Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised Asja läbivaatamine
3-22-1225 13. veebruar 2023 Kadri Palm X kaebus Tartu Vangla kohustamiseks võimaldada arstlik kontroll Kaebaja – X Vastustaja – Tartu Vangla Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tagastada vastustajale 9. juunil 2022 kohtule esitatud dokumentaalsed tõendid, mida on esitatud mitu eksemplari (dtl 19-20, 23-24, 30-32).
2.Rahuldada X kaebus.
3.Kohustada Tartu Vanglat võimaldama X mootorsõidukijuhi tervisekontroll ja otsustama mootorsõidukijuhi juhtimisõigust tõendava juhiloa kehtivusega seotud tervisetõendi väljastamine uuesti.
4.Mõista Tartu Vanglalt X kasuks välja menetluskulud 20 eurot.
5.Kuulutada menetlus kaebaja terviseandmeid puudutavas osas (dtl 28, 80-82) osaliselt kinniseks.
6.Jõustunud kohtulahendi avaldamisel Riigi Teatajas tuleb Xi nimi asendada tähemärgiga.
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 15. märtsil 2023. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei
3-22-1225 peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Vangla kinnipeetav X esitas 2. augustil 2021 Tartu Vanglale pöördumise (registreeriti
4.augustil 2021 numbriga 6-43/1281-1), milles soovis teada, miks ei ole talle väljastatud autojuhi tervisetõendit (digitaalse kohtutoimiku leheküljed (dtl) 21-22).
2.Tartu Vangla esitas 31. augustil 2021 kaebajale vastuse nr 6-43/1281-2, milles selgitas, et Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2011. a määrus nr 80 „Mootorsõidukijuhi ja mootorsõiduki juhtimisõiguse taotleja ning trammijuhi ja trammi juhtimisõiguse taotleja tervisekontrolli tingimused ja kord ning tervisenõuded, sealhulgas meditsiinilised vastunäidustused, mille korral mootorsõiduki ja trammi juhtimine ei ole lubatud“ (edaspidi määrus nr 80) loetleb haigused ja seisundid, millega kaasneb absoluutne meditsiiniline vastunäidustus mootorsõiduki juhtimisel. Tulenevalt ülaltoodud määruse § 4 lg-st 1 ei saanud tervisetõendit väljastada, sest kaebajal esineb juhtimisõigust keelavate haiguste loetelu p-s 3 nimetatud kontrollimatu alkoholisõltuvus (dtl 15-16).
3.Kaebaja pöördus 13. jaanuaril 2022 selgitustaotlusega Tartu Vangla meditsiiniosakonna poole, milles märkis, et kuna tema vanglasiseselt arvelt on meditsiinitõendi pikendamiseks maha võetud 25 eurot ilma tema arstliku läbivaatuseta, siis soovib ta teada, mida ta peab tegema, millise sots-programmi läbima, et pikendataks tema meditsiinitõendit juhilubade jaoks (dtl 1718).
4.Tartu Vangla esitas 4. märtsil 2022 kaebaja taotlusele vastuse nr 6-43/70-2, milles selgitas, et kaebaja on 25. mail 2021 viibinud psühhiaater dr S. Kaili korduval vastuvõtul, kus talle on selgitatud, et tal on autojuhi tervisetõendi saamise vastunäidustus seoses 2017. a diagnoositud alkoholi tarvitamisest tingitud sõltuvusega. Samuti on kaebaja 6. juulil ja 16. novembril 2021 viibinud psühhiaater L. Grafi vastuvõtul sama sooviga. Kaebajale on selgitatud, et vastavalt Riigi Teatajas avaldatud meditsiinilistele vastunäidustustele ei ole võimalik patsiendile väljastada meditsiinitõendit autojuhilubade pikendamiseks (dtl 13-14).
5.Kaebaja esitas 16. märtsil 2022 Tartu Vanglale vaide (registreeriti numbriga 1-11/102-1), milles selgitas, et puudub vähimgi seaduslik alus tema tervisetõendi mitte pikendamiseks (dtl 29).
