Kaire Pikamäe (eesistuja), Monika Laatsit, Oliver Kask
Määruse tegemise aeg ja koht
21.02.2023, Tallinn
Haldusasja number
Menetlusosalised
3-22-1732 X kaebus Eesti Advokatuuri aukohtu 30.06.2022 otsuse peale Kaebaja – X
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 01.12.2022 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Haldusasi
RESOLUTSIOON
Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 01.12.2022 määruse peale haldusasjas nr 3-22-1732.
Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 01.12.2022 määrus haldusasjas nr 3-22-1732 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X esitas 12.05.2022 Eesti Advokatuurile kaebuse vandeadvokaat Y tegevuse peale.
2.Eesti Advokatuuri aukohus lõpetas 30.06.2022 otsusega aukohtumenetluse vandeadvokaat Y tegevuse suhtes distsiplinaarsüüteo tunnuste puudumise tõttu.
X esitas 15.08.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles Eesti Advokatuuri aukohtu otsuse tühistamist ja Y suhtes aukohtumenetluse jätkamist ning Y-lt kaebajale tekitatud 50 000 euro suuruse kahju väljanõudmist.
4.Tallinna Halduskohus jättis 17.08.2022 määrusega kaebuse käiguta ja andis kaebajale nõude täpsustamiseks ja 20 euro suuruse riigilõivu tasumiseks aega 15 päeva määruse kättesaamisest arvates. Halduskohus selgitas, et advokaadilt kaebajale tekitatud kahju hüvitamise nõuet ei saa halduskohus pädevuse puudumise tõttu lahendada, sest tsiviilõiguslike vaidluste lahendamise on maakohtu pädevuses (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 1 ja § 9).
3-22-1732
5.X esitas 31.08.2022 halduskohtule menetlusabi taotluse riigilõivu maksmiseks, muude kohtukulude kandmiseks ning menetlusdokumentide või kohtulahendi tõlkimise kulude kandmiseks.
6.Tallinna Halduskohus rahuldas 01.11.2022 määrusega menetlusabi taotluse osaliselt, vabastades kaebaja täielikult kohtumääruste ja -lahendite ning kohtumäärustele esitatavate vastuste tõlkimise kulude kandmisest. Muus osas jättis halduskohus menetlusabi taotluse rahuldamata. Halduskohus jättis kaebuse käiguta ja andis kaebajale määrusele vastamiseks, sh 20 euro suuruse riigilõivu tasumiseks ja vaidlustatud otsuse esitamiseks aega 15 päeva määruse kättesaamisest arvates. Halduskohus hoiatas, et puuduste kõrvaldamata jätmisel kaebus tagastatakse. Nähtuvalt kaebusest ja menetlusabi taotlusest viibib kaebaja varjupaigataotlejate majutuskeskuses ning kulud kaetakse sotsiaaltoetusest ning teatavas osas teeb seda ilmselt ka majutuskeskus. Taotlusest võib järeldada, et kaebaja ühe kuu sissetulekuks on vähemalt 200 eurot. Kuigi sellest tuleb maha arvata ka vältimatud kulutused, ei saa järeldada, et kaebajal ei oleks võimalik tasuda 20 euro suurust riigilõivu. Seejuures jääb ebaselgeks igakuine 100 euro suuruse transpordikulu vajadus. Lisaks saab arvestada, et haldusasjas nr 3-22-1671 esitatud menetlusabi taotluses on viidatud Luksemburgis elavale esindajale ja lisatud venekeelsest lepingust selgub, et kaebaja oli valmis või oleks valmis tasuma õigusteenuse osutamise eest 100 eurot tunnis. Seega ei saa asuda seisukohale, et kaebajal puudub raha riigilõivu tasumiseks. Küll on põhjendatud menetlusabi andmine tõlkekuludest vabastamiseks, sest nimetatud kulu on märgatavalt suurem. Kohtupraktika käigus on asutud korduvalt seisukohale, et Eesti Advokatuuri aukohtu otsuse vaidlustamisel saab kaebeõiguse aluseks olla üksnes menetlusnormide rikkumine. Kohus kontrollib, kas isik on saanud realiseerida oma subjektiivse õiguse taotlus esitada ja kas aukohus on selle vastavalt pädevus-, menetlus- ja vormireeglitele läbi vaadanud. Aukohtu otsuse sisulise õiguspärasuse osas kohus seisukohta võtta ei saa. Samuti ei saa kohus asuda kontrollima ja üle hindama kaebaja väidete ja etteheidete paikapidavust.
