabi taotluse esindamiseks halduskohtumenetluses (käesolevas kohtuasjas).
21.Kohus jätab selle taotluse rahuldamata riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 5 alusel, kuna eespool kirjeldatud asjaolude põhjal on taotleja võimalus teostada oma õigusi käesoleva kohtuasja raames ilmselgelt vähene. IV
22.Taotleja on esitanud tõlkeabi taotluse. Kohus mõistab, et taotleja soovib, et kohus tõlgiks selles asjas tehtava lõpplahendi, s.t käesoleva kohtumääruse taotlejale sobivasse keelde (vene keelde) ja vabastaks ta tõlkekulude kandmise kohustusest.
23.HMKS § 80 lg 1 kohaselt toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles. Kui menetlusosaline ei valda eesti keelt, kaasab kohus menetlusse võimaluse korral tõlgi (HKMS § 82 lg 1). Menetlusosalise taotlusel korraldab kohus temale kohtuotsuse või -määruse tõlkimise tema enda kulul (HKMS § 81 lg 6). HKMS § 110 lg 1 p 1 järgi võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt mh menetlusdokumentide tõlke kulude kandmisest. HKMS § 111 lg 1 kohaselt menetlusabi taotlejale antakse menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. HKMS § 111 lg 4
kohaselt ei hinnata menetluses osalemise edukust ega mõistlikkust menetlusabi taotlemisel menetlusdokumendi või kohtulahendi tõlkimiseks.
24.Kuna taotleja vabakasutuskontolt nähtuvalt ei võimalda taotleja majanduslik seisund tal tõlketeenuse eest tasuda ning kohtule arusaadavalt ei valda taotleja piisaval määral eesti keelt, leiab kohus, et taotlejale tõlkeabi andmine on põhjendatud.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.