Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja Virgo Saarmets
Määruse tegemise aeg ja koht
20.03.2023, Tallinn
Haldusasja number
3-22-1409
Haldusasi
X kaebus Tallinna Vangla tegevuse peale seoses spordisaali kasutamise keeluga
Menetlusosalised
Kaebaja X Vastustaja Tallinna Vangla
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 20.09.2022 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 20.09.2022 määruse haldusasjas nr 3-22-1409 resolutsiooni p-i 1 peale.
Jätta X määruskaebus rahuldamata.
3.Tühistada Tallinna Halduskohtu 20.09.2022 määruse resolutsiooni p 1 ning teha uus määrus, millega lõpetada haldusasja nr 3-22-1409 menetlus.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p-de 2 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).
X esitas Tallinna Vanglale 11.05.2022, 25.05.2022, 01.06.2022 ja 09.06.2022 pöördumised, milles väljendas rahulolematust sellega, et tal ei võimaldatud kasutada spordisaali, ning palus tuvastada, et valvurite tegevus on ebaseaduslik. Tallinna Vangla käsitas pöördumisi märgukirjadena ja selgitas 16.06.2022 vastuses nr 5-18/22/12202-5, et kaebaja spordisaali viimine ei ole eesmärgipärane, sest arst on määranud talle 04.05.2022 kahekuulise spordikeelu seoses kõrge vererõhuga.
2.X esitas 26.05.2022 avalduse vangla meditsiiniosakonna juhatajale, milles palus tühistada spordisaali kasutamise keeld. Tallinna Vangla selgitas 20.06.2022 vastuses nr 7-8/22/11661-2, et arsti kirjutatud tõendeid ja korraldusi tühistab arst ning kinnipeetav ei saa nõuda meelepärast ravi, tervishoiuteenust või arsti.
3-22-1409
3.X esitas Tallinna Halduskohtule 30.06.2022 kaebuse, milles palus tuvastada, et spordisaali kasutamise keelamine kaebaja kõrge vererõhu tõttu on õigusvastane. Selline keeld peab olema kirjalikult vormistatud ja nõuetekohaselt teatavaks tehtud. Kaebaja hinnangul oleks spordisaali kasutamise keelamise kohta vangistusseaduse (VangS) § 8 lg 2 järgi tulnud anda haldusakt. arst saab anda soovitusi, mitte sportimist keelata, ning kaebaja võib valida, kas neid soovitusi järgida. Kerge sportimine aitab hoopis vererõhku alandada. Õigusvastasuse tuvastamine on vajalik selleks, et vältida edaspidi sarnaseid juhtumeid.
4.Tallinna Vangla 12.08.2022 vastuse järgi ei vormistatud sportimise keelu kohta eraldi käskkirja, sest tegu on vangla kaalutletud ja meditsiiniosakonna tehtud otsusega. Kuna kaebaja ei esitanud vangla vastuse peale vaiet, on tal läbimata VangS § 11 lg-s 5 sätestatud kohustuslik kohtueelne menetlus.
5.Tallinna Halduskohus tagastas kaebuse 20.09.2022 määrusega (resolutsiooni p 1). Kaebaja ei ole esitanud vaiet Tallinna Vangla 16.06.2022 vastuse peale. Seega on tal läbimata VangS § 11 lg-s 5 sätestatud kohustuslik kohtuleene menetlus ning kaebus tuleb HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada.
6.X esitas Tallinna Ringkonnakohtule 10.10.2022 määruskaebuse halduskohtu 20.09.2022 määruse tühistamiseks ja menetluse jätkamiseks. Tuvastamiskaebuse võib esitada ka vanglale vaiet esitamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg-le 1 tuginedes X määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine halduskohtu määruse peale, millega kaebus tagastati, on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele määral, et see lahendada. Kaebaja eesmärk on, et halduskohus jätkaks haldusasja menetlust. Selleks tuleb taotleda halduskohtu 20.09.2022 määruse resolutsiooni p-i 1 tühistamist ja asja tagasisaatmist halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks (HKMS § 205 lg 1 p 3). Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
8.Kaebusest võib järeldada, et kaebaja esmane eesmärk kohtusse pöördumisel oli tuvastada spordisaali kasutamise keelu õigusvastasus. Kaebaja märgib õigesti, et tuvastamiskaebuse esitamine ei eelda VangS § 11 lg-s 5 sätestatud kohtueelse menetluse läbimist. Samas on tuvastamiskaebuse esitamine HKMS § 45 lg 2 alusel piiratud. Tuvastamiskaebuse võib esitada vaid juhul, kui õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Praegusel juhul oleks olnud kaebaja õiguste kaitseks tõhusam kohustamisnõue, mille esitamisel tuleb läbida kohustuslik kohtueelne menetlus.