7.X esitas 14.11.2022 halduskohtule avalduse pealkirjaga „Täiendused ja vajalikud muudatused Tallinna Halduskohtu 1.11.22 otsuse alusel“. Kaebaja selgitas muu hulgas, et tal ei ole raha riigilõivu tasumiseks, sest tema sissetulek on 200 eurot kuus. Transpordikulud on tal tekkinud seetõttu, et ta käib regulaarselt Tallinnas ühiskondlikult kasulikku tööd tegemas (ajakirjanduslik tegevus ja psühholoogilise abi osutamine Ukrainast pärit pagulastele). Kaebaja jäi oma kaebuses esitatud nõuete juurde ja esitas avalduse lisana vaidlustatud advokatuuri aukohtu otsuse.
8.Tallinna Halduskohus tagastas 01.12.2022 määrusega kaebuse läbivaatamatult. Kaebaja ei ole 01.11.2022 määrust vaidlustanud. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebaja sai määruse tõlke kätte 14.11.2022 ning samal päeval on kohtule ka vastatud. Seega oleks tulnud kaebajal vastav riigilõiv tasuda hiljemalt 29.11.2022. Kaebaja ei ole kaebuselt riigilõivu tasunud. Erinevad etteheited, mille kaebaja esitas 16.11.2022, seostusid varasemate menetlustega ja on praeguse asja kontekstis asjassepuutumatud, kusjuures nendele on praeguseks Tallinna Halduskohtu 17.11.2022 kirjaga nr 11-4/125 ka vastatud. Kaebajale on selgitatud, et 01.11.2022 määruses nimetatud puuduste, sealhulgas riigilõivu tasumata jätmisel, ei ole kaebuse menetlusse võtmine võimalik. Menetlusabi saamise taotluse osaliselt rahuldamata jätmise vaidlustamise võimalust on samuti selgitatud, kuid seda ei ole vaidlustatud. Halduskohtu 01.11.2022 määrus oli tõlgitud vene keelde, seega ei saanud selle sisu kaebajale arusaamatuks jääda. Lähtuvalt eeltoodust tuleb kaebus HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel tagastada.
2(4)
3-22-1732 Kaebuse tagastamine ei kahjusta sisuliselt kaebaja õiguseid, sest advokaadi suhtes distsiplinaarsüüteo tunnuste mittetuvastamine ei saa rikkuda huvitatud isiku subjektiivseid õigusi. Kui isik leiab, et tema õigusi on siiski kuidagi eiratud ning kahjustatud, ei ole tema õiguste edaspidise kaitsmise eelduseks see, millise konkreetse otsuse tegi aukohus seonduvalt kutseeetika nõuete järgimisega.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
9.X palub 09.12.2022 määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus. Varjupaigataotlejana on kaebajal õigus esitada menetlusabi taotlus. Kaebajal ei ole oma sissetulekust võimalik riigilõivu maksta. Kaebaja esitas dokumendi, mille kohaselt on tema sissetulek 200 eurot ja see ei vasta isegi Eesti elatusmiinimumile. Varjupaigataotlejana on tal õigus tasuta majutusele ja toiduabi saab ta heategevusorganisatsioonidelt. Kaebaja esitatud avalduse alusel, milles ta palus kaasata kaitsjana menetlusse teine isik, tegi kohus õigusvastase järelduse, et ta suudab õigusabikulud ise tasuda. Transpordikulud on kaebajal tekkinud seetõttu, et ta käib regulaarselt Tallinnas ühiskondlikult kasulikku tööd tegemas, mille eest keegi talle ei maksa. Riigi õigusabi korras määratud advokaat Y ei ole tegutsenud kaebaja huvides. Advokatuuri aukohtu otsusest ei selgu, kas aukohus tuvastas asjas olulise tähendusega asjaolud ja kogus tõendeid omal algatusel (advokatuuriseaduse § 17 lg 4).
