Otsuse tegemise aeg ja koht 10.01.2017, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number
2-16-111432
Tsiviilasi
Osaühing Aktiva Finants hagi XXXX vastu võlgnevuse ja viivise nõudes
Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
142,36 eurot Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479, asukoht A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: Kadri Timuska (OÜ Julianuse Õigusbüroo, e-post: [email protected]) Kostja: XXXX (isikukood XXXX, registreeritud XXXX, e-post:
XXXX)
Menetluse liik
Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista kostjalt XXXX hageja Osaühing Aktiva Finants kasuks välja võlgnevus summas 82,65 (kaheksakümmend kaks eurot ja kuuskümmend viis senti) eurot, sh põhinõue 69,90 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 12,75 eurot.
3.Mõista kostjalt XXXX hageja Osaühingu Aktiva Finants kasuks välja viivis protsendina põhinõudelt (69,90 eurot) alates 22.11.2016 kuni põhinõude kohase täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte enam, kui 57,15 euro ulatuses.
4.Jätta hagi rahuldamata võla sissenõudmiskulu kohtueelses menetluses 30 euro nõudes ja võlgnevuse sissenõudmise kulu 19,17 euro nõudes.
5.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 5.1 Jätta menetluskulud 61% ulatuses kostja ja 39% ulatuses hageja kanda. 5.2 Välja mõista kostjalt XXXX hageja Osaühing Aktiva Finants kasuks menetluskulud 131,15 eurot. 5.3 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (131,15 eurot) tuleb XXXX’l tasuda Osaühingule Aktiva Finants käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord
2-16-111432 Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Osaühing Aktiva Finants (hageja) esitas 30.05.2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 178,09 euro saamiseks. Kohus tegi 07.06.2016 võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik esitas 30.09.2016 vastuväite makseettepanekule, millel puudus digitaalallkiri. Allkirjastatud vastuväite esitas võlgnik XXXX kohtule 21.10.2016. Seoses tähtaegse vastuväite esitamisega andis Pärnu Maakohus 03.11.2016 määrusega nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas Harju Maakohtule 22.11.2016 hagiavalduse ja 29.11.2016 täiendava hagiavalduse XXXX (kostja) vastu võlgnevuse 890,62 euro nõudes, millest põhivõlgnevus on 89,07 eurot, hageja esindaja võla sissenõudmiskulud kohtueelses menetluses 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 16,17 eurot. Harju Maakohus võttis hagiavalduse 01.12.2016 kohtumäärusega menetlusse.
2.XXXX Aktsiaselts on loovutanud 28.05.2015 kostja vastase nõude põhisummas 89,07 eurot Osaühingule Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Teatise nõude loovutamise kohta on XXXX Aktsiaselts kui senine võlausaldaja hagejale andnud. Seadus ei sätesta, et nõude loovutamist tõendav dokument oleks ainult nõude loovutamise leping. Näiteks suulise nõude loovutamise lepingu korral ongi ainsaks tõendiks nõude loovutamise kohta senise võlausaldaja kinnitus. Hageja viitas võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 170, mille kohaselt kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Teatis nõude loovutamise kohta tõendab kooskõlas VÕS paragrahvis 170 sätestatuga ja loovutamine on kostja suhtes toimunud.
3.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja XXXX Aktsiaselts (esialgne võlausaldaja) 17.04.2009 liitumislepingud nr XXXX, 10.10.2013 liitumislepingu nr XXXX ja 14.01.2013 liitumislepingu nr XXXX. XXXX Aktsiaselts kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. XXXX Aktsiaselts on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid
2-16-111432 teenuste kasutamise eest. Kostjal on tasumata järgmised arved: arve nr XXXX summas 25,28 eurot; arve nr XXXX summas 15,63 eurot; arve nr XXXX summas 15,52 eurot; arve nr XXXX summas 13,47 eurot; arve nr XXXX summas 19,17 eurot. Kokku on kostjal tasumata arveid summas 89,07 eurot.