6.Tartu Vangla jättis 27. mai 2022. a vaideotsusega nr 1-11/102 kaebaja vaide rahuldamata (dtl 8-10).
7.Kaebaja esitas 1. juunil 2022 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu (dtl 1-2).
8.Tartu Halduskohus jättis 13. juuni 2022. a määrusega kaebuse käiguta, andes selles esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja (dtl 36-38).
9.Kaebaja esitas 15. juunil 2022 puuduste kõrvaldamise avalduse (dtl 44).
3-22-1225
10.Tartu Halduskohus võttis 20. juuni 2022. a määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks Tartu Vangla ning kohustas vastustajat kaebusele vastama (dtl 47-49).
11.Tartu Vangla esitas 21. juulil 2022 vastuse kaebusele, 9. septembril 2022 täiendavad selgitused ning 6. detsembril 2022 täpsustused ja tõendid (dtl 64-66, 70-72, 76-85).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
12.Kaebaja taotleb Tartu Vangla kohustamist võimaldada arstlik kontroll, põhjendades oma kaebust järgmiselt.
12.1.Saades teada, et kaebaja juhiload kaotavad 19. detsembril 2021 kehtivuse, pöördus ta Tartu Vangla meditsiiniosakonna poole taotlusega pikendada enda tervisetõendit, et kaebaja saaks pikendada juhilubasid.
12.2.Kaebaja on Tartu Vangla haldusalas ja talle on määratud seal perearst, seepärast pöörduski ta vangla perearsti poole ja tasus 25 eurot tervisetõendi pikendamise tasu.
12.3.Kuna seadusest tulenevalt on kaebajal küll õigus juhilubade aegumisel 5 aastat pikendamiseks, siis samas ütleb seadus ka seda, et arstitõendi pikendamisel hiljem kui 1 aasta, tuleb teha korduvad eksamid.
12.4.Juhilubade olemasolu on kaebaja jaoks elulise tähtsusega, kuna sellest sõltub kaebaja toimetulek vabaduses. Seega on kaebaja juhilubade pikendamine väga oluline ka vabanedes ühiskonda integreerumisel.
12.5.Kaebaja hinnangul ei ole Tartu Vangla vastuses kasutatud Tallinna Vangla psühhiaatri hinnang ja diagnoos põhjendatud. Seepärast taotleb kaebaja Tartu Vangla meditsiiniosakonna kohustamist teostada kaebaja suhtes sõidukõlblikkuse hindamine.
13.Vastustaja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel põhjendustel.
13.1.Kohustus läbida korraline tervisekontroll juhtimisõiguse jätkuvaks omamiseks tuleneb liiklusseaduse (LS) § 101 lg-test 2 ja 3. Tervisekontrolli teostamise õigus on LS § 102 lg 1 järgi perearstil, töötervishoiuarstil ja tervishoiuteenuse osutaja juurde loodud liiklusmeditsiini komisjonil. Tartu Vangla ei osuta töötervishoiuteenust, ka ei ole vanglasse loodud liiklusmeditsiini komisjoni. Kõne alla võib seega tulla ainult perearsti poolt teostatav tervisekontroll. Siinkohal tuleb etteruttavalt märkida, et perearst saab tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) § 7 lg 2 järgi tegutseda kas nimistuga perearstina (mida vangla arstid ei ole) või siis nimistuta eriarstina (vangla arsti töövorm). Järgmine oluline aspekt on see, et LS § 102 lg 1 ei kohusta perearsti juhtimisõiguse tervisekontrolli läbi viima, andes selleks ainult võimaluse.
13.2.Kohtupraktikas on leidnud kinnitust, et autojuhtide tervisekontroll ei ole tervishoiuteenus, vaid avalik-õigusliku ülesande täitmine. Kuna kohustamiskaebuse rahuldamine on võimalik ainult juhul, kui asutusel (antud juhul siis Tartu Vanglal) oleks kohustus tervisekontrolli teostada. Ei vangistust reguleerivatest aktidest ega ka muudest normidest ei tulene vanglale kohustust teostada vangi autojuhilubade tervisekontrolli, mistõttu on kaebus väga väikese perspektiiviga.
