Eesistuja Liis Arrak, liikmed Gaida Kivinurm ja Indrek Soots
Otsuse tegemise aeg ja koht
6. jaanuar 2017. a, Tallinn
Kohtuasja number
2-16-106111
Kohtuasi
R.E.D. TRAILER RENTAL OÜ hagi SK vastu 2729 euro 20 sendi, leppetrahvi ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 8. septembri 2016. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
R.E.D. TRAILER RENTAL OÜ apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
2729 eurot 20 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellant) R.E.D. TRAILER RENTAL OÜ (registrikood 11163656; asukoht Betooni 6, Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaidar Sultson Kostja (vastustaja) SK (isikukood XXXXXXXXX; elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Lillo
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 8. septembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-106111 ja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada ja mõista SKlt R.E.D. TRAILER RENTAL OÜ kasuks välja 2899 eurot 58 senti.
2.Rahuldada R.E.D. TRAILER RENTAL OÜ apellatsioonkaebus.
3.Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud kostja kanda. Otsuse peale võib esitada Riigikohtule kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
2-16-106111 Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluskulude suuruse määrab kohtuasja lahendanud maakohus kindlaks mõistliku aja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.R.E.D. TRAILER RENTAL OÜ esitas 22. märtsil 2016. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse, milles palus mõista SK-lt välja põhivõla, leppetrahvi ja viivise. Võlgnik esitas makseettepanekule vastuväite.
2.R.E.D. TRAILER RENTAL OÜ (hageja) esitas 9. mail 2016 Harju Maakohtule hagi SK (kostja) vastu, milles palus kostjalt välja mõista põhivõla 2729 eurot 20 senti, viivise 70 eurot 30 senti ja leppetrahvi 100 eurot. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja, Baltcity OÜ (põhivõlgnik) ja kostja 17. novembril 2015. a kokkuleppe-maksegraafiku (kokkulepe) põhivõlgniku rendilepingust tuleneva võla (3030 eurot) osamaksetena tasumise kohta hiljemalt 29. veebruariks 2016. Kokkuleppe p-s 5 garanteeris kostja kui eraisik võla tasumist hiljemalt 29. veebruariks 2016. Seega vastutavad kostja ja põhivõlgnik solidaarselt võla tasumise eest. Kokkuleppe p 5 on deklaratiivne või konstitutiivne võlatunnistus või garantii, mitte aga käendusleping. Igal juhul ei ole pooled sõlminud tarbijakäenduslepingut, sest põhivõlgniku juhatuse liige ei sõlminud kokkulepet tarbijana. Põhivõlgnik tasus hagejale 300 eurot 80 senti, kuid ülejäänud osas on kokkulepe täitmata. Seetõttu ütles hageja 21. jaanuaril 2016 kokkuleppe üles. Kokkuleppe alusel on põhivõlgnikul hagejale tasumata põhivõlg 2729 eurot 20 senti, millele lisandub kokkuleppe p 4 järgi kokkuleppe rikkumise tõttu leppetrahv 100 eurot ja VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras viivis 70 eurot 38 senti. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja väitel ei vaidle pooled selle üle, et põhivõlgnik võlgneb hagejale kokkuleppe järgi 2729 eurot 20 senti, kuid kostja ei ole hagejale võlatunnistust andnud. Kostja on sõlminud hagejaga kokkuleppe p-s 5 tarbijakäenduslepingu, millega kostja kohustus vastutama hageja ees põhivõlgniku kohustuste täitmise eest. Kostja allkirja alla on kostja kohta sõnaselgelt märgitud „käendaja“. Kuna käendajaks on füüsiline isik, kes ei ole kunagi olnud põhivõlgniku