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele piisaval määral, et see lahendada. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
11.HKMS § 121 lg 1 p 2 järgi võib kohus kaebuse tagastada, kui see ei vasta HKMS §-des 37‒ 39 sätestatud nõuetele, kaebaja ei kõrvalda kaebuse puudusi kohtu määratud tähtaja jooksul ning puudused takistavad asja läbivaatamist. HKMS § 39 lg 1 p 4 kohaselt tuleb kaebusele lisada andmed riigilõivu tasumise kohta või menetlusabi taotlus. Kaebaja 15.08.2022 esitatud kaebusele neid lisatud ei olnud, kuid kaebaja taotles 31.08.2022 halduskohtult menetlusabi mh riigilõivu tasumiseks. Halduskohus jättis 01.11.2022 määrusega kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise osas rahuldamata ja andis kaebajale puuduste kõrvaldamiseks, sh riigilõivu tasumiseks 15 päeva määruse kättesaamisest arvates. Halduskohus hoiatas kaebajat, et puuduste kõrvaldamata jätmisel kaebus tagastatakse. Ühtlasi selgitas halduskohus määruses edasikaebamise korra juures, et menetlusabi taotluse osaliselt rahuldamata jätmist puudutavas osas võib esitada määruse peale määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamise kuupäevast arvates. Halduskohtu 01.11.2022 määrus edastati koos venekeelse tõlkega kaebajale 08.11.2022 e-kirjaga. Kuigi kaebaja eraldi 01.11.2022 määruse kättesaamist ei kinnitanud, esitas ta sellele 14.11.2022 vastuse. Sellest võib järeldada, et ta oli hiljemalt 14.11.2022 halduskohtu määruse kätte saanud ja sellega tutvunud. Seega pidi kaebaja halduskohtu määrusega mittenõustumise korral esitama selle peale määruskaebuse või tasuma riigilõivu hiljemalt 29.11.2022. Kaebaja ei teinud kumbagi. Kuigi kaebaja esitas 16.11.2022 Tallinna Halduskohtu esimehele kaebuse kohtunik Enno Loonurme tegevuse peale, ei saa nimetatud kaebust käsitada määruskaebusena 01.11.2022 määruse peale. Nimetatud dokumendis on kaebaja esitanud üldisemad vastuväited kohtuniku tegevusele temaga seotud haldusasjade nr 3-22-468, 3-22-1671 ja 3-22-1732 menetlemisel. Kohtutoimikust nähtuvalt on halduskohtu esimees kaebaja 16.11.2022 pöördumisele vastanud 17.11.2022 kirjaga nr 114/125 ning on muu hulgas selgitanud, et kui kaebaja ei ole nimetatud haldusasjades kohtuniku tehtava lõpplahendi või muu vaidlustatava lahendiga rahul, on kohaseks õiguskaitse abinõuks 3(4)
3-22-1732 selle vaidlustamine Tallinna Ringkonnakohtus. Kokkuvõttes oli halduskohus seega kaebajale piisavalt selgitanud 01.11.2022 määruse peale edasikaebamise võimalust. Riigilõivu tasumine või riigilõivu tasumiseks antav menetlusabi on kaebuse menetlemise eelduseks. Kuna kaebaja menetlusabi andmata jätmise otsustust ringkonnakohus ei vaidlustanud ega tasunud ka ettenähtud riigilõivu, tagastas halduskohus õigesti kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel.
12.Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 01.12.2022 määrus muutmata.
13.Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et suur osa määruskaebuse väidetest puudutab kaebaja kinnipidamiskeskuses kinnipidamise küsimust. Need väited ei ole praeguses vaidluses asjakohased. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja taotlenud kinnipidamiskeskuses kinnipidamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses haldusasjas nr 3-22-1671. Seega saab kaebaja kinnipidamist puudutavad etteheited esitada haldusasja nr 3-22-1671 menetluse raames. (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.