Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi
Menetlusosalised Asja läbivaatamine
3-20-2522 28. aprill 2023 Maria Lõbus Dmitri Noskovi kaebus Viru Vangla 14. septembri 2020. a käskkirja nr 6-3/655-1 ja 18. novembri 2020. a vaideotsuse nr 6-12/323-2 tühistamiseks Kaebaja – Dmitri Noskov Vastustaja – Viru Vangla, esindajad Agu Rillo ja Eve Kangro
21.aprilli 2023. a kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Jätta Dmitri Noskovi kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 29. mail 2023. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lõike 1 punkt 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lõige 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab
3-20-2522 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lõige 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Vangla valvuri 12. augusti 2020. a ettekande nr 6-20/3410-1 kohaselt leiti
12.augustil 2020 kella 8.20 paiku kambris V715 läbiotsimist tehes WC-lüliti seest kaks umbes 10 cm pikkust traati ning WC-ukse seest kaks traati, millest üks oli umbes 50 cm pikk ja teine umbes 30 cm pikk. Kambris paiknes kinnipeetav Dmitri Noskov (kaebaja).
2.Viru Vangla tunnistas 14. septembri 2020. a käskkirjaga nr 6-3/655-1 kaebaja süüdi justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE) § 641 punkti 1 rikkumises ning karistas teda kolmeks ööpäevaks kartserisse paigutamisega. VSKE § 641 punkti 1 kohaselt on vanglas kinnipeetavale keelatud traadid. Keelatud esemete leidmist kinnitab 12. augusti 2020. a ettekanne ning samal päeval koostatud akt esemete leidmise ja äravõtmise kohta. Olemasolevad tõendid on piisavad, et tuvastada süü ja puudub vajadus kaebaja taotletud selgituste võtmiseks valvuritelt. Kaebaja kambrist on ka varem keelatud esemeid leitud. Isegi kui ametnike selgitustest tuleks välja, et antud kohti on läbi otsitud, siis ei välista see võimalust, et kinnipeetaval on võimalik esemeid liigutada. Ametnikud otsivad igapäevaselt läbi mitmeid kambreid ning nad ei pruugi mäletada, kust kohast nad täpselt läbi otsisid kambrit pool aastat tagasi ja mida nad leidsid. Kaebaja viibis kambris V715 üksi alates
29.novembrist 2019. Isegi kui keelatud esemed ei asu leidmise hetkel kinnipeetava asjade vahel, ei tähenda see, et need ei kuulu talle. Kinnipeetav on vastutav esemete eest, mis on elukambris, kus ta viibib. Keelatud esemetega seotud rikkumised on vanglas sagedased, mistõttu seesugusele rikkumisele reageerimata jätmisega annaks vangla kinnipeetavatele soovimatu signaali, et vangla justkui aktsepteeriks keelatud esemete omamist. Seega on kaebaja karistamine vajalik. Kaebajal oli rikkumise toimepanemise ajal viis kehtivat distsiplinaarkaristust, sealhulgas üks neist seoses keelatud esemete valdamisega. Traadid ohustavad vangla julgeolekut. Proportsionaalne ja eesmärgipärane on kaebajat karistada kolmeks ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Tegu on miinimummäärale lähedase kartserikaristusega. See on piisav karistus, et kaebaja mõistaks enda toime pandud rikkumist ning teeks järeldusi, mis võivad teda mõjutada edaspidi õiguskuulekale käitumisele.
3.Kaebaja esitas Viru Vangla 14. septembri 2020. a käskkirja peale vaide, mille Viru Vangla jättis 18. novembri 2020. a vaideotsusega nr 6-12/323-2 rahuldamata.