2-16-106111 osanikuks ja kes ei sõlminud käenduslepingut oma majandus- või kutsetegevuses, on tegemist tarbijakäenduslepinguga. Kuna käenduslepingus ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalist maksimumsummat, on käendusleping tühine. Kokkuleppe p-s 5 ei ole kostja andnud garantiid. Kostja ei tegutsenud kokkuleppe p 5 sõlmides majandus- või kutsetegevuses, vaid võttis kohustuse eraisikuna. Esimese astme kohtu otsus
4.Harju Maakohus jättis 8. septembri 2016. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus mõistis hagejalt menetluskulude hüvitisena välja 600 eurot ja kohustas hagejat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist. Maakohus tuvastas, et pooled sõlmisid 17. novembril 2015 kokkulepe-maksegraafiku, mille p-s 5 garanteeris kostja kokkulepet allkirjastades eraisikuna võla tasumist 29. veebruaril 2016. Kuna põhivõlgnik tunnistas nimetatud kokkuleppes rendilepingust tulenevat võlga hageja ees, on põhivõlgnik andnud hagejale deklaratiivse võlatunnistuse. Kokkuleppe p 5 ei ole aga käsitatav ei konstitutiivse võlatunnistusena võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 tähenduses ega deklaratiivse võlatunnistusena, kuna kokkuleppe eesmärk on võtta vastutus võlausaldaja ees põhivõlgniku kohustuste nõuetekohase täitmise eest. Kuigi kokkuleppe p 5 sõnastuse järgi garanteerib kostja võla tasumist, ei ole tegemist ka garantiiga VÕS § 155 tähenduses, kuna kokkuleppe järgi tagab kostja kohustust eraisikuna, mitte aga majandus- või kutsetegevuses. Samuti ei ole kostja põhivõlgniku osanik. Seetõttu saab lähtuda eeldusest, et kostja ei sõlminud kokkulepet majandus- või kutsetegevuses. Hageja ei ole toonud esile ka selliseid asjaolusid (kostja isiklik huvi täitmise ja võlausaldaja soorituse vastu), mille alusel saaks järeldada, et kostja on kohustusega ühinenud VÕS § 178 tähenduses. Kuna kokkuleppe p 5 vastab VÕS § 142 lg-s 1 ja § 145 lg-s 1 sätestatud käenduslepingu tunnustele, on pooled sõlminud käenduslepingu. Poolte leping on käsitatav VÕS § 143 lg 1 ja § 1 lg 5 ning tarbijakaitseseaduse § 2 lg 1 p 1 järgi tarbijakäenduslepinguna. Viidatud sätete järgi ei tegutse tarbijakäenduse andja käendust andes majandus- või kutsetegevuses ja käenduse andmisel ei ole määrava tähtsusega käendaja ärihuvid. Andmaks hinnangut selle kohta, kas käenduse andnud füüsiline isik on tarbija või mitte, on määravaks asjaolu, kas füüsilisest isikust käendaja peab kandma ise sõlmitud lepingust tulenevaid riske. Praeguses asjas käendab kostja füüsilise isikuna osaühingu tegevusest tekkinud kohustusi ning seetõttu tuleb tema antud käendust pidada tarbijakäenduseks. Sõlmitud lepingu kohaselt lasub käendusega võetud kohustuste täitmise koorem isiklikult kostjal, mitte ühingul, mille juhatusse ta kuulub. Käenduse andmise ajal ühingu juhatuse liikme ameti pidamine ei võta füüsiliselt isikult vastutuse piiramise ja hoiatusfunktsiooni näol tarbija jaoks seadusega tagatud kaitset, kuna pelgalt osaühingu juhtorganisse kuulumine ei ole iseseisev majandus- ega kutsetegevus. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid, mis välistaks kostja antud käendusele tarbijakäenduse sätete kohaldamise. Asjaolu, et kostja võis käendust andes pidada muu hulgas silmas tema poolt juhitud ühingu huve, ei välista samuti tarbijale ettenähtud kaitset, kuna ka tarbijast käendaja puhul võib käendamist põhjustada huvi põhivõlgniku käekäigu vastu. Hageja ei ole esitanud kohtule põhjendusi, mis takistas tal kokkulepet sõlmides märkida sellesse ka käendaja rahalise vastutuse maksimumsummat. Kuna pooled sõlmisid tarbijakäenduslepingu ja pooled ei ole selles kokku lepitud käendaja vastutuse rahalist
2-16-106111 maksimumsummat, on poolte käendusleping VÕS § 143 lg 2 järgi tühine. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 84 lg 1 järgi ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi, mistõttu tuleb hagi jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ning mõista hagejalt kostja menetluskulude katteks kostjale osutatud õigusabi eest välja 600 eurot. Apellatsioonkaebus
5.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada, või saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt jättis maakohus poolte kokkuleppe VÕS §-s 29 sätestatu kohaselt hindamata, mistõttu asus vääralt seisukohale, et poolte kokkulepe on tühine. Maakohus leidis õigesti, et pooled sõlmisid tarbijakäenduslepingu, kuid asus vääralt seisukohale, et pooled ei leppinud kokku käendaja vastutuse maksimummääras. Kokkuleppe p 2 järgi võlgneb põhivõlgnik hagejale vastavalt esitatud arvetele 3030 eurot ning p 5 järgi garanteerib kostja eraisikuna p-s 2 nimetatud võla tasumise eest hiljemalt
29.veebruariks 2016. Seega saab lepingut tõlgendades järeldada, et käendaja vastutuse maksimumsumma on 3030 eurot. Maakohus ei ole lepingut VÕS § 29 lg 4 järgi tõlgendanud ja on asunud seetõttu väärale seisukohale, et poolte käendusleping on tühine.
Vastustaja seisukoht
6.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Vastuse kohaselt on hageja esitanud apellatsioonkaebuses uue väite, et pooled on leppinud kokku käendaja vastutuse rahalises maksimummääras, mistõttu tuleb see väide jätta tähelepanuta. Kostja esitas juba hagi vastuses vastuväite, et pooled ei ole vastutuse maksimummääras kokku leppinud ja hageja ei vaielnud kostja väitele maakohtus vastu. Õige ei ole hageja käsitus, et pooltel oli vastutuse maksimummäära kohta kokkulepe. Kuna käendusleping sisaldus kokkuleppe p-s 5 ja selles ei ole kokkulepet käendaja vastutuse rahalise maksimumsumma kohta, ei ole pooled selles kokku leppinud. Asjaolu, et kokkuleppest saab tuletada põhivõlgniku kohustuse suuruse, ei tähenda seda, et kokku oleks lepitud käendaja vastutuse maksimumsumma.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi rikkumise tõttu tühistada. Ringkonnakohus saab maakohtu minetused ise kõrvaldada ja teha asjas uue otsuse, millega hagi rahuldada.
8.Pooled vaidlevad asjas selle üle, kas kostja peab maksma hagejale 17. novembri 2015. a kokkuleppe alusel 2899 eurot 58 senti.
2-16-106111 Kuigi maakohtus vaidlesid pooled mh selle üle, kas kokkuleppe p 5 on käsitatav võlatunnistusena, kohustusega ühinemisena, garantiina või käendusena, on hageja apellatsioonkaebuses nõustunud maakohtu järeldusega, et pooled sõlmisid tarbijakäenduslepingu VÕS § 142 lg 1 ja § 143 lg 1 tähenduses.