13.3.Riive isiku õigustele ei ole intensiivne. Kaebaja on soovinud lihtsalt, et tal oleks vabanedes olemas juhtimisõigus. Teisalt puudub intensiivsus ka tervisetõendi kehtivuse lõpu õiguslikest tagajärgedest. Kui tervisetõendi kehtivuse aeg lõpeb, siis juhtimisõigus peatub (LS § 101 lg 8). Selle tagajärg on ainult, et isik ei tohi mootorsõidukit juhtida, aga see on taastuv (LS § 129 lg 3). Kaebaja ei vaja vanglas kehtivat juhtimisõigust, seega ei ole riive, et tal ei ole vanglas viibimise ajal mootorsõiduki juhtimisõigust, intensiivne.
3-22-1225
13.4.Eelnevast sõltumata on vastustaja seisukohal, et kaebaja terviseseisund ei vasta seaduses sätestatud nõuetele. Mootorsõiduki juhi tervis peab kogu aeg, mitte ainult juhtimisõiguse andmisel, nagu arvab kaebaja, vastama LS § 101 lg 1 alusel kehtestatud nõuetele. Kaebajal on diagnoositud alkoholisõltuvus ning see on Vabariigi Valitsuse määruse nr 80 „Mootorsõidukijuhi ja mootorsõiduki juhtimisõiguse taotleja ning trammijuhi ja trammi juhtimisõiguse taotleja tervisekontrolli tingimused ja kord ning tervisenõuded, sealhulgas meditsiinilised vastunäidustused, mille korral mootorsõiduki ja trammi juhtimine ei ole lubatud“ kohaselt üks välistus positiivse otsusega tervisetõendi väljastamiseks kõikides mootorsõiduki juhtimise gruppides. Kaebaja ei ole ka tõendanud, et diagnoos oleks ebaõige. Diagnoosi määramine on aga tervishoiuteenuse osutamise osa, kus tõendamiskoormis lasub võlaõigusseaduse (VÕS) § 770 lg 3 alusel patsiendil. Seega on kaebus ka sisuliselt põhjendamatu.
KOHTU SEISUKOHT
14.Esmalt peab kohus vajalikuks kuulutada käesoleva asja menetluse osaliselt kinniseks, kuna kohtule esitatud dokumendid (dtl 28, 80-82) sisaldavad andmeid kaebaja terviseseisundi kohta. Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 77 lg-st 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 38 lg 1 p-ga 3 kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaitseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem. Et kohtule esitatud dokumendid kajastavad kaebaja terviseandmeid ning seega on selles osas asja kinniseks kuulutamine vajalik kaebaja eraelu kaitseks, kusjuures antud juhul puudub huvi asja avaliku arutelu vastu, tuleb menetlus käesolevas haldusasjas HKMS § 77 lg 1 ja TsMS § 38 lg 1 p 3 alusel kaebaja terviseandmeid puudutavas osas kuulutada kaebaja eraelu kaitseks kinniseks.
15.Pooled vaidlevad selle üle, kas vastustaja on kohustatud vanglas läbi viima tervisekontrolli mootorsõidukijuhi juhtimisõigust tõendava juhiloa kehtivusega seotud tervisetõendi väljastamiseks. Kaebaja on Tartu Vangla kinnipeetav, mistõttu pöörduski ta Tartu Vangla perearsti poole ning tasus tervisetõendi pikendamiseks 25 eurot (dtl 25-27). Vangla on esmalt leidnud, et kaebajale ei saa tervisetõendit väljastada, sest tal esineb alkoholisõltuvus. Vaideotsuses ja kohtumenetluses on vastustaja lisaks seisukohal, et vangistust reguleerivatest aktidest ega ka muudest normidest ei tulene vanglale kohustust mootorsõiduki juhtimise tervisetõendi väljastamiseks.