4.Kostja põhivõlgnevus summas 89,07 eurot koosneb järgmistest summadest: internet arvutis Small (tel nr XXXX) 22,95 eurot; kõned (tel nr XXXX) 2,48 eurot; võlgnevuspiiranguga numbri avamine (tel nr XXXX) 1,60 eurot; kõned (tel nr XXXX) 13,25 eurot; kasutamata miinimumarve summa 29,62 eurot; võla sissenõudmiskulud summas 19,17 eurot. Kostja ei ole nõutud summasid tasunud. Kostja kasutas XXXX Aktsiaselts teenuseid nende eest tasumata. Maksetähtaeg, arvelduskonto number ja muu vajalik informatsioon maksete sooritamiseks oli kirjas XXXX Aktsiaselts poolt regulaarselt esitatud arvetel. Lepingute sõlmimisega kinnitas kostja, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks osaks olevaid teenuste kasutamise üldtingimusi.
5.Kostja võlgnevus arvete eest sisaldab ka võlgnevuse sissenõudmise kulusid, mis on märgitud arvel nr XXXX ja mille tasumise kohustus tuleneb kostja ja hageja vahel sõlmitud lepingute lahutamatuks osaks olevatest XXXX Aktsiaseltsi teenuse kasutamise üldtingimuste punktist 4.8, mille kohaselt on klient kohustatud hüvitama XXXX Aktsiaseltsi kulud, mis on seotud kliendilt võlgnevuse sissenõudmisega, s.h kulutused võlgnevuse sissenõudmises osalevate XXXX Aktsiaseltsi esindajana tegutsevate isikute teenuste eest. Võlgnevuse sissenõudmiskulud sisaldavad endas järgmiseid toiminguid: SMS-teavituste edastamine arve mittetasumise kohta teenusnumbrile; sideteenuste osaline piiramine; meeldetuletuskirjade edastamine; viivise arvestuse pidamine; tähtajaliste kohustuste üle arvestuse pidamine, tähtajalise kohustuse ülesütlemiseks; võlanõude edastamine paberkandjal; lepingu ülesütlemiseks vajalike toimingute teostamine; sideteenuse osutamise piiramine täielikult; sissenõudmismenetluse algatamine inkassoettevõttes; arvestuse pidamine osalistest maksetest tulenevatest saldomuudatustest ning informatsiooni vahetamine võla sissenõudmist teostava inkassofirmaga; informatsiooni edastamine ja kaasajastamine avalikes andmebaasides nõuete kohta, krediidivõimelisusehindamise tagamiseks teistele krediidiasutustele. Võlgnevuse sissenõudmiskulude suurus tuleneb XXXX Aktsiaseltsi arveldusteenuste hinnakirjast, mille kohaselt on võlgnevuse sissenõudmise tasu suurus 22% + käibemaks, s.o 26,40% (ümardatult 26%). Seega antud juhul on arvutuskäik järgmine: eelmise perioodi võlgnevus 73,73 eurot x 26% = 19,17 eurot.
6.Vastavalt XXXX Aktsiaseltsi lepingute lahutamatuks lisaks olevatele teenuste kasutamise üldtingimustele, kui kostja ei tasu tähtaegselt järelmaksu summasid ja arveid nõuetekohaselt tähtpäevaks, kohustub kostja tasuma tähtajaks tasumata summalt viivist 0,15% iga maksmisega viivitatud päeva eest. XXXX Aktsiaselts ei ole esitanud kostjale viivise nõuet lepingute kehtivuse ajal vaid hakkas arvestama viivist peale lepingu lõpetamist iga arve maksetähtajast. Hageja esindaja kohtuvälises menetluses Julianus Inkasso OÜ on korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele, ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Võla sissenõudmiskulude aluseks on Julianus Inkasso OÜ sissenõudmiskulude hinnakiri.
7.XXXX Aktsiaselts on väljastanud arveid miinimumarve kasutamata summadele. Miinimumarve esitamise õigus tuleneb liitumislepingutest, mis sätestavad – juhul, kui klient kasutab kõnepaketti, mille osas kehtib miinimumarve, siis miinimumarve kehtib ka perioodil, mil kliendile on mobiilteenuste kasutamise võimalus ajutiselt piiratud. Klient ei saa nimetatud perioodil mobiilteenuseid kasutada, kuid kohustub tasuma XXXX Aktsiaseltsile miinimumarveid kuni mobiilteenuste kasutamise peatamiseni või liitumislepingu lõpetamiseni või peatamiseni. Kuna kostja ei täitnud korrektselt oma kohustusi, oli hageja sunnitud viimase vahendina oma õiguste kaitseks pöörduma kohtu poole.