9.Pooled vaidlevad apellatsiooniastmes üksnes selle üle, kas käenduslepingus olid pooled leppinud kokku käendaja vastutuse rahalise maksimumsumma VÕS § 143 lg 2 tähenduses. Kostja on olnud kogu menetluse vältel seisukohal, et pooled sõlmisid kokkuleppe p-s 5 tarbijakäenduslepingu, mis on VÕS § 143 lg 2 järgi tühine, kuna pooltel ei olnud kokkulepet käendaja vastutuse rahalise maksimumsumma kohta. Hageja on olnud maakohtus arusaamal, et isegi kui kokkuleppe p-s 5 sisaldub kostja käendus, ei ole tegemist tarbijakäendusega ja seetõttu ei ole kostja vastuväide põhjendatud. Sellest tulenevalt on iseenesest õige kostja väide, et hageja ei ole maakohtus väitnud, et pooltel oli kokkulepe käendaja vastutuse rahalise maksimumsumma kohta. Siiski ei tähenda see kolleegiumi hinnangul seda, et hageja apellatsioonkaebuse sellekohane väide tuleks jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 652 lg 4 järgi tähelepanuta. Viidatud sätte järgi võib ringkonnakohus jätta tähelepanuta uue asjaolu või tõendi, kuid hageja ei ole apellatsioonkaebuses tuginenud uuele asjaolule ega esitanud uusi tõendeid. Hageja heidab maakohtule ette 17. novembri 2015. a kokkuleppe tõlgendamata jätmist ja seda, et lepingut kohaselt tõlgendades oleks maakohus pidanud järeldama, et kostja vastuväide kokkuleppe tühisuse kohta ei ole põhjendatud. Kuna hageja oli ka maakohtu menetluses seisukohal, et kostja vastuväide kokkuleppe p 5 tühisuse kohta ei ole põhjendatud, on hageja kostja vastuväitele õigel ajal vastu vaielnud ja saab apellatsiooniastmes tugineda sellele, et maakohus on vääralt järeldanud, et poolte kokkulepe on tühine.
10.Hageja apellatsioonkaebuse väited on ka sisuliselt põhjendatud. Kuigi maakohus asus kokkuleppe p-i 5 tõlgendades seisukohale, et pooled leppisid kokku tarbijakäenduses, ja põhjendas veenvalt, miks ta sellisele järeldusele jõudis, ei ole maakohus tõlgendanud
17.novembri 2015. a kokkulepet osas, mis puudutab käendaja vastutuse rahalist maksimumsummat. Selles osas järeldas maakohus paljasõnaliselt, et vastavat kokkulepet ei ole. Kolleegium maakohtu järeldusega ei nõustu. Hageja juhtis apellatsioonkaebuses põhjendatult tähelepanu sellele, et kokkulepet tuli tõlgendada VÕS §-s 29 sätestatu kohaselt, sh tõlgendada seda VÕS § 29 lg 4 järgi nii, nagu pooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma, kui poolte ühist tegelikku tahet VÕS § 29 lg 1 tähenduses ei saa kindlaks teha. Sellele on juhtinud tähelepanu ka Riigikohus 30. septembri 2014. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-66-14, mille p-s 25 on Riigikohus lisaks märkinud, et vähemalt üldjuhul võib olukorras, kus võlausaldaja ja põhivõlgnik lepivad kokku, et põhivõlgnik võlgneb võlausaldajale teatud summa ja kohustub selle teatud tähtpäevaks tasuma ning samale dokumendile kirjutab alla käendaja, kes saab aru käenduskohustuse olemusest ja soovib sellega seotud tagajärgi, pidada dokumendis väljendatud võlasummat käendaja vastutuse maksimumsummaks. Praeguses asjas sõlmisid hageja (võlausaldaja), põhivõlgnik ja kostja (käendaja, põhivõlgniku juhatuse liige) 17. novembril 2015 kokkuleppe (tl 40), mille p-s 2 leppisid lepingupooled kokku selles, et põhivõlgnik võlgneb hagejale renditeenuste eest 17. novembri 2015. a seisuga esitatud arvete kohaselt 3030 eurot. Kokkuleppe p-s 5 sisaldus käenduse kokkulepe järgmises sõnastuses: „Käesoleva kokkuleppe allkirjastamisega garanteerib BC seaduslik esindaja SK
2-16-106111 /.../ eraisikuliselt p.2 toodud võlgnevuse tasumise hiljemalt 29.02.2016.“ Kostja kirjutas lepingule alla nii põhivõlgniku seadusliku esindajana kui ka käendajana. Kostja väitel ei ole pooled kokku leppinud käendaja vastutuse rahalist maksimumsummat, kuid kostja ei ole esile toonud, et kokkulepet sõlmides ei olnud talle arusaadav, millise summa ulatuses ta põhivõlgniku kohustuse eest käendajana vastutab. Ka hageja ei ole esile toonud, et lepingut sõlmides oli poolte ühine tahe piirata käendaja vastutust 3030 euroga. Arvestades poolte esiletoodud asjaolusid ei saa kolleegiumi hinnangul kindlaks teha poolte tegelikku ühist tahet lepingu sõlmimisel, kuid VÕS § 29 lg 4 järgi saab kokkulepet tõlgendada selliselt, nagu seda lepingupooltega sarnane mõistlik isik samadel asjaoludel mõistma pidi. Kuna kostja kirjutas lepingule alla põhivõlgniku kui juriidilise isiku seadusliku esindajana ja samas ka füüsilisest isikust käendajana ning pooled leppisid lisaks käendusele kokku ka põhivõlgniku võla suuruse (3030 eurot), millele pooled viitasid ka käenduse kohta sõlmitud kokkuleppe p-s 5, pidi pooltega sarnasele mõistlikule isikule olema mõistetav, et käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma on 3030 eurot. Kostja ei ole toonud esile asjaolusid, mis annaksid alust muud järeldada. Arvestades ülalmärgitud põhjendusi, ei saa pidada poolte käenduslepingut VÕS § 143 lg 2 järgi tühiseks.