16.LS § 101 lg 1 kohaselt peab mootorsõidukijuhi ja juhtimisõiguse taotleja terviseseisund vastama LS § 101 lg 10 alusel kehtestatud tervisenõuetele. Tervisenõuetele vastavust tõendab tervisekontrolli teostaja väljastatud tervisetõend. LS § 101 lg 3 sätestab, et mootorsõidukijuht läbib tervisekontrolli sama seaduse § 97 lg-s 7 nimetatud juhiloa korral iga kümne aasta või sama seaduse § 97 lg-s 8 nimetatud juhiloa korral iga viie aasta järel juhiloa vahetamisel või järgmise tervisekontrolli tähtpäeva saabumisel. Kui järgmise tervisekontrolli läbimise tähtpäev saabub kuni kuus kuud enne juhiloa kehtivuse lõppemise tähtpäeva, siis tuleb tervisekontroll läbida hiljemalt juhiloa kehtivuse lõppemise tähtpäeva saabumisel. Mootorsõidukijuhi järgmise tervisekontrolli läbimise tähtpäeva saabumisel peatub mootorsõidukijuhi juhtimisõigus, kui talle ei ole tervise infosüsteemi vahendusel väljastatud või kui ta ise ei esita hiljemalt nimetatud tähtpäeval Transpordiametile uut kehtivat tervisetõendit (LS § 101 lg 8). LS § 124 lg 3 p-de 1 ja 2 kohaselt peatub mootorsõiduki juhtimisõigus, kui juhiloa kehtivusaeg on lõppenud või kui saabub mootorsõidukijuhi järgmise tervisekontrolli läbimise tähtpäev. Asja materjalidest nähtuvalt kehtisid kaebajale väljastatud juhiload 19. detsembrini 2021 (dtl 11-12). Seega ei ole
3-22-1225 kaebajal enam võimalik vältida juhtimisõiguse peatumist. Juhtimisõiguse taastamiseks peab kaebaja esitama Transpordiametile uue kehtiva tervisetõendi.
17.Kuigi kaebajale väljastatud juhiloa kehtivus on praeguseks tervisetõendi kehtivuse lõppemise tõttu peatunud on kohtule esitatud kaebus jätkuvalt asjakohane. Mootorsõiduki juhtimisõigusega seonduva tervisekontrolli läbiviimisest ja tervisetõendi saamisest sõltub see, kas kaebaja saab oma juhtimisõiguse kehtivuse taastada kinnipidamisasutuses viibides. Kohtu hinnangul on vastustaja tõlgendanud ebaõigesti vangla arsti pädevust mootorsõidukijuhi tervisetõendi väljastamise ja tervisekontrolli tegemise osas.
18.Kaebaja on põhjendanud terviskontrolli läbiviimise vajalikkust asjaoluga, et kui ta jätab tervisetõendi ühe aasta jooksul pikendamata, tuleb tal sooritada korduseksam. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Liiklusseadus ei näe ette uue riikliku sõidueksami sooritamise kohustust juhul, kui isiku juhtimisõigus peatub asjakohase tervisetõendi puudumise tõttu. Kui isiku juhtimisõigus on peatunud seoses tervisetõendi kehtivusaja lõppemisega, taastub juhtimisõigus pärast kehtiva tervisetõendi andmete jõudmist liiklusregistrisse. Seega on kaebajal vangistuse kandmise järel võimalik taastada juhtimisõigus uue tervisetõendi esitamisega. See ei tähenda siiski, et vanglas ei ole võimalik mootorsõidukijuhi juhtimisõigust tõendava juhiloa kehtivusega seotud tervisetõendi väljastamist taotleda ja tervisekontrolli läbida.