4.Tartu Halduskohtusse saabus 16. detsembril 2020 kaebaja kaebus Viru Vangla
14.septembri 2020. a käskkirja ja 18. novembri 2020. a vaideotsuse tühistamiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5.Kaebaja on seisukohal, et Viru Vangla on teda õigusvastaselt distsiplinaarkorras karistanud. 1)
12.augustil 2020 leitud keelatud esemed olid seal juba siis, kui kaebaja kambrisse V715 paigutati ja kaebaja ei teadnud nende olemasolust midagi. Kaebaja ei ole süüdi teiste kinnipeetavate tegudes. Kui keegi teine pani toime rikkumise kambris V715, siis kaebajat ei saa võtta vastutusele lihtsalt selle eest, et kaebaja viibis selles kambris. Kaebajal ei ole kohustust
3-20-2522 kambrisse paigutamisel hakata läbi otsima kambrit. Menetleja rikkus uurimispõhimõtet, sest ei küsinud varasemaid läbiotsimisi teostanud valvuritelt selgitusi. Valvuritelt oleks tulnud küsida, kas varasemate läbiotsimiste ajal otsiti läbi WC-lüliti ja WC-ukse sisemus. Kaebaja väidab, et varem seda ei tehtud. Kaebaja ei pea enda süütust tõendama. Vangla peab tõendama asjaolusid. Praegusel juhul on menetleja väited paljasõnalised ja seega tõendamata. Vanglas tehakse läbiotsimisi erinevalt ja menetleja ei saa väita, et varasemate läbiotsimiste ajal täiesti kindlalt otsiti läbi WC-lüliti ja WC-ukse sisemus. 2) Määratud karistus (üksikvangistus) ei ole ilmselgelt proportsionaalne. Määratud karistuse liik ei ole vastavuses väidetava rikkumise raskuse ja toimepanemise asjaoludega. 3) Distsiplinaarmenetlus ei olnud objektiivne, kuna menetleja rikkus sihilikult menetlusnorme ja esitas paljasõnalisi väiteid, mis ei tuginenud tõenditele. Menetleja rikkus uurimispõhimõtet. Lisaks väljendus menetleja erapoolikus selles, et ta lähtus täiesti sobimatutest kaalutlustest käskkirja koostamisel ja määras karistuse liigi (üksikvangistus), mis on ilmselgelt ebaproportsionaalne niivõrd väheohtliku rikkumise eest. 4) Kaalutlusõigust pole käskkirja andmisel teostatud, mida kinnitab asjaolu, et distsiplinaarmenetluse läbiviija ja karistuse määraja on sama ametiisik ning distsiplinaarmenetluse protokoll ja käskkiri on identsed. Kui kohus leiab, et menetluse läbiviija ja käskkirja andnud isik võis olla üks ja sama, taotleb kaebaja vangistusseaduse (VangS) § 64 lõigete 1 ja 4 põhiseadusvastaseks tunnistamist osas, milles need ei sätesta ametiisikute otsustuspädevust: kes on distsiplinaarmenetluse läbiviija ja kes karistuse määraja. VangS § 64 lõige 1 sätestab, et menetluse viib läbi vanglateenistus, mis sisuliselt tähendab, et menetluse läbiviimise voli on ka tavalisel valvuril. Selline ebaselgus on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse §-st 13 tuleneva õigusselguse ja §-st 4 tuleneva võimude lahususe põhimõttega. Vaidlusaluses asjas on menetluse läbiviija sisuliselt iseendale teinud karistuse määramisel ettepaneku. Selline menetlus ei ole erapooletu ega kooskõlas põhiseadusega. 5) Vaidlusalune haldusakt ei ole antud tähtaegselt. Vangla sai väidetavast rikkumisest teada
12.augustil 2020 ning sellest hetkest hakkas kulgema VangS § 64 lõikes 41 sätestatud 1-kuuline tähtaeg, mille viimane päev oli 11. september 2020. Käskkiri anti 14. septembril 2020.
6.Vastustaja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja jäi 14. septembri 2020. a käskkirjas ja 18. novembri 2020. a vaideotsuses väljendatud seisukohtade juurde. 1) Kaebaja versioon, nagu oleks võinud keegi teine peita eelnevalt asjad kaebaja kambrisse, ei ole usutav. Pistikupesad, liistuvahed jms on üpris tavapärased keelatud esemete peitmise kohad, mistõttu on nende läbiotsimine tavapärane rutiin ning kui keelatud esemed oleksid seal varem olemas olnud, oleks need läbiotsimistel ka leitud. Seega saab leitud keelatud asju pidada kaebaja omaks ja kaebaja valdas seega keelatud esemeid. 2) Karistus on määratud tähtaegselt: 14. september 2020 oli esimene tööpäev peale
12.septembrit 2020, mil möödus kuu keelatud asjade leidmisest. 3) Karistus on proportsionaalne, kuivõrd traadid on oma olemuselt ohtlikud: traadiga on võimalik korraldada elektrilühist ja seeläbi tulekahju, traati on võimalik kasutada torkevahendina.