2-16-111432
8.Hageja viitab VÕS §-le 76 lg-le 1 ja 82 lg-le 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud ajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. Kostja võttis endale kohustuse XXXX Aktsiaseltsi poolt osutatud teenuste eest tasuda vastavalt esitatud arvetele. Vastavalt esitatud arvetele kohustus kostja tasuma igakuiselt kindlaks kuupäevaks kokkulepitud summa XXXX Aktsiaseltsile. Kostja nimetatud arvete mittetasumisega on VÕS § 100 mõttes jätnud võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg punktist 1 ja punktist 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Vastavalt VÕS § 113 lõikele 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid kokku summas 16,17 eurot. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub viivist arvestada VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
KOSTJA VASTUVÄITED
9.Kostja esitas 21.12.2016 kohtule vastuse hagiavaldusele. Kostja selgitas, et on korduvalt teatanud, et tal ei ole võimalik võlga maksta. Kostja on juba neli aastat töötu, sissetulekuid ei ole, on üks üheksa aastane alaealine laps ja üks haige laps, kinnisvara või muid sissetulekuid ei ole, ainult lastetoetus 50 eurot. 03.01.2017 menetlusdokumendis lisab kostja, et on haige ja sissetulekust 50 eurot lastetoetuse näol ei ole võimalik hagejaga kompromissi sõlmida.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
10.Kohus leiab, et hagiavaldus on osaliselt põhjendatud. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
11.Kohus selgitab, et TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
12.Pooled ei vaidle kostja vastu esitatud võlgnevuse olemasolu, suuruse ja nõude loovutamise osas. Kostja on põhjendanud, et tal pole võimalik võlgnevust tasuda, kuna tal puudub sissetulek ja seetõttu pole tal võimalik ka käesolevas asjas kompromissi sõlmida. Kohus leiab, et nimetatud asjaolu ei ole aluseks hagi rahuldamata jätmisel. Hageja on esitanud oma hagiavalduses toodud väidete tõendamiseks ärakirjad XXXX Aktsiaselts ja kostja vahel sõlmitud lepingutest (tl 27-37) ning teenuste kasutamise üldtingimustest (tl 48-60 ja tl 63-75). Samuti on hageja esitanud kohtule ärakirjad kostjale esitatud arvetest (tl 38-47) ning tõendid hagejale nõudeõiguse ülemineku kohta (tl 26, 77). Kohus märgib, et kostja pole oma tõendamiskoormust täitnud ega esitanud kohtule
2-16-111432 tõendeid, millest võiks järelduda kostja poolt võla tasumine hagejale vms asjaolu, mis annaks alust hageja nõude täielikult või osaliselt rahuldamata jätta. Kostja pole esitanud kohtule ka tõendeid, mis tõendaksid kostja õigust lepingut mitte täita ja jätta tasumata talle esitatud arveid ning sellega kaasnevaid kõrvalkohustusi.
13.Vastavalt VÕS § 8 lg 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ning § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna antud juhul ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud ning võlgnevust tähtajaks tasunud, on tegemist kohustuste rikkumisega tulenevalt VÕS §-st 100. Nimelt sätestab VÕS § 100, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Seega on võlausaldajal ehk antud juhul hagejal õigus vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 nõuda kostjalt kohustuse täitmist.
14.Kohus jätab hagi rahuldamata hageja esindaja võla sissenõudmiskulu kohtueelses menetluses 30 euro nõudes. VÕS § 1132, mis näeb ette sissenõudmiskulude hüvitamist tarbija poolt, jõustus
1.oktoobril 2015. Hageja ei toonud hagis esile, mis perioodil ta kostjale meeldetuletuskirju edastanud on. VÕS § 1132 lg 1 näeb ette, et lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Samas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Hageja ei ole hagis esile toonud, et ta oleks kostjale saatnud enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Eeltoodust tuleneval jätab kohus hagi rahuldamata hageja esindaja võla sissenõudmiskulu kohtueelses menetluses 30 euro nõudes.