19.Kohus ei nõustu vastustaja seisukohaga, et vangistust reguleerivatest õigusaktidest ja muudest normidest ei tulene vanglale mootorsõidukijuhi tervisekontrolli tegemise kohustust ning et LS § 102 lg 1 ei kohusta perearsti sellist tervisekontrolli läbi viima, andes selleks ainult võimaluse. Riigikohus on 4. detsembri 2019. a määruses asjas nr 3-18-1273 p-s 13 selgitanud, et mootorsõiduki juhtimisõigusega seotud tervisekontrolli teostaja täidab mootorsõidukijuhi tervisekontrolli tehes avalik-õiguslikku ülesannet ning tervisetõendi väljastamine ei ole tervishoiuteenuse osutamine TTKS § 2 lg 1 mõttes. Tervisekontrolli tulemusel väljastatud tervisetõend vastab eelhaldusakti tunnustele (HMS § 52 lg 1 p 2) mootorsõidukijuhi juhtimisõigusega seotud haldusmenetluses. LS § 102 lg 1 kohaselt väljastatakse tervisetõend pärast tervisekontrolli, mida teevad perearst, töötervishoiuarst, tervishoiuteenuse osutaja juurde moodustatud liiklusmeditsiini komisjon ja Kaitseväes eriarstiabi tegevusloa alusel tegutsev arst. Määruse nr 80 § 10 lg 1 järgi koostab ja väljastab tervisekontrolli tegija tervisetõendi vastavalt TTKS § 42 lg 2 alusel sätestatud tervisetõendi koostamise, edastamise ja muutmise korrale. TTKS § 7 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi on perearst sellekohase eriala omandanud eriarst, kes tegutseb perearsti nimistu alusel või nimistuta eriarstina. Sotsiaalministri 6. jaanuari 2010. a määruse nr 2 "Perearsti ja temaga koos töötavate tervishoiutöötajate tööjuhendi" (edaspidi määrus nr 2) § 3 lg 2 p 10 kohaselt on perearsti töövaldkonnaks muu hulgas teiste õigusaktidega kehtestatud kohustuste täitmine. Määruse nr 2 § 5 lg 4 ls 2 kohaselt tuleb tervisetõend, mis ei ole tervishoiuteenuse osutamisega seotud, patsiendile väljastada 15 päeva jooksul. Vangistusseaduses ei ole TTKS-s sätestatuga võrreldes perearstide pädevusele erisusi kehtestatud. Selliseid erisusi ei tulene ka LS-st. Vanglas nimistuta eriarstidena töötavad perearstid vastavad kohtu hinnangul LS § 102 lg-s 1 sätestatule. Mootorsõidukijuhtide tervisekontrolli tegemine ja tervisetõendi väljastamine on perearsti (sh nimistuta eriarstina töötav perearst vanglas) pädevuses.
20.Kaebajal oli õigus pöörduda vastustaja poole mootorsõidukijuhi tervisekontrolli tegemise ja tervisetõendi saamise taotlusega ning vastustajal kohustus menetlus läbi viia. Asjaolu, et mootorisõiduki juhtimisõigust omav isik viibib tervisetõendi taotlemise hetkel vanglas ja ta ei saa realiseerida seal juhtimisõigust, ei tähenda, et tervisetõendi väljastamine ja selle raames tervisekontrolli tegemine oleks lubamatu. Puuduvad ka mõistlikud põhjused, miks kohelda
3-22-1225 juhtimisõigust omavat isikut, kes viibib kinnipidamisasutuses, mootorsõidukijuhi tervisekontrolli tegemise ja tervisetõendi taotlemise võimaluste osas vabaduses viibivate isikutega võrreldes teisiti.
21.Asja materjalidest nähtub, et vastustaja on 31. augusti 2021. a vastuses kaebaja selgitustaotlusele nr 6-43/1281-2 selgitanud, et vastavalt määrusele nr 80 on tervisetõendi väljastamise vastunäidustuseks alkoholisõltuvus. Kaebajale ei saanud tervisetõendit väljastada, sest tal esineb kontrollimatu alkoholisõltuvus. Põhimõtteliselt sama on vastustaja selgitanud ka
4.märtsi 2022. a vastuses nr 6-43/70-2.