3-20-2522
KOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
7.Vaidlus käib selle, kas vastustaja on õiguspäraselt karistanud kaebajat distsiplinaarkorras 3-ööpäevase kartserikaristusega 12. augustil 2020 kambrist V715 leitud traatide omamise eest.
8.VangS § 63 lõike 1 kohaselt võib kinnipeetavale kohaldada vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest distsiplinaarkaristusi. VangS § 63 kohaselt kohaldatakse distsiplinaarvastutust vaid kinnipeetava süülise tegevuse korral, kuid täpsustamata on jäänud nõutava süü vorm. Seetõttu saab distsiplinaarkaristust määrata ka distsiplinaarsüüteo puhul, mis ei ole toime pandud tahtlikult, vaid hooletusest. Distsiplinaarkorras on seega karistatav tahtluse või hooletusega toimepandud süütegu.
9.Kui vangla tuvastab distsiplinaarsüüteo toimepanemist, ei teosta ta kaalutlusõigust, vaid teeb kindlaks õigusnormi koosseisulised elemendid ja kontrollib vastavate eelduste täidetust. Kaalutlusõigust teostab vangla siis, kui otsustab, kas toime pandud distsiplinaarsüüteo eest karistamine on vajalik ning milline karistuse liik ja määr valida.
10.VangS § 15 lõike 3 volitusnormi kohaselt tuli keelatud asjade loetelu kehtestada justiitsministri määrusega. VSKE §-s 641 on sätestatud ainete ja esemete loetelu, mis kinnipeetavale on keelatud. Nimetatud normi punkti 1 kohaselt on kinnipeetavale vanglas keelatud esemed, millega saab tekitada või on võimalik tekitada vigastusi, nagu relvad ja laskemoon, erivahendid, sõjariistad, torke- lõike- ja raierelvad, nõelad, vardad, nöörid, niidid, võtmed, köied ja traadid. VSKE § 641 punkt 1 keelab sellise eseme enda juures hoidmise.
11.Vaidlust ei ole selle üle, et Viru Vangla valvurid leidsid 12. augustil 2020 kambrist V715 WC-lüliti seest kaks umbes 10 cm pikkust traati ning WC-ukse seest kaks traati, millest üks oli umbes 50 cm pikk ja teine umbes 30 cm pikk.
12.Leitud traatidega on võimalik tekitada vigastusi endale ja teistele isikutele. Traatide teravate otstega saab torkida ja kraapida. 30 ja 50 cm pikkuste traatidega on võimalik soonida ja/või puua. Seetõttu on vangla õigesti hinnanud kambrist leitud esemed VSKE § 641 punkti 1 mõttes keelatud esemeteks.
13.Viru Vangla täpsustas kohtuistungil, et kaebaja viibis kambris V715 üksinda alates
29.oktoobrist 2019, mida kinnitab ka pärast kohtuistungit vangla poolt esitatud dokument. Küsimus on selles, kas traadid paiknesid kambris juba siis, kui kaebaja 29. oktoobril 2019 kambrisse paigutati või peitis kaebaja traadid kambris viibimise ajal ise WC-lüliti ja WC-ukse sisse. Kaebaja leiab, et uurimispõhimõttest tulenevalt oleks vangla pidanud selle välja selgitamiseks küsima selgitusi kambris V715 enne 12. augustit 2020 läbiotsimisi teinud valvuritelt, et teada saada, kas nad on alati selles kambris läbi otsinud WC-lüliti ja WC-ukse sisemust. Kui ei ole, võisid neil traadid varem lihtsalt tähelepanuta jääda.
14.Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 6 kohaselt on haldusorgan kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. Distsiplinaarsüüteo menetluses tagab seadus karistusõigusele omase isiku kõrgendatud kaitstuse ja süütuse presumptsiooni. Eeltoodust tulenevalt laienevad distsiplinaarmenetlusele ka kõrgendatud nõuded tõendite kogumisel ja asjaolude väljaselgitamisel. Haldusorgan peab asjaolude väljaselgitamisel põhjendama, kuidas on tõendite alusel jõutud oluliste asjaolude, st süütegude toimepanemise tuvastamiseni ning miks
3-20-2522 ta eelistab üht tõendit teisele. (Vt Riigikohtu 15. mai 2013. a otsus asjas nr 3-3-1-76-12, punkt 17.)
15.Kohus nõustub kaebajaga selles, et vangla on distsiplinaarmenetluses rikkunud uurimispõhimõtet, kui jättis valvuritelt selgitused võtmata. Kohus soostub ka sellega, et selline teguviis võib jätta mulje erapoolikust menetluse läbiviimisest. Vangla on kaebaja poolt distsiplinaarsüüteo toimepanemise lugenud tõendatuks valvuri 12. augusti 2020. a ettekande ning esemete leidmise ja äravõtmise akti põhjal. Kohus leiab, et need tõendid saavad tõendada üksnes kambrist esemete leidmise fakti, kuid ei tõenda seda, et kaebaja oli esemete peitjaks. Kaebaja on õigesti osutanud sellele, et esineb teoreetiline võimalus, et esemed peitis kambrisse hoopis mõni teine kinnipeetav, kes samas kambris varem viibis. Sellisel juhul ei saa kaebajat lugeda esemete omajaks, sest ta ei ole esemeid peitnud ega ole nende olemasolust teadlik. Viru Vangla kinnitusel on pärast 29. oktoobril 2019 kaebaja kambrisse V715 paigutamist ja enne
12.augustit 2020 selles kambris toimunud korduvalt läbiotsimisi. Kaebaja on põhjendatult viidanud sellele, et vajalik oli enne 12. augustit 2020 läbiotsimisi teinud valvuritelt selgitused võtta, et välja selgitada, kas nad on alati selles kambris WC-lüliti ja WC-ukse sisemuse läbi otsinud. Kui ei, siis nagu öeldud, ei saa välistada, et esemed peitis nimetatud kohtadesse mõni varem selles kambris viibinud kinnipeetav ja esemed leiti alles 12. augustil 2020, sest varem nendest kohtadest ei otsitud. Kui varem on alati need kohad läbi otsitud ja keelatud esemeid sealt ei leitud, on ilmselge, et 12. augustil 2020 leitud traadid pidi sinna paigutama kaebaja, sest ta viibis kambris üksinda. Vangla ei ole veenvalt põhjendatud, miks ta jättis olulised tõendid (s.o valvurite selgitused) kogumata ja tõendikogumist kõrvale ega hinnanud neid. Ainuüksi selle põhjal, et kaebaja kambrist on ka varem keelatud esemeid leitud, ei saa teha järeldust, et kaebaja oli ka 12. augustil 2020 leitud keelatud esemete peitjaks. Samuti ei saa distsiplinaarmenetlust läbiviiv ametnik ise valvurite eest otsustada, et nad ei pruugi läbiotsimisi mäletada. Vanglal oli võimalik valvuritelt selgitused võtta ning seda tuli asjaolude igakülgseks ja erapooletuks väljaselgitamiseks teha.
16.Kohus kuulas praeguses asjas toimunud kohtuistungil üle kolm Viru Vangla valvurit, kes tegid enne 12. augustit 2020 kaebaja kambris V715 läbiotsimisi. Kõik valvurid kinnitasid, et kõikidel läbiotsimistel vaadatakse alati läbi WC-lüliti ja WC-ukse sisemus, sest praktika põhjal on teada, et need on kohad, kuhu kinnipeetavad keelatud esemeid peidavad. Valvurite kinnitusel on tegu rutiinsete läbiotsimistoimingutega. Seega on valvurite ütlustega tõendatud, et ka enne
12.augustit 2020 otsiti kaebaja kambris alati läbi WC-lüliti ja WC-ukse sisemus. Kuna varasematel kordadel nendest kohtadest traate ei leitud, sai need 12. augustiks 2020 nimetatud kohtadesse paigutada ainult kaebaja, sest ta viibis perioodil 29. oktoober 2019 kuni 12. august 2020 kambris V715 üksinda.