11.Kuna käendusleping kehtib, vastutab kostja käendatava kohustuse eest VÕS § 145 lg-te 1 ja 2 järgi põhivõlgnikuga solidaarselt täies ulatuses, sh kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede (mh viivise ja leppetrahvi maksmise) eest. Kostja ei ole hageja esitatud nõude suurusele vastuväiteid esitanud ning on vastuses hagile kinnitanud, et pooled ei vaidle selle üle, et põhivõlgnik võlgneb hagejale 17. novembri 2015. a kokkuleppe kohaselt 2729 eurot 20 senti (põhivõlg). Sellest tulenevalt on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlana 2729 eurot 20 senti. Lisaks nõuab hageja kostjalt kokkuleppe p 4 alusel leppetrahvi, kuna põhivõlgnik jättis õigel ajal oma kohustused täitmata. Lepingu p-s 4 leppisid lepingupooled kokku leppetrahvis järgmises sõnastuses: „RED-il on õigus nõudesumma mittetasumise korral p.3 toodud tähtpäevaks nõuda ühekordse leppetrahvi tasumist summas 100 eur. Nimetatud leppetrahv kuulub tasumisele viie tööpäeva jooksul peale RED poolset vastavasisulist teadet BC-le.“ Lepingu p-s 3 sisaldus maksegraafik võla kaheksa osamaksena tasumise kohta. Hageja edastas 21. jaanuaril 2016. a põhivõlgnikule ja kostjale e-kirja, milles teatas 17. novembri 2015. a kokkuleppe ülesütlemisest ning sellest, et nõuab lepingu p 4 alusel leppetrahvi 100 eurot (tl 41). Kostja ei ole leppetrahvinõudele vastuväiteid esitanud. Seega on hageja leppetrahvinõue kokkuleppe p 4 ja VÕS § 158 järgi põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hageja on palunud mõista kostjalt välja ka iga osamakse tasumisega viivitamise eest kokku viivist 70 eurot 38 senti. Hageja on esitanud hagis viivisearvutuse, mille kohaselt on VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras viivis hagi esitamise aja seisuga kõigi osamaksete tasumisega viivitamise eest kokku 72 eurot 79 senti. Kostja ei ole hageja viivisearvutusele vastuväiteid esitanud. Seetõttu tuleb rahuldada ka hageja viivisenõue.
12.Ülaltoodud põhjendustel tuleb nii apellatsioonkaebus kui ka hagi rahuldada ja kostjalt hageja kasuks välja mõista kokku 2899 eurot 58 senti. Nimetatud summa ei ületa ka käendaja vastutuse rahalist maksimumsummat (3030 eurot).
2-16-106111 Menetluskulud
13.Hagi rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 162 lg 1 järgi jätta nii maa- kui ka ringkonnakohtus poolte kantud menetluskulud kostja kanda.
14.Lähtudes Riigikohtu 20. aprilli 2016. a otsuse nr 3-2-1-142-15 p-s 21 antud tõlgendusest ning TsMS § 177 lg-st 2 määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.