22.Kaebajal on vangla hinnangul vastav diagnoos varasemalt fikseeritud ning arstil puudub õigus kaebaja soovi täita. Vastustaja on sellega keeldunud mootorsõidukijuhi tervisekontrolli sisulisest läbiviimisest, viidates kaebajal varasemalt tuvastatud alkoholisõltuvusele. Vastustaja on jätnud tähelepanuta asjaolu, et alkoholisõltuvuse diagnoos ei tähenda tingimata, et isikul on terviseseisundist tulenevalt meditsiiniline vastunäidustus mootorsõiduki juhtimiseks. Määruse nr 80 § 4 lg 1 p 3 kohaselt on kaalumisruumi mitteandvaks ehk absoluutseks meditsiiniliseks vastunäidustuseks mootorsõiduki juhtimisel üksnes kontrollimatu alkoholisõltuvus ja arsti hinnangul võimetus hoiduda juhtimisest alkoholijoobes. Alkoholisõltuvuse ulatuse ja iseloomu hindamise vajadusele viitab ka määruse nr 80 § 4 lg 2 p 2, mis sätestab haigused ja seisundid, millega kaasneb meditsiiniline vastunäidustus mootorsõiduki juhtimisel, kuid mille esinemise korral võib tervisekontrolli tegija lubada mootorsõidukit juhtida, hinnates juhile määratud ravi, rakendatud erinõudeid ja juhi üldist terviseseisundit. Selliseks haiguseks ja seisundiks on ravitav alkoholisõltuvus või kontrollitud ja piisava kestusega võõrutusperiood varasema alkoholisõltuvuse järel. Kaebaja haigusjuhtude väljavõttest nähtuv alkoholisõltuvuse diagnoos on märgitud ca 5 aastat tagasi (2017.a aprill) ning ei ole arvestanud, et kaebaja tervislik seisund võib olla aja jooksul muutunud (dtl 80). Kaebaja tervislikku seisundis toimunud muutusi vangla täiendavalt ei hinnanud. Mootorsõidukijuhi tervisekontrolli raames ongi arstil võimalik hinnata, kas tegemist on kontrollimatu alkoholisõltuvusega ja anda seejuures hinnang kaebaja võimetusele hoiduda juhtimisest alkoholijoobes. Samuti on arstil võimalik kindlaks teha, kas tegemist on ravitava alkoholisõltuvusega ning kas esineb siiski alus lubada mootorsõidukit juhtida, hinnates kontrollitud ja piisava kestusega võõrutusperioodi varasema alkoholisõltuvuse järel. Seega on vastustaja kohtu hinnangul õigusvastaselt keeldunud mootorsõidukijuhi tervisekontrolli sisulisest tegemisest põhjendusel, et kaebajal varasemalt diagnoositud alkoholisõltuvus välistab soovitud tervisetõendi väljastamise.
23.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus kaebuse ning kohustab Tartu Vanglat võimaldama kaebajale mootorsõidukijuhi tervisekontroll ja otsustama mootorsõidukijuhi juhtimisõigust tõendava juhiloa kehtivusega seotud tervisetõendi väljastamine uuesti.
24.Vastustaja esitas vastusena kohtunõudele 9. juunil 2022 mh järgmised dokumendid: -
Tartu Vangla 31. augusti 2021. a vastus kaebajale nr 6-43/1281-2 (dtl 15-16, 23-24); Kaebaja 13. jaanuari 2022. a selgitustaotlus Tartu Vangla meditsiiniosakonnale (dtl 1718, 30); - Tartu Vangla 4. märtsi 2022. a vastus kaebaja taotlusele nr 6-43/70-2 (dtl 13-14, 19-20, 31-32). Kohtu hinnangul koormavad topeltdokumendid asjatult toimikut ja kohus tagastab seetõttu dtl 23-24, 30, 19-20, 31-32.
3-22-1225
25.HKMS § 158 lg 5 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ja menetlusosalistelt väljamõistetavad menetluskulud. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kirjalikus menetluses esitatakse menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kaebaja on tasunud riigilõivu 20 eurot, mille kohus Tartu Vanglalt kaebaja kasuks välja mõistab.
26.Jõustunud kohtulahendi avaldamisel Riigi Teatajas tuleb kaebaja nimi asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.