15.Kohus jätab hagi rahuldamata ka võlgnevuse sissenõudmise kulu 19,17 euro nõudes (arve nr XXXX, tl 46-47). Hagiavalduse kohaselt oli XXXX Aktsiaseltsi ja kostja vahel sõlmitud leping, millega kostja kohustus tasuma XXXX Aktsiaseltsile Eesti osutatud mobiilsideteenuse eest ja mobiiltelefoni järelmaksu. Hageja ei ole hagiavalduses väitnud ning ka hagiavaldusele lisatud tõenditest ei nähtu, et XXXX Aktsiaseltsi ja kostja vahel oleks sõlmitud leping võlgnevuse sissenõudmisteenuse osutamiseks. Hagiavalduses ei ole nimetatud nõude esitamist ka muul moel põhjendatud. Kohtul on tsiviilasja lahendamisel TsMS § 436 lg 7 ja TsMS § 438 lg 1 kohaselt kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Kohus märgib, et kui võlgnevuse sissenõudmise kulu nõudeõigus tuleneks XXXX Aktsiaseltsi ja kostja vahel sõlmitud lepingust (mida hageja väitnud ei ole) ja tegemist oleks kahjuhüvitise nõudega, tuleks kohtu hinnangul lugeda XXXX Aktsiaseltsi poolt kasutatud vastavat tüüptingimust, mille järgi XXXX Aktsiaseltsil on õigus nõuda võla sissenõudmisega seotud kulutuste hüvitamist määratlemata ulatuses, ilma kantud kulude koosseisu täpsustamata, teist lepingupoolt ebamõistlikult kahjustavaks. Tegu oleks ebamõistlikult suure kindlaksmääratud kahjuhüvitisega. VÕS § 42 lg-st 1 tulenevalt on selline tüüptingimus tühine.
16.Kuivõrd ülaltoodust tulenevalt rahuldas kohus hageja põhinõude osaliselt, siis saab kohus ka hageja viivisenõude rahuldada vaid osaliselt, s.o arvestatuna rahuldatud põhivõla summalt 69,90 eurot (89,07 - 19,17) seadusejärgses viivise määras järgmiselt:
Viivis Päevi aastas Päevade arv Perioodi summa: 8,15%
2,12 € 8,05%
2,79 € 8,05%
2,84 € 8,05%
2,80 €
2-16-111432 01.07.2016 - 21.11.2016
8,00%
2,20 € 12,75 €
17.Kokkuvõttes mõistab kohus kostjalt hageja osaühing kasuks välja võlgnevuse summas 82,65 eurot, sh põhinõue 69,90 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 12,75 eurot. Samuti rahuldab kohus hageja nõude seoses tulevikku suunatud viivisenõudega vastavalt seadusejärgsele viivisemäärale ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise protsendina põhinõudelt (69,90 eurot) alates 22.11.2016 kuni põhinõude kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (vt ka Riigikohtu 26.10.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Hageja ei ole vastavat kahju tõendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuse ulatuses, st mitte üle põhivõla summa 69,90 eurot. Kohus jätab hagi rahuldamata hageja esindaja võla sissenõudmiskulu kohtueelses menetluses 30 euro nõudes ja võlgnevuse sissenõudmise kulu 19,17 euro nõudes.
18.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuivõrd kohus rahuldab hagi ligikaudu 61% ulatuses, peab kohus juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 põhjendatuks jätta menetluskulud 39% ulatuses hageja ja 61% ulatuses kostja kanda.
19.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja on esitanud kohtule oma menetluskulude nimekirja (tl 83-84), mille kohaselt hageja menetluskulud koosnevad tasutud riigilõivust kokku summas 75 eurot ja hageja poolt esindaja õigusabi tasust summas 140 eurot. Hageja esitas 30.12.2016 esitanud täpsustatud menetluskulude nimekirja (tl 116-117), mille kohaselt nõuab hageja 2 h eest tunnitasuga 70 eurot kokku 140 eurot ning kinnitab, et ei ole käibemaksukohuslane ega saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja taotleb kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
20.Hageja on esitanud menetluskulusid tõendavad dokumendid. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 75 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohus leiab, et ka hageja lepingulise esindaja kulu 2 h eest tunnitasuga 70 eurot kokku summas 140 eurot (koos käibemaksuga) on käesolevas asjas põhjendatud. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulu kokku (75+140) 215 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 131,15 eurot (s.o 215-st eurost 61%) ning vastavalt TsMS § 177 lg 4 menetluskuludelt (131,15 eurot) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.