17.Ehkki vastustaja rikkus distsiplinaarmenetluse läbiviimisel uurimispõhimõtet, kinnitavad kohtumenetluses üle kuulatud valvurite ütlused, et menetleja lõppjäreldus, et kaebaja pani toime distsiplinaarsüüteo, oli õige. Seega ei ole vangla menetlusviga viinud selles osas vale lõppjärelduse tegemiseni.
18.Haldusorganil on karistuse valikul suur kaalutlusruum. Praeguses asjas pole põhjust väita, et karistus on toimepandud teoga ilmses vastuolus. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebajale määratud distsiplinaarkaristus oli proportsionaalne. Vastustaja on karistuse määramist piisavalt põhjendanud ning kaalutlusõigust nõuetekohaselt teostanud. Kaebajal oli rikkumise toimepanemise ajal viis kehtivat distsiplinaarkaristust, sealhulgas üks neist seoses keelatud esemete valdamisega. Varasema keelatud esemetega seotud distsiplinaarsüüteo toimepanemise eest karistati kaebajat noomitusega. Nagu näha, leebem karistus kaebajale piisavat mõju ei
3-20-2522 avaldanud ega motiveerinud teda õiguskuulekalt käituma. Vastustaja on põhjendatult järeldanud, et kaebajat oli vaja karistada rangema karistusega. Vastustaja on arvesse võtnud ka leitud esemete ohtlikkust vangla julgeolekule: traate saab kasutada vigastuste tekitamiseks, elektrilühiste ja seeläbi tulekahju põhjustamiseks ning riputuskonksude tegemiseks, et peita keelatud asju nt ventilatsioonišahti või WC-poti loputuskasti. Kõike eeltoodut kogumis arvestades oli 3-ööpäevane kartserikaristus proportsionaalne ja eesmärgipärane. Vangla on põhjendatult osutanud sellele, et tegemist on miinimummäära lähedase kartserikaristusega. Karistuse määramisel ei osuta miski karistuse määraja erapoolikusele.
19.Alusetu on kaebaja väide, et VangS § 64 lõikes 41 sätestatud distsiplinaarkaristuse määramise tähtaega on ületatud. Karistus määrati ühe kuu jooksul rikkumise teadasaamise päevast arvates. VangS‐is reguleerimata menetluslikes küsimustes tuleb lähtuda VangS § 11 lõike 1 kohaselt HMS-ist. HMS § 33 lõike 1 järgi kohaldatakse haldusmenetluses tähtaegade arvutamisel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) sätteid. TsMS § 62 lõikes 1 viidatakse omakorda tsiviilseadustiku üldosa seadusele (TsÜS), mille § 136 lõike 3 järgi saabub kuudes arvutatava tähtaja puhul tähtpäev viimase kuu vastaval päeval. Vastav päev on sündmuse toimumise päev, millega seotakse tähtaja algus (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus asjas nr 3-2-1-116-07, p 15 ja halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-44-12, p 22). Kui tahteavalduse tegemiseks või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtpäev satub riigipühale või muule puhkepäevale, loetakse tähtpäev saabunuks puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval (TsÜS § 136 lõige 8). 12. augustist 2020 arvates möödus kuu 12. septembril 2020, kuid kuna see oli laupäev, möödus distsiplinaarkaristuse määramise tähtaeg 14. septembril 2020, mis oli esmaspäev. Vastustaja määras distsiplinaarkaristuse 14. septembril 2020, seega tähtaegselt. (Vrd Riigikohtu 6. veebruari 2023. a otsus asjas nr 3-20-556, punkt 17.)
20.Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et käskkirja tühistamise tingib asjaolu, et distsiplinaarkaristuse määras sama isik, kes viis läbi distsiplinaarmenetluse. VangS § 64 lõike 1 järgi viib distsiplinaarmenetluse läbi ning distsiplinaarrikkumise asjaolud selgitab välja vanglateenistus. VangS § 64 lõike 4 kohaselt määrab distsiplinaarkaristuse vanglateenistus distsiplinaarmenetluse läbi viinud ametniku ettepanekul. Kuigi Vangs § 64 lõiked 1 ja 4 ei sätesta tõepoolest konkreetselt, millisel ametikohal töötaval vanglateenistuse ametnikul on õigus distsiplinaarmenetlus läbi viia ja karistus määrata, tuleneb sellele vastus VSKE §-st 17, mille kohaselt on distsiplinaarmenetluse läbiviimise ja karistuse määramise pädevus inspektorkontaktisikul. Seega on alusetu kaebaja väide, et distsiplinaarmenetluse võib läbi viia ka valvur. Eelnevalt nimetatud normides ei ole sätestatud keeldu, et distsiplinaarmenetluse läbiviija ja distsiplinaarkaristuse määraja ei tohi olla sama isik. Ka kohtupraktikas on selgitatud, et VangS ei keela ühel ja samal isikul viia läbi distsiplinaarmenetlust ja määrata karistust ning kohtud ei ole pidanud sellist olukorda põhiseadusvastaseks (vt kohtuotsuseid asjades nr 3-19-530, 3-16-739, 3-16-1830, 3-15-1383). Selline ühe isiku kattuvus erinevates rollides ei tähenda tingimata kaalutlusõiguse teostamata jätmist. Kohus ei tuvastanud eespool kaalutlusreeglite rikkumist, kuigi menetluse läbiviijaks ja karistuse määrajaks oli sama isik. Eeltoodud norme ei saa pidada ka sellisel määral ebaselgeks, et see tingiks vastuolu põhiseadusega. Võimude lahususe põhimõte ei ole kohaldatav ühe haldusorgani sees pädevuse jaotamisel, vaid see puudutab riigivõimu kolmikjaotust seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu vahel. Eelnevast tulenevalt ei ole alust käsitletud norme pidada põhiseadusvastaseks.
21.Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et distsiplinaarmenetluse protokoll ja vaidlustatud käskkiri on identsed, mis viitab kaalutlusõiguse teostamata jätmisele. Vaidlustatud käskkiri on mahukam, sest selles on käsitletud ka kaebaja vastuväiteid, mis ta esitas distsiplinaarmenetluse protokollile. Samas ei ole tõepoolest karistamise kaalutlusi väga palju täiendatud, kuid see ei
3-20-2522 tähenda kaalutlusõiguse teostamata jätmist. Kui distsiplinaarmenetluse protokoll on juba koostatud põhjalikult ja asjakohaseid kaalutlusi esitades ning kaebaja tulevastele vastuväidetele piisavalt vastuseid pakkuvalt, puudubki vajadus käskkirjas täiendavaid põhjendusi ja kaalutlusi esitada.
22.Kohus märgib täiendavalt, et üksnes asjaolu, et uurimispõhimõtte rikkumine võis tekitada kahtluse menetleja erapooletuses ja teda ei taandatud, ei anna alust vaidlustatud haldusakti tühistamiseks. Erapooletuse nõue haldusmenetluses ei ole nii range kui kohtumenetluses ning selle nõude rikkumine ei pea vältimatult kaasa tooma haldusakti tühisust või tühistamist (vt ka Tallinna Halduskohtu 6. septembri 2016. a otsus asjas nr 3-16-739, punkt 12). Nagu öeldud, oli menetleja lõppjäreldus kaebaja poolt distsiplinaarsüüteo toimepanemise kohta õige. Samuti on proportsionaalne kaebajale määratud distsiplinaarkaristus. Ei esine muid rikkumisi distsiplinaarmenetluse läbiviimisel ega kaebajale karistuse määramisel.
23.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Viru Vangla 14. septembri 2020. a otsuse ja
18.novembri 2020. a vaideotsuse tühistamiseks alust ei ole. Kohus jätab kaebuse rahuldamata.
Menetluskulud jäävad poolte endi kanda (HKMS § 108 lõige 1, 109 lõige 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.