9.Kaebaja ei olnud 11.05.2022, 25.05.2022, 01.06.2022 ja 09.06.2022 pöördumistes rahul, et tal ei võimaldatud kasutada spordisaali. Kaebaja taotles 26.05.2022 meditsiiniosakonnale esitatud pöördumises spordikeelu tühistamist. Vangla ametnikud ei lubanud kaebajal kasutada spordisaali, sest arst oli otsustanud rakendada kaebaja suhtes kaheks kuuks spordikeeldu. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebaja pöördumised sisuliselt vaided spordikeelu rakendamise otsuse või spordikeelu rakendamise toimingute peale. Kuigi pöördumisi ei ole vormistatud vaietena, võib nendest järeldada kaebaja seisukohta, et tal peab olema võimalik kasutada spordisaali ja kaebaja tahet vabaneda spordikeelust. Kui kaebaja suhtes oli juba olemas tema õigusi otseselt mõjutav otsustus või toiming, ei pidanud ta esitama eraldi taotlust toimingu tegemiseks ning seejärel keelduva vastuse peale vaiet, mille vangla oleks vaideotsusega lahendanud. Pöördumised olid tehtud pärast spordikeelu rakendamise otsust ning vaide esitamise tähtaeg ei olnud pöördumiste esitamise ajaks möödunud. Tallinna Vangla 16.06.2022 vastus on seega sisuliselt vaideotsus, kuigi see ei ole sellisena vormistatud. Vangla oli 20.06.2022 vastuses 2(3)
3-22-1409 seisukohal, et kinnipeetav ei saa nõuda endale meelepärast ravi ning arsti tõendi saab tühistada üksnes arst, kuid kaebaja ei nõudnud seda vastuvõtul. Seega on vangla 20.06.2022 vastusega põhimõtteliselt tagastanud kaebaja vaide esiteks põhjusel, et tal ei ole õigust vaide esitamiseks ning teiseks seepärast, et see pole esitatud pädevale isikule.
10.Riigikohus märkis 28.06.2021 otsuses nr 3-21-30, et tervishoiuteenuse osutamisel vanglas tekib kinnipeetava ja riigi vahel lepingulaadne võlasuhe, mille raames on kinnipeetaval õigus saada tervishoiuteenust ja riigil kohustus tagada kinnipeetavate ravi. Muus osas kohalduvad suhtele tervishoiuteenuse osutamise lepingu sätted (p 25). Ringkonnakohus on varasemas praktikas olnud seisukohal, et ka meditsiiniliste otsuste vaidlustamisele kehtib VangS § 11 lg-s 5 sätestatud kohtueelse menetluse läbimise nõue (Tallinna Ringkonnakohtu 05.09.2022 määrus nr 3-22-1574, p 21; Tallinna Ringkonnakohtu 02.08.2022 määrus nr 3-22-490, p 16; 06.05.2022 määrus nr 3-22-527, p-d 9–11). Selge praktika puudub selles osas, millises vormis ja kellele selline vaie tuleb esitada ning kes ja missuguses vormis peaks vaide lahendama. Nõustuda tuleb ka vangla 20.06.2022 vastuses toodud seisukohaga, et kinnipeetaval ei ole õigust kindlale ravile või raviplaanile. Kui vangla keeldub kinnipeetavale mingisuguse soodustuse või hüve andmisest põhjendusega, et see on arsti ettekirjutuse tõttu vastunäidustatud, võib olla otstarbekam vaidlustada vangla tegevust toimingu tegemisel, mitte suunata kinnipeetavat vaidlustama eraldiseisvalt raviotsust. Kinnipeetav ei pea kohtusse pöördumiseks läbima mitut vaidemenetlust. Vanglal on vajadusel võimalik vaidemenetluses küsida arstilt ettekirjutuse tegemise põhjendusi ning uut hinnangut. Praegusel juhul oli kaebaja esitanud sisuliselt vaide nii vangla toimingute peale spordikeelu rakendamisel kui ka palunud kehtetuks tunnistada spordikeeld. Kaebaja vaie tagastati õigusvastaselt. Seega oli kaebajal kohtusse pöördumise ajaks kohtueelne menetlus läbitud ning kaebust ei oleks tohtinud tagastada HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.
11.Kaebaja õiguste kaitseks oli kaebuse esitamise hetkel tõhus kohustamisnõue, mis oli lubatav. Kuna spordikeeld kehtestati 04.05.2022 kaheks kuuks, siis ammendus see nõue 03.07.2022. Kaebaja ei ole hilisemates avaldustes märkinud, et spordikeeldu oleks pikendatud. Analoogselt HKMS § 152 lg-ga 2 on sellises olukorras võimalik üle minna tuvastamiskaebusele, kui tuvastamiskaebus on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb (Riigikohtu 28.10.2020 määrus nr 3-20-580, p-d 12–13; 13.11.2014 otsus nr 3-3-1-44-14, p 12). Ringkonnakohus ei pea praegusel juhul vajalikuks anda kaebajale võimalust taotleda jätkutuvastuskaebusele üleminekut. Jätkutuvastuskaebusele üleminek peab teenima ressursside otstarbeka kasutamise eesmärki olukorras, kus kaebaja on pöördunud õigeaegselt kohase nõudega kohtusse ja menetlusosalised on kohtuasja menetluse käigus olulise osa vaidluse lahendamiseks vajalikust tööst ära teinud (Riigikohtu 28.10.2020 määrus nr 3-20-580, p-d 12– 13). Kaebaja pöördus küll õigeaegselt kohtusse, kuid jätkutuvastuskaebusele üleminek ei oleks menetlusökonoomia eesmärgiga kooskõlas. Halduskohus ei ole asja sisuliselt lahendanud. Pooleli on ettevalmistav menetlus, mh ei ole halduskohus kontrollinud muid kaebuse lubatavuse eeldusi. Kaebaja on vahepeal paigutatud ümber Viru Vanglasse ning tal on võimalik vaidlustada Viru Vangla toiminguid, kui seal rakendatakse sarnast keeldu. Eelneva põhjal ei pea ringkonnakohus jätkutuvastuskaebusele üleminekut lubatavaks. Haldusasja menetlus tuleb seetõttu analoogia korras HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetada.
12.X määruskaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus tühistab Tallinna Halduskohtu 20.09.2022 määruse resolutsiooni p 1 ja teeb uue määruse, millega lõpetab haldusasja menetluse.
(allkirjastatud digitaalselt